Martna Vallavolikogu — Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004-2007 kinnitamine — KO, 227, 2010

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399) § 22 lõike 1 punktist 37, Martna Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004–2007. 2. Määrus jõustub 5. oktoobril 2004. a. Volikogu esimees Arvo NINN

Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2004–2007 Valminud koostöös: Hanila, Koonga, Lihula, Martna, Ridala ja Varbla vald ning ERKAS SISSEJUHATUS Turismi peetakse maailmas üheks kõige suuremaks majandusvaldkonnaks. Eestis moodustab turismimajandus 8,2% sisemajanduse kogutoodangust ning 8,2% tööhõivest (Statistikaamet, 2003). Turismiteenuste käive aastal 2000 oli ligikaudu 11,5 miljardit Eesti krooni, millest siseturism moodustas 3,4% ehk 400 miljonit Eesti krooni (Statistikaamet, 2004). 2003. aastal saabus Eestisse 3,37 miljonit väliskülastajat, kellest 42% ehk 1,43 miljonit jäid ööbima ehk olid statistilises mõistes turistid (EAS Turismiarenduskeskus 2004). Siseturismi iseloomustamiseks võib siinkohal välja tuua, et tasulises majutusasutuses ööbimisega siseturiste oli 2003. aastal 417 000 ning see arv näitab aasta-aastalt üha kasvavat tendentsi. Eesti peamisteks välisturgudeks sissetulevas turismis on Soome (64% turistide koguarvust), Rootsi (6%) ja Saksamaa (6%). Külastajate saabumises domineerivad pisut teised riigid: Soome (53% kogu saabunud külastajatest), Läti (12,3%), Venemaa (8,8%) ning Rootsi (4,4%) (Ibid, 2004). Regioonides ja väiksemates sihtkohtades pannakse üha suuremat rõhku ka kohalike elanike võõrustamisele. Statistikaameti andmetel (2004b) moodustasid Pärnu maakonnas (v.a Pärnu linn) ööbinud turistidest 80% siseturistid ning sama näitaja Lääne maakonnas (k.a Haapsalu) oli 46%. Viimased numbrid kinnitavad antud piirkonna jaoks siseturismi suurt osatähtsust. Ligi pool sellistest reisidest oli tehtud puhkuse eesmärki silmas pidades. Eesti riiklikus turismiarengukavas aastateks 2002–2005 tuuakse arengukava peamise eesmärgina välja majanduskasvu toetamine turismisektori rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu kaudu, mille aluseks on Eesti maine tõus ning turismitoodete valiku laiendamine ja kvaliteedi parandamine. Peamiste puudustena tuuakse välja Eesti tundmatus reisisihina nii Lääne-Euroopas kui ka kaugturgudel, selgelt väljenduva reisisihi maine puudumine, Eesti turismitoote ühekülgsus ja Tallinna-kesksus, suur sõltuvus Soome turust, investeeringute vähesus turismiinfrastruktuuri (seda eriti väljapool Tallinna) ning maapiirkondades ettevõtjate ja oskusteabe puudumise. Eesmärke saavutamiseks püstitati kolm tegevussuunda: 1) suurendada Eesti kui reisisihi tuntust ja parandada Eestit puudutava turismiteabe kättesaadavust nii Eestis kui ka välismaal, 2) suurendada turismitoodete valikut, laiendades turismi geograafilist ja hooajalist jaotumist, ning 3) tõsta turismitoodete kvaliteeti. Hetkeolukord ei rahulda ka nelja Läänemaa (Lihula, Hanila, Martna ja Ridala vald) ja kahe Pärnumaa (Varbla, Koonga) valla nägemust piirkonna turismi- ja puhkemajanduse potentsiaali rakendamisest ning turupositsiooni tugevdamiseks moodustati koostööpiirkond, mida tinglikult nimetatakse Lihula/Matsalu mõjupiirkonnaks. Käesoleva arengukava eesmärk on töötada välja piirkonna turismiasjaliste poolt tunnustatud ja töölerakendatav Matsalu Rahvuspargi mõjupiirkonna (mis ühtlasi suuremas osas on või on olnud Lihula linna tagamaa) strateegilise arengu dokument, mis lähtub riiklikus turismiarengukavas välja toodud tegevussuundadest ning arvestab turismi- ja puhkemajandusega kaasnevate keskkondlike, sotsiaalsete kui ka majanduslike mõjudega piirkonnas. Metoodilised põhiprintsiibid Lihula valla arengukavas rõhutatakse, et Lihula vald koos Lihula linnaga on selgelt väljakujunenud keskus-tagamaa süsteem ning Lihula on kogu Lõuna-Läänemaa, s.o Lihula ja Hanila vald, Martna valla lõunaosa ning Pärnumaa Koonga valla lääne- ja Varbla valla põhjaosa majandus-, haridus- ja kultuurikeskus. Läänemaa valdu ühendab ühine turismitõmbetegur: Matsalu Rahvuspark ning Pärnumaa valdade lisamine annab neile valdadele võimaluse saada osa Läänemaa turismi arengust (Pärnu oma mõjudega jääb suhteliselt kaugele) ning anda Läänemaa loodusturismile lisandväärtus ajaloolise turismiga. Arengukava koostamist juhtisid Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutuse (ERKAS) projektijuhid ning arengukava koostamiseks kutsuti kokku turismiasjaliste ring (vt lisa 1). Protsessi läbiviimisel ning lõpptulemi koostamisel järgiti jätkusuutliku arengu printsiipe, püüdes leida optimaalset tasakaalu turismi- ja puhkemajanduse arendamisega kaasnevate keskkondlike, sotsiaalsete ja majanduslike mõjude vahel. Arengukava koostamisel läbiti järgmised etapid: 1) olemasolevate turismi- ja puhkemajanduse ressursside ja toodete inventuur, 2) piirkonna tugevuste-nõrkuste-ohtude-võimaluste analüüs, 3) asjaliste nägemus piirkonnast aastal 2015, 4) võimalike kliendigruppide portfoolio koostamine, kellele piirkonna jõupingutused turismi- ja puhkemajanduse valdkonnas suunatud on, 5) sihtide püstitamine aastaks 2007, 6) taktikalised eesmärgid perioodiks 2007, 7) tegevuskavad eesmärkide saavutamiseks, 8) tegevuste sidumine eelarvete ja võimalike teostajatega, 9) arengukava avalik arutelu ning 10) arengukava lõplik vormistamine. Arengukava elluviimist kajastab peatükk «Arengukava rakendamise põhimõtted». Arengukava valmimist toetati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Keskustevõrgu programmist. Mõisted Käesolevas dokumendis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses. Turism – mitmetesse majandussektoritesse kuuluvate komponentide kombinatsioon (Riiklik turismiarengukava… 2003): 1. majutus koos toitlustamisega; 2. reisitransport – lennu-, mere-, maantee- ja raudteetransport; 3. looduslikud ja tehislikud vaatamisväärsused ning nende haldajad; 4. reisiteenuste korraldajad – reisikorraldajad ja reisibürood; 5. reisisihi korraldajad – avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused. Statistikas loetakse Maailma Turismiorganisatsiooni (World Tourism Organisation) määratluse järgi turismiks inimeste reisimist väljapoole nende igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestusega kuni üks kalendriaasta. Määratlusele vastavaid reisijaid nimetatakse külastajateks ja nad jagunevad ühepäevakülastajateks ja turistideks. Puhkemajandus e. rekreatsioon – valdkond, mis tegeleb virgestuse, töövõime taastamine aktiivse puhkusega looduses, eriti selleks loodud, eraldatud või kohandatud puhkealadel. Eristatakse igapäevast rekreatsiooni (aias, haljasalal), nädalalõpu rekreatsiooni (asulalähedasel puhkealal ja haljasvööndis) ning pikaajalist puhkust (suvituspiirkonnas ja turismimatkal). Rekreatsiooni korral maksab ressursi kasutamise eest riik ehk maksumaksja. (Ökoloogia leksikon 1992). Turist ehk ööbimisega külastaja on isik, kelle reis väljapoole oma igapäevast elukeskkonda hõlmab vähemalt üht ööbimist sihtkohas. Ühepäevakülastaja – isik, kes külastab väljaspool oma igapäevast elukeskkonda asuvat paika seal ööbimata. Turismiarengukava – sihtkoha tasandil ressursside ja turu astmeline hindamise, tegevuskava ja järelevalve protsess, mille eesmärk on kohaliku toote või turu puudujääkide väljatoomine, projektiideede esitamine nende lõhede täitmiseks ning ideede elluviimiseks vajalike tegevuste väljatoomine (Godfrey, Clarke, 2002). Turismiteenus(-toode) – 1) reisikorraldaja või reisibüroo poolt reisiteenuse osutamine; 2) majutus- ja toitlustusteenuse osutamine; 3) majutusteenuse osutamine; 4) konverentsiteenuse osutamine; 5) majutus- ja taastusraviteenuse osutamine; 6) giiditeenuse, giid-tõlgiteenuse ja reisisaatjateenuse osutamine (turismiseadus, § 2). Siseturism – riigi residentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse, kuid väljapoole nende igapäevast elukeskkonda jäävatesse paikadesse. Välisturism – riigi mitteresidentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse paikadesse. Sihtgrupp – ühiste tunnusjoontega inimgrupid. Üldise inimhulga segmentimiseks (gruppideks jaotamisel) kasutatakse väga mitmeid meetodeid, millest enimkasutatuteks turismis on segmentimine isiku- (sugu, vanus, rahvus, haridustase, sissetuleku suurus jne) ja reisimuutujate (reisieesmärk, elukoha kaugus sihtkohast, kulutatud raha hulk sihtkohas, hinnatundlikkus, kasutatud informatsiooni allikad jne) järgi. Klientide portfoolio – sihtkoha arengu seisukohast kõige sobilikemate sihtgruppide väljavalimine ning nendele tegevuste (tootearendus, turundus jne) suunamine, selleks et kaitsta sihtkoha jätkusuutlikkust pikaajalises perspektiivis ning kasutada piiratud finantsvahendeid efektiivselt. Turismiressursside audit – turismisihtkoha turismipakkumise (tunnusjoonte, mis köidavad turiste kogukonnas) hindamine. Turismiressursid jagunevad loodus-, ajaloo- ja kultuuriressurssideks, üritusteks ja aktiivseteks tegevusteks ning turismispetsiifilisteks ja -toetavateks teenusteks (Godfrey, Clarke 2002, 7). Turismi mõjud – turismi arendamisega kaasnevad mitmed mõjud sihtkoha eri keskkondadele. Tavapäraselt jagatakse turismi mõjud majanduslikeks, sotsiaal-kultuurilisteks ja ökoloogilisteks mõjudeks. Majanduslikud mõjud on seotud turismimajanduse loodud töökohtade, eelarve ja välisvaluuta sissetulekuga sihtkohas. Sotsiaal-kultuuriliste mõjude all analüüsitakse turismi mõju kultuurile, kogukonna elustiilile ja inimestevahelistele vastastikustele suhetele. Ökoloogilise keskkonnaga seotud mõjud hõlmavad muutusi maastikus ning looduslikus ja ehitatud keskkonnas. Piirtaluvus (taluvuspiir) – maksimaalne inimeste arv, kes võivad sihtkohta külastada tekitamata vastuvõetamatuid muutusi sihtkoha füüsilises ja sotsiaalses keskkonnas ja ilma et langeks külastajate poolt tajutava külastuselamuse kvaliteet (Mathieson, Wall, 1982). Pärandkooslus – ehk poollooduslikeks kooslusteks nimetatakse loodusliku elustikuga kooslusi, mida on kestvalt niidetud või karjatatud (puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud ning puiskarjamaad) (Talvi 2001: 5). PIIRKONNA TURISMIRESSURSSIDE AUDIT Piirkonna üldiseloomustus Varbla, Koonga, Lihula, Hanila, Martna ja Ridala vald (edaspidi Matsalu mõjupiirkond) moodustab Eesti turismiruumist olulise osa (ligi 5% Eesti pindalast) hõlmates endas suurt ajaloo- ja looduspotentsiaali nii Matsalu Rahvuspargi kui ka rikkaliku ajaloopärandi näol (vt joonis 1). Samaaegselt on tegemist ajaloolise Lihula rajooniga, mis hõlmas enda alla Lihula ja Hanila valla, Martna valla lõunaosa (kuni Rõude külani), Koonga valla Oidremaa kandi ning Varbla valla põhjaosa, moodustades ka praegu Lihula linna tagamaa.

Joonis 1. Koostööpiirkonna paiknemine Eesti kaardil Piirkonnas elas seisuga 1. jaanuar 2003. a 11 655 inimest (vt tabel 1), mis moodustab Eesti kogurahvastikust 0,8% (Statistikaamet, 2004c). Tabel 1. Rahvastiku arv piirkonna omavalitsustes seisuga 1. jaanuar 2003. a. Omavalitsus Inimeste arv Hanila vald 2 099* Lihula vald 2 806 Martna vald 1 032 Ridala vald 3 337 Koonga vald 1 336 Varbla vald 1 045 KOKKU 11 655 Allikas: Statistikaamet (2004c) * seisuga 1. jaanuar 2001, Allikas: Hanila valla kodulehekülg Koostööpiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava väljatöötamise alustamise hetkel puudus valdadel eraldiseisev turismi- või puhkemajanduse arengukava, küll võis leida kõikide omavalitsuste üldistest arengukavadest punkte ja peatükke turismi arendamise kohta ning peaaegu kõik nägid selles valdkonnas võimalust omavalitsuse majanduse mitmekesistamisel ja arendamisel. Piirkond omab suurt külastatavuse potentsiaali tänu seda läbivatele suurtele magistraaltrassidele, mille kaudu toimub mandri ühendus Eesti suursaarte Hiiu- ja Saaremaaga, teisalt asub piirkond kahe tugeva turismimagneti Pärnu ja Haapsalu vahel. Esimene annab võimaluse suurendada piirkonda külastajate arvu transiitreisijate arvel, kes hetkel piirkonnast lihtsalt läbi sõidavad ning suurte suvituslinnade jaoks on piirkond heaks tagamaaks, kuhu oma külastajaid saata, et pikendada nende viibimise kestust piirkonnas. Hanila valla peamisteks turismiressurssideks on mitmekesine loodus – kaitsealad, pikk mererand ning rikkalik ajaloopärand (piirkonnas on mitmeid varajase asutuse paiku: Vatla maalinn, Salevere salumägi, Virtsu linnus). Mõned loetletutest on juba välja arendatud külastajate vastuvõtmiseks, kuid Vatla maalinn ning Virtsu linnus vajavad head kontseptsiooni ning investeeringuid, et neist saaksid tulevikus turismiatraktsioonid. Lähemat ajalugu esindavad mitmed mõisahooned, mis hetkel on suhteliselt kehvas olukorras. Suuremat potentsiaali nähakse Vatla mõisas, kuhu soovitakse rajada seminari- ja koolituskeskus koos vajaliku inventari ja teenustega. Turismi- ja puhkeatraktsioonidena võib veel välja tuua Puhtu laiu (valmimas on viidastatud matkarada ning laiul asub Puhtu puhkemaja) ja Laelatu puisniidu (kus on tagatud juurdepääs ka suure bussiga). Oluliseks tugevuseks turismi- ja puhkemajanduse arendamisel on heal tasemel infrastruktuur (riigimaanteed, sadam) ning paiknemine suure liikumistihedusega piirkonnas (Virtsu sadamast ligipääs Saaremaale). Olemasolevaid atraktsioone aitavad elavdada mitmed piirkonnas toimuvad üritused. Kõige olulisemaks neist on Virtsu Merepäevad ning lisaks sellele veel mitmed rahvusliku taustaga üritused nagu laadad ja käsitööpäevad külades. Rahvusvahelise tuntuse on saavutanud üritused ja seminarid, mis toimuvad Polli Talu Loomingulises Keskuses ning põnevaid tegevusi ja üritusi korraldab ka Hanila muuseum. Pakutavate turismiteenuste poolest ei ole vald eriti rikas – majutust pakuvad Virtsu külalistemaja, Pivarootsi lastelaager ning Kõrtsi talu Kuke külas. Toitlustusteenuseid pakuvad mitmed baarid ja kohvikud, mis asuvad kõik Virtsus. Valla ainuke bensiinijaam asub samuti Virtsus. Hanila valla nõrkuseks on kvaliteetsete toitlustuskohtade vähesus ning äärealadel teenuste puudumine. Kuigi vallal on pikk merepiir, puudub korralik mererand, looduslikud atraktsioonid on suhteliselt kehvas olukorras ning ligipääs nendeni on raskendatud. Samuti puuduvad piirkonnas giidid, kes aitaksid orienteeruda vaatamisväärsuste osas, ning puudub ka koostöö reisikorraldajatega, kes oleksid huvitatud koostama reisipakette ning tooma külalisi Hanila valda. Lisaks eespool nimetatud arendamist vajavatele objektidele soovitakse laiemas skaalas tegeleda vallas just loodusturismi arendamise luues uusi matkaradasid, parandades ligipääsu loodusressurssidele, ning jahiturismiga – pärast Virtsu jahisadama väljaarendamist. Võimalikud eelisarendatavad objektid ja üritused: Virtsu jahisadam, Vatla seminari- ja koolituskeskus, pärandmaastike hooldus ja matkaradade väljaarendamine, Vatla maalinn, Virtsu linnus, Virtsu Merepäevad. Lihula vald on oma pindalalt Läänemaa suurim. Vald omab suurt kultuuriloolist ja looduslikku potentsiaali, mis aitavad arendada turismi- ja puhkemajandust piirkonnas – suurem osa Matsalu Rahvuspargist asub Lihula valla territooriumil, hõlmates ligikaudu 29% valla territooriumist. Valda läbib Virtsu–Risti–Tallinn maantee, mis on väga heas seisukorras, kuid kõrvalteed on suhteliselt kehvas olukorras – teedel puudub mustkate ning nad on kitsad. Esimene toob endaga kaasa suured tolmupilved turismibusside möödumisel ning teine tähendab reisibussidele ebaturvalist liikumist. Looduslike vaatamisväärsuste paremaks kättesaamiseks on rajatud mitmed matkarajad (Kirikuküla, Penijõe, Suitsu, Näärikivide, Kirbla mägi, Metsküla), mis on saavutanud külastajate seas suure populaarsuse. Kultuuri-ajalooliselt on kõige olulisemaks vaatamisväärsuseks Lihula linnusemägi koos Lihula mõisaga, mis vajab suuri investeeringuid, et teha sellest külastajatele atraktiivne elamuste paik. Ühtedeks omapärasemateks vaatamisväärsuseks lisaks loodusele on vallas vanad kivisillad (Kasari sild, Vanamõisa kivisild, Rumba raudteesild), mis moodustavad ühtse terviku. Lihula valla kõige olulisemateks üritusteks võib pidada augustis toimuvaid Lihula Kultuuripäevi ja sügiseti aset leidvat Matsalu loodusfilmide festivali, viimasest loodetakse arendada piirkonnale rahvusvahelist kõlapinda toovat esindusüritus. Lisaks looduslikele ja ajaloolistele ressurssidele pakutakse vallas mitmeid teenuseid, mis aitavad täiustada külastajate reisielamust. Majutusteenuseid pakub Luige hotell (Lihula kesklinnas) ning kaks külalistemaja – Penijõe ja Matsalu. Toitlustusteenuseid pakuvad mitmed baarid ja kohvikud ning piirkonna ainuke restoran – Vesiroos, mis asub Lihula linnas. Väljaspool linna on võimalik toitlustada Tuudi ja Kasari baaris. Lihula vallas tegutseb ka piirkonna ainuke sissetuleva ja siseturismiga tegelev reisikorraldaja, kes pakub soovijatele nii valmispakette, kui on valmis koostama ka täielikult külastaja erisoovidele vastava paketi. Võimalikud eelisarendatavad objektid ja üritused Lihula vallas: Lihula linnusemägi ja Lihula mõis, Kasari jõe sildade ümbrus, Penijõe mõisa ümbrus, Matsalu mõis ja Keemu sadam, Saastna poolsaar, Kirbla mägi, Suitsu vaatetorni ümbrus ja Kirikuküla, Matsalu Loodusfilmide festival, Lihula Kultuuripäevad. Koonga vald asub Pärnu maakonna äärealal – olulisimateks turismiressurssideks on selles vallas looduslikud ja ajaloolised ressursid. Geograafilisest asukohast lähtuvalt ollakse pigem seotud Lihula kui Pärnu linnaga (Lihula asub vaid kümnekonna kilomeetri kaugusel, Pärnu ligikaudu 40 kilomeetri kaugusel). Tuntuimaks vaatamisväärsuseks on loodust ja kultuurilugu ühendavad Soontagana maalinnus, Kalli-Nedrema puisniit ja Mihkli tammik. Kaks esimest on RMK poolt hästi väljaarendatud atraktsioonid koos puhkepaikade ja matkaradadega. Piirkonna üheks kõige tuntumaks ürituseks võib pidada traditsioonilist Mihkli laata. Valla turismi- ja puhkemajanduse nõrkusteks on nõrgalt arenenud turismiettevõtlus (hetkel praktiliselt ainult üks teenusepakkuja, kes pakub terviklikku toodet – majutus, toitlustus, aktiivsed tegevused ja giidi teenus piirkonnas), mis teisalt on selgitatav turismi suure hooajalisusega – ainult turistidele teenuseid pakkudes ei ole võimalik ennast ära majandada. Lahendus oleks olemasolevate majapidamiste poolt turismiteenuse pakkumine lisategevusena oma põhitegevusele. Võimalikud eelisarendatavad objektid ja üritused Koonga vallas: Soontagana maalinna piirkond (hõlmates sood ja soost laudtee tegemist Kurese külla ja Salumäele, Salumäel atraktiivsuse tõstmiseks lubjaahju korrastamine ja vaatlustorni planeering sinna), Pärdimäe vaatlustorn ja laagriplatsi korrastamine, matkamarsruudi Oidrema– Soontagana tähistamine ja teiste väiksemate marsruutide väljaarendamine (Oidrema, Mihkli ja Kalli külas), jalgsimatkaradade ja objektide tähistamine Oidrema, Tõitse külas ja Tuhu soos. Üritustest Mihkli laada omapära täiendamine. Perioodiliste külapäevade korraldamine valla eri piirkonnas rotatsiooni meetodil, rahvakalendri üritused Koonga valla külades (jüripäev, jaanipäev, mihklipäev, mardipäev, jõulud mõisas). Kahe eramuuseumi toetamine. Martna valla peamiseks turismi- ja puhkemajanduse ressursiks on looduslikud ressursid ning vallas tegutsevad aktiivsed inimesed – taastatud või taastamisel on mitmed mõisad (Suure-Lähtru mõis, Keskvere mõis), suvisel ajal on võimalus osa saada omapärasest teatriprojektist, mis toimub Saueaugu Teatritalus. Martna vald on saanud tähelepanu osaliseks, kuna selles vallas on ainuke linnuvaatlustorn Eestis, kuhu on võimalik pääseda ka ratastooliga inimestel (Rannajõe). Lähtuvalt olemasolevatest ressurssidest ning võimalustest, soovitakse vallas arendada eeskätt just loodusturismi – linnuvaatlus, matkad looduses (giidiga ja ilma). Hetkel pakutakse vallas turismi spetsiifilisi ja toetavaid teenuseid piiratult – täielikult puuduvad majutusteenused, toitlustusteenust on võimalik saada ettetellimisel Suure-Lähtru mõisast ning aktiivsete tegevustega on võimalik tegeleda Kirsioja talus. Võimalikud eelisarendatavad projektid ja üritused Martna vallas: loodusturismi arendamine Kasari jõe piirkonnas (nii infrastruktuur kui ka teenused), laagriplatsi/piknikukoha väljaehitamine Rannajõe linnuvaatlustorni juurde, turismitalude tekkimise soodustamine. Ridala vald on nn rõngasvald ümber Haapsalu linna. Vald on rikas oma loodusressursside poolest ning valla koosseisu kuulub 78 saart ja laidu. Matsalu mõjupiirkonda jääb territoriaalselt pool valla pindalast – teine pool on juba rohkem Haapsalu linna turismi mõjualas. Piirkonna olulisimateks ressurssideks on looduslikud ressursid – väärtuslikud loodusmaastikud ja liigirikkad niidud (kadastikud, puis- ja rannaniidud, Pullapää neem, Puise poolsaar) ning ka kultuurilised ressursid (näiteks traditsiooniline elustiil Kiideva, Haeska, Puise rannakülades). Ridala vald on käesoleva arengukavaga kaetud valdadest üks enim arenenud turismiteenuste võrgustikuga – vallas pakutakse mitmekesiseid majutus- ja toitlustusteenuseid ning aktiivseid vaba aja veetmise võimalusi. Valla majutusettevõtteid kasutatakse sageli tööseminaride ja kohtumiste korraldamiseks ning kuna vald ümbritseb Haapsalu linna, siis leiavad Haapsalu linna külalised endale soodsama hinnaga majutust just väljaspool linna. Vallas on ka suhteliselt hästi arenenud infrastruktuur – Rohuküla sadamast toimub ühendus mandri-Eesti ja Hiiumaa vahel, Ridala valda läbivad kaks riigi tugimaanteed (Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla ning Haapsalu–Laiküla) ning rakendust ootab Kiltsi lennuväli. Turismi- ja puhkemajanduse puudustena tooks välja puuduliku külade ja teede tähistamise ning ebapiisaval hulgal ja kvaliteediga jalgratta- ja matkaradade olemasolu. Lahendamist vajavate probleemide hulka kuuluvad ka inimeste laidudele pääsemise küsimus (laiud on kaitse all, kuid soovitakse mõõdukat ja kontrollitud saarte külastamise võimalust) ning kuidas leida tasakaal külastajate voogude ning kohaliku sotsiaalse taluvuspiiri vahel. Veel oleks vaja suurendada kohalike elanike osalust turismiteenuste pakkumisel – kasvõi lisategevusena oma põhitegevusele. Võimalikud eelisarendatavad projektid ja üritused Ridala vallas: Külade ja külateede viidastamine, Ungru loodusraja väljaarendamine (marsruudil Ungru tammed–Ungru mõisamaja varemed–Ungru vana sild–Peetri kivi), Pullapää neeme matkaraja väljaarendamine ning Ridala omakultuuripäev – külamess (valla eri piirkondade väärtusi tutvustav suveprojekt). Pärnumaal asuv Varbla vald on tuntud suvituspiirkond juba aastakümneid ning seda peegeldab ka hästiarenenud turismiteenuste (eriti just majutusasutuste) võrk. Varbla vallas võib lugeda ühtekokku ligi 500–600 voodikohta (enamus neist asub puhkekülades ja -laagrites). Majutusasutuste juures pakutakse ka toitlustamise ning aktiivseid vaba aja veetmise võimalusi. Peamiseks atraktsiooniks, mis tõmbavad inimesi Varbla valda oma vaba aega veetma, on mererand (Matsi rand, Varbla rand, Paatsalu-Pivarootsi rand), mis on ühelt poolt hinnatud puhkeala ning teisalt meelispaik loodushuvilistele, kuna pakub võimaluse jälgida linde ning uurida liigirikast taimestikku. Piirkonna puudusteks peetakse väikeste majutusasutuste puudumist, mis võimaldaksid puhkust veeta ka väiksema seltskonnaga või perega (hetkel olemasolevad majutusasutused on suhteliselt suured – paljude voodikohtadega – kaob privaatsuse tunne). Puuduvad väljatöötatud ja viidastatud jalgratta- ja matakarajad, samuti ei ole piirkonnas pakkuda kvaliteetset giiditeenust. Võimalikud eelisarendatavad objektid ja üritused Varbla vallas: Matsiranna puhkeala, Matsi sadam, matkaradade ja jalgrattamarsruutide arendamine (Illussaare kaitsemets ja kallas, Kolga oja luited, Sõmeri-Raespa rannikumaastik). Järgnevalt on toodud ülevaade piirkonnast kui tervikust turismiressursside ja -toodete kaupa, põhinedes valdade poolt läbiviidud inventuurile. Loodusressursid Üheks kõige olulisemaks looduslikuks ressursiks antud piirkonnas on Matsalu Rahvuspark (edaspidi Matsalu RP) (vt joonis 2). Looduskaitseala loodi 1957. aastal selleks, et kaitsta pesitsevaid, sulgivaid ja läbirändavaid linde (Matsalu Rahvuspark 2004). 2004. aastal nimetati looduskaitseala ümber Matsalu Rahvuspargiks ning lisaks linnuseirele tegeletakse rahvuspargis loodushariduse edendamisega. Looduskaitseala administratsioon on aastaid toimetanud piirkonna turismimajanduse ohjajana, pakkudes piirkonna turismiettevõtjatele vajalikku informatsiooni rahvuspargi territooriumil tegutsemiseks, töötades välja matkaradasid ning paigaldades vaatlustorne, selleks et piirkonna külastajad saaksid osa imepärasest loodusest, jätmata maha nähtavaid jälgi enda sealviibimisest.

Joonis 2. Matsalu Rahvuspargi paiknemine piirkonnas Allikas: Eesti Atlas [htts://atlas.ibs.ee] Lisaks Matsalu RP-le on piirkonnas mitmeid loodusressursse, mida on võimalik kasutada turismitoote baasina. Siia hulka kuuluvad supelsuvitajatele mõeldud liivarannad Varbla vallas, suur hulk ettevalmistatud matkaradasid Hanila ja Koonga vallas, Matsalu RP-l paiknevad linnuvaatlustornid ning puisniidud, mis on üheaegselt nii loodus- kui ka kultuuripärandi kandjad (vt lisa 2). Suurem osa ressurssidest on keskmise või hea kvaliteediga, kuid on hulk objekte ja vaatamisväärusi, mis vajavad arenguprojekte selleks, et neid saaks külalistele näidata. Aktiivsed tegevused Aktiivsete tegevuste pakkumises kerkivad esile Lihula, Varbla ja Ridala vald, ülejäänud vallad on suhteliselt tagasihoidlikult esindatud (vt lisa 3). Piirkonnas pakutakse laia valikut tegevusi alustades rohkearvuliste linnuvaatlustornidega, mis on ka kõik teedelt viidatud (või saavad seda lähiajal). Lisaks on võimalik tellida Matsalu piirkonnas paadisõitu jõgedel ning Lihula vallas kanuusõitu. Ridala vallas pakutakse lisaks Matsalu lahe paadireisidele ka reise Väinamerel, jahisporti ja laskesporti lasketiirudes, giidiga matku loodusrajal ning jalgrattalaenutust. Telkimis- või laagriplatsidega on varustatud neli valda (Lihula, Varbla, Koonga ja Ridala). Kalastamisvõimalused (teenust ei pakuta) on Varbla vallas Paadrema jõel, Ridala vallas Topu lahel ning Lihula vallas Kasari jõel – allpool silda jääb jõgi juba kaitsealale. Ratsutamiselamust pakutakse Lihulas, Ridalas ja Varblas ning lisaks on Lihulas ja Ridala vallas mitmeid pallimänguväljakuid, mida saaks kasutada ka piirkonna külalised. Erinevused seisnevad selles, et Ridala vallas on tagatud ka pesemisvõimalused (spordiväljakud asuvad majutusteenust pakkuvate ettevõtete ja seltsimajade juures – Tooraku Külalistemaja, Lauri-Antsu talumaadel ning Kiideva seltsimaja), kuid Lihulas puuduvad toetavad teenused (pesemisvõimalused jne). Enamus aktiivsetest tegevustest toimuvad värskes õhus, mis tähendab tegevuste peatumist või suhteliselt ebamugavat läbiviimist vihmastes tingimustes või külmema ilmaga. Kultuuri- ja ajalooressursid ning üritused Kuigi piirkonna suurimaks tugevuseks on rikkalik looduspärand (nii nagu paljudes teistes maapiirkondades Eestimaal), on ka kultuuri ja ajaloo vaatenurgast piirkonnal väga palju pakkuda (vt lisa 4): alates linnamägede ja maalinnustega ning lõpetades kaluriküladega, mis toimivad tänasel päeval sama mudeli järgi kui veel 20. sajandi alguses. Lisaks on pakkuda omapäraseid ja pika ajalooga sakraalseid ehitisi (Mihkli, Kirbla, Hanila, Ridala, Varbla-Urbanuse, Martna kirik), põnevaid sildu (Lihula vallas asuvad Kasari, Vanamõisa, Rumba sild) ning suur hulk mõisahooneid, millest mõned on saanud tagasi oma endise hiilguse, kuid paljud ootavad siiski «peremehe» investeeringuid. Piirkonnast on pärit mitmed kuulsad mehed: Kristjan Palusalu ja Karl Ristikivi (Varbla vald), Ridala vallas on sündinud Cyrillius Kreek ning Lihula vallas on elanud rahvusvaheliselt tuntud ornitoloog Erik Kumari. Omalaadne on Lihula 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest pärit linnasüda. Ülevaadet piirkonna ajaloost pakuvad mitmed muuseumid ning lisaks nendele on ka mõned spetsiifilisemat teemat kajastavad muuseumid (Penijõel olev Matsalu RP muuseum, Ridala vallas asuv Kiideva külamuuseum, mis tutvustab Eesti ühe ehedama kaluriküla elu-olu). Pärast ajaloolise pärandiga tutvumist on võimalik saada osa ka tänapäevastest kultuurisündmustest – üheks omapärasemaks on Martna vallas toimetav Saueaugu Teatritalu ning piiramatuid ürituste korraldamise võimalusi pakub Lihula kultuurimaja koos laululavaga. Põnevaid enesetäiendamise kursusi pakub piirkonnas Polli Talu Loominguline Keskus, mille suvine ürituste kava on mitmekesine, ning Lihulas tegutsev Lihula Rahvaülikool, mis pakub eri kursusi terve aasta jooksul. Lisaks eespool analüüsitule pakutakse piirkonnas suurt hulka kultuurilooga seotud rahvuslikke üritusi (küla jaanipäevad, vastlapäevad, käsitöölaadad jne), tänapäevaseid autode võidusõidu üritusi, kontserte ning spetsiaalset loodusfilmide filmifestivali Lihulas, mis aitab pikendada piirkonna turismihooaega, kuna leiab aset sügisel oktoobrikuus (vt lisa 5). Turismispetsiifilised ja toetavad teenused Kui puhkemajandust saab edendada ja arendada ilma turismispetsiifiliste teenusteta (st majutus, reisikorraldus, mõningal määral toitlustamine), siis turismimajanduse edukusest ilma majutuse, toitlustuse, transpordi ja reisikorraldaja teenusteta rääkida ei saa. Majutusteenust pakutakse piirkonnas ühtekokku umbes 900 inimesele, millest suurema osa moodustavad Varbla vallas asuvad puhkekülad ja -laagrid (ligi 500–600 kohta) (vt lisa 6). Suhteliselt hästi on majutusteenusega kaetud lisaks Varbla vallale ka Ridala vald (asub ringjalt ümber Haapsalu), kuid majutus puudub või on seda väga vähesel määral Martna, Koonga ja Hanila vallas. Majutusteenuse liike on alates hotellist kuni lõpetades kodumajutusega ning nagu eespool öeldud, on kõige rohkem voodikohti puhkekülades ja -laagrites. Lisaks kuues vallas pakutavatele võimalustele on külaliste kasutada ka Pärnu ja Haapsalu majutusvõimalused, kuna mõlemad suured suvituslinnad jäävad kuni tunnise autosõidu kaugusele. Toitlustusteenuseid pakutakse Lihulas, Virtsus ning veel mõnes väiksemas kohalikus baaris või kohvikus. Lisaks spetsiifilistele toitlustusasutustele on toitlustada võimalik ka peaaegu kõikide majutusasutuste juures (NB! Sageli toimub toitlustamine ainult ettetellimisel). Kõige rohkem külastajaid suudab vastu võtta Lihulas asuv restoran Vesiroos – kuni 110 inimest, teised kohad on kõik väiksemad, mahutades 20–40 inimest. Ostuvõimalused on piirkonnas rahuldava taseme ja tihedusega. Toiduainete kauplusi leiab kõikidest valdadest ning lisaks on suuremates keskustes (Lihula ja Virtsu) võimalik osta ka kohalikke suveniire ning oma panuse kaubandusse annab Haapsalu. Individuaalreisijad, kes eelistavad reisida oma transpordiga, vajavad kindlasti ka bensiinijaamu ning autoremonditöökodasid. Bensiinijaamasid võib piirkonnas leida Hanila, Ridala ja Lihula vallas ning nende tase on täiesti vastav nõudliku külastaja vajadustele. Lisaks on Ridala vallas võimalik saada professionaalset abi sõiduvahendi remontimisel. Isikuteenustest pakutakse külastajatele vajadusel esmaabi (kõikides vallakeskustes) ning suurematest keskustest võib leida ka apteegi (Virtsu, Lihula, Martna). Külastajate informatsioonivajadust aitavad leevendada keskuste raamatukogud–avalikud internetipunktid (AIP), kuid hetkel ei ole piirkonnas ühtegi ametlikku turismiinfopunkti (tühimikku aitavad täita Matsalu RP keskuses Penijõel olev muuseum-infotuba ning Haapsalu ja Pärnu turismiinfopunktid). Reisiteenuste vahendamise ning pakettimisega tegeleb piirkonnas üks kohalik reisikorraldaja ning kõikidel piirkonnast huvitatud reisikorraldajatel (nii Eestis kui ka välismaal) on võimalik võtta otse kontakti konkreetsete teenuste pakkujatega. ARENGUEELDUSTE ANALÜÜS Suundumused Euroopa turismis Euroopa Turismikomisjoni (European Travel Commission) koostatud uuringus «Trendid Euroopa turismis» on välja toodud suur hulk suundumusi, mis mõjutavad lähitulevikus regiooni turismi- ja puhkemajanduse arendamist (European Travel Commission, 2004). Kõige tugevamini mõjutavad reisimise tavasid muutused ühiskonnas. Kui varasematel aegadel dikteeris turismi arengut pigem pakkumise pool, siis tänasel päeval võib rääkida nõudluse juhitud turismiturust – turg on küllastumas ning saavutamas küpsusfaasi, tarbijad muutuvad üha rohkem teadlikumaks ning neil on rohkem kohustustest vaba raha ja aega. Nõudlust ja pakkumist mõjutavad muutused demograafilises situatsioonis, inimeste haridustasemes ja elustiilis ning vaba aja ja reisikogemuse kasv. Lisaks neile on oma mõju turismimajandusele ka infotehnoloogilistel arengutel (just uuenduste kasutusele võtmine reisi- ja turismitööstuse poolt), transpordisektori arengul, sihtkohtade vastutustundel jätkusuutlikkuse pärast ning üha kasvav vajadus kindlustada sihtkohtades nii kohalike elanike kui ka külastajate turvalisus ja ohutus. Järgnevalt mõnest olulisemast suundumusest lähemalt. Demograafilistest muutustest peab tähelepanu pöörama vanemaealiste inimeste arvu kasvule ning keskmise majapidamise liikmete arvu vähenemisele. Esimene neist toob endaga kaasa trendi, kus seeniorreisijate nõudlus turismiteenuste järele kasvab kiiremini kui keskmine turismiteenuste nõudlus. Viimane tähendab suuremat nõudlust kvaliteetse, mugava ja turvalise reisiteenuse järele. Seeniorreisijatega on võimalik tasandada sihtkohtade hooajalisuse mudelit, kuna nemad on valmis reisima ka üleminekuhooajal, st Eesti puhul kevadel ja sügisel, kui ilmad ei ole väga soojad ning kui turiste on sihtkohtades vähem. Teine oluline demograafiline trend – keskmise majapidamise liikmete arvu vähenemine – tõstab keskmist sissetulekut ning ostujõudu ühe inimese kohta. Turismi jaoks tähendab see nõudluse suurenemist luksustoodete järele ning soovi osta väiksematele sihtgruppidele suunatud spetsiaalhuvitooteid, mis on turu väiksuse tõttu kallimad traditsiooniliselt «päikeseturismitootest». Oluliseks suundumuseks on ka inimeste terviseteadlikkuse kasv. Kuigi viimane ei mõjuta nõudluse mahtu, on sel mõju sihtkoha valikul ning inimese käitumisele puhkuse ajal. Ebatervislikuna tunduvaid sihtkohti välditakse, kasvab aktiivse puhkuse populaarsus ning suureneb nõudlus « wellness» toodete järele (spad ja muud tervisekeskused). Lisaks terviseteadlikkusele kasvab ka klientide keskmine haridustase, mis omakorda tähendab suuremat huvi kunsti, kultuuri ja ajaloo järele – suureneb nõudlus spetsiaaltoodete järele ning prognoositakse nõudluse kasvu Kesk- ja Ida-Euroopa sihtkohtade järele. Ka külastajate kasvav reisikogemus mõjutab turismiturgu: inimesed on teadlikumad oma vajadustest ja õigustest ning see omakorda suurendab kriitilist suhtumist kvaliteeti ning hinna-kvaliteedi suhtesse. Alternatiivsed vaba aja ja raha kulutamise võimalused (internet ja muu meelelahutus) suurendavad konkurentsi sihtkohtade vahel – sihtkohad, mis ei vasta üldiselt aktsepteeritavatele standarditele, kannatavad nõudluse languse tõttu. Kogenumad turistid omavad ka kriitilisemat suhtumist võltstoodetesse ning eelistavad autentseid tooteid, mis pakuvad suuremat emotsionaalset rahulolu. Regioonid, mis suudavad pakkuda terviklikku kontseptsiooni, on eelisolukorras ja nõudlus selliste sihtkohtade järele kasvab. Staatus on inimeste jaoks üha vähem tähtis. Uuringu järgi suureneb nõudlus väikesemahuliste majutusasutuste järele (väikesed autentsed turismitalud ja peremajutused). Teenuste pakkujad peavad tooma turule täiesti uusi tooteid, teenuseid ja kontseptsioone, mis eristavad neid teistest juba turul olevatest pakkujatest, sellega seoses kasvab ka vajadus teenustepakkujate spetsialiseerumise järele. Lisaks eespool toodud teguritele mõjutavad nõudlust ja pakkumist infotehnoloogilised arengud ning eriti just interneti olulisuse kasv nii informatsiooni otsimisel kui ka turismitoodete ostmisel. Sihtkoha turundamisel peab suurt tähelepanu pöörama e-turundusele ehk hästitoimivale ja efektiivsele koduleheküljele. Teisalt otsivad külastajad konkreetsete toodete kohta väga põhjalikku informatsiooni – pealiskaudsed leheküljed pigem hirmutavad potentsiaalsed külastajad eemale, kui sunnivad edasisele informatsiooniotsingule. Kasvab ka külastajate mure keskkonna pärast, mis turismis väljendub nõudluses jätkusuutlike sihtkohtade järele, ning terrorismiaktid, regionaalsed sõjad, reostus ja muud kriisid omavad väga suurt mõju inimeste igapäevaelule, suurendades vajadust turvalisuse tunde järele. Turismis tähendab see vajadust pöörata rohkem tähelepanu külastajate turvalisusele ja ohutusele sihtkohas. Hetkel piirkonda külastavate klientide portfoolio Matsalu Rahvuspark toob oma kaitsekorralduskavas (Matsalu LKA, 1996) välja, et looduskaitseala külastavate inimeste maksimum langes 1960-ndate keskpaiku, sealtpeale on külastajate arv langenud. Esimesed arvestatavad väliskülalised saabusid looduskaitsealale 1990. aastal. 1992.–93. aastal oli külastajate arv suurimas madalseisus (kõigest tuhat külastajat, põhiliselt välismaalased), tingituna sisemajanduslikest raskustest. 1994.–95. aastal toimus kiire tõus. Vaadeldes külastajate arvu dünaamikat viimastel aastatel, on märgata, et sisemaise turismi osakaal on suurenemas (vt joonis 3). Läbimõeldud planeerimise ja investeeringute olemasolul oleks võimalik külastajate/turistide arvu tunduvalt suurendada. Matsalu RP töötajate hinnangul oleks normaalne välis- ja sisekülastajate suhe 1:2 ning turismi heal tasemel organiseerimise korral võimalik taluvuspiir vähemalt 15–20 tuhat inimest aastas. Praegusel hetkel käib kaitseala keskuses aastas üle 5000 külastaja, kuid hinnanguline rahvuspargi kogukülastus võib ulatuda 10 000 külastajani ning lisaks kaitsealast väljaspool asuvatel aladel ligi 5000–-6000 inimest.

Joonis 3. Matsalu LKA külastuskeskuse külastuste arv perioodil 1995–2003* * 1998. aasta andmed puuduvad ning 1999. aasta kohta puuduvad detailsed andmed Arengukava asjaliste tehtud analüüsist võib välja tuua, et hetkel moodustavad mitmepäevased ööbimisega külastajad ehk turistid koguklientuurist 10% ning ühepäevased külastajad 90% külastajatest. Erandlikum on olukord Varbla vallas, kus ühepäevakülastajaid ja mitmepäevaseid külastajaid on võrdselt (50:50). 90:10 proportsioon on hinnanguliselt ka piirkonna eestimaiste ning rahvusvaheliste külastajate seas: 90% külalistest on Eesti päritoluga ning 10% rahvusvahelise päritoluga. Väike erinevus on selles jaotusgrupis Matsalu Rahvuspargis, kus välismaise päritoluga külastajad moodustavad klientuurist ligi 1/3, mis on kolm korda rohkem kui piirkonna keskmine. Jagades külastajad gruppidesse vastavalt nende reisieesmärgile, võib välja tuua järgmised grupid: puhkajad (iseseisvad turistid), üldisema huviga loodusvaatlejad, seminaridest ja üritustest osavõtjad ning spetsiifilise huviga linnuturistid. Proportsioone nende sihtgruppide seas välja tuua ei ole väga lihtne, kuna valdades on situatsioonid erinevad – Ridala vallas moodustavad erinevalt teistest piirkonna valdadest suhteliselt suure sihtgrupi külastajad, kelle eesmärk on osaleda üritustel ja seminaridel (oma roll on Haapsalu lähedusel ning samuti tullakse Haapsalust välja ööbima, kui linnas toimuvad suured üritused). Ligi 70–80% piirkonna sihtgruppidest moodustavad laiema huviga loodusvaatlejad, kes vajavad giidi abi (ehk ekskursandid) ning umbes 1% külalistest on tõsise spetsiifilise huviga linnuvaatlejad. Varbla valla külastajategrupp on suhteliselt ühene – enamvähem kõik külastajad on individuaalsed puhkajad või ettevõtete suvepäevadest osavõtjad. Analüüsides proportsioone organiseeritud pakettreisijate ning sõltumatute individuaalreisijate vahel, on suhe 80:20 või 70:30 ning just rõhuga pakettreisijate kasuks. Olulisimad positiivsed ja negatiivsed arengusuundumused Matsalu mõjupiirkond on olnud populaarne puhke- ja ekskursioonide piirkond juba aastakümneid. Eespool esitatud turismiressursside inventuuris oli välja toodud valdade peamine potentsiaal ning viimase viie aasta peamisteks positiivseteks arenguteks pidasid arengukava koostamise töörühm mitmeid sisemisi ning väliskeskkonnast tulenevaid protsesse. Üheks oluliseks tugevuseks peeti infrastruktuuri head seisukorda – piirkonda läbivad trassid, mis võimaldavad linnalistelt aladelt kiiret juurdepääsu maapiirkondadele (loodus on kaugel ja samas nii lähedal). Kuna tegemist on riiklike teedega, siis on riigil kohustus investeerida infrastruktuuri ning hetkel on riiklikud põhitrassid väga heas korras. Teiseks oluliseks toetavaks teguriks piirkonna arendamisel on olnud Matsalu Rahvuspargi tuntus inimeste seas, mis annab võimaluse ülejäänud piirkonnal siduda end juba hästi tuntud ja «müüva» sihtkohaga. Omavalitsuste tasandil peeti märkimisväärseks protsessiks üldplaneeringute ja arengukavade koostamist, mis annab piirkonna omavalitsuste tegevustele väga selged sihid ja eesmärgid ning võimaldab optimaalse ressursside kasutuse. Varbla vald on välja töötanud isegi puhkepiirkonna (Matsiranna) osaüldplaneeringu, mis määratleb ruumi kasutuse ning milles on ettepanekud piirkonna väljaarendamiseks, vähendades koormust õrnadele aladele. Üheks sisemiseks arenguprotsessiks, mis toetab antud arengukavas püstitatud eesmärke, on valdade omavaheline koostöö ning omavalitsuste koostöö Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK) (eriti Varbla ja Koonga vallas), mis on riigi suurim puhkealade haldaja ja arendaja. Lisaks sisemine valmisolek uute toodete arendamiseks, mis aitaksid mitmekesistada piirkonnas pakutavate toodete valikut ning ühes sellega ka pikendada turismi- ja puhkemajanduse hooaega. Kuigi majutusasutuste atesteerimise kohta võib kohata kriitikat (nõuded liiga karmid jne), tõid arengukava töörühma liikmed esile, et tänu atesteerimise protsessile on piirkonna majutusasutuste tase tõusnud, mis on oluline selleks, et pakkuda kvaliteetset puhkeelamust. Väliskeskkonnast tulenevatest protsessidest peeti oluliseks inimeste teadlikkuse kasvu loodushoiust ning vajadus saada välja oma tavapärasest urbaniseerunud elukeskkonnast. Nii esimest kui ka teist vajadust saab väga hästi rahuldada antud piirkonnas: loodushoiu kasvatust viib läbi Matsalu Rahvuspark ning puutumatut looduskeskkonda koos suurepärase kultuuri- ja ajaloopärandiga pakuvad kõik koostööpiirkonna vallad. Lisaks positiivsetele trendidele toodi välja ka negatiivseid suundumusi ning enamus neist on sisemist päritolu ning peaksid olema lahendatavad. Kui ühelt poolt toodi välja tugevusena, et Matsalu nimi on hästi tuntud, siis ülejäänud piirkonna kohta praktiliselt informatsioon puudub ning inimesed ei tea ega tunne neid ressursse, mida tegelikult terve piirkond endas peidab. Tootearenduses on teatud areng toiminud, kuid selle suund ja kiirus ei rahulda hetkel piirkonna asjalisi: puudu on teeäärsed «pesad» ehk toetav infrastruktuur, mida teelised vajavad (puhkekohad, söögikohad, tualetid, telkimisplatsid), piirkonnas ei pakuta veel piisavalt atraktiivseid tegevusi, vähe on peremajutuseks sobivaid turismitalusid. Veel toodi välja kõhklus, kas maaelanik on ikka hea teenindaja? Lisaks tõdeti tugistruktuuri puudumist või selle mittetoimimist puhke- ja turismimajanduse arendamisel nii omavalitsuse kui ka riigi tasandil ning et sageli on keskkonnakaitsel tavaelaniku silmis negatiivne maine – paneb suured piirangud ettevõtlusele. Soovitud külastajate portfoolio ja potentsiaalsed arengusuundumused Kõige suuremat muutust kliendiportfoolios soovitakse näha ühepäevaste ja mitmepäevaste külastajate grupis – kui hetkel on suhe 90:10 (ühepäevakülastajate kasuks), siis aastaks 2015 soovitakse, et suureneks mitmepäevaste külastajate hulk ning nende suhe ühepäevaste külastajatega oleks 50:50. Suuremat muudatust soovitakse näha ka kodumaiste ja rahvusvaheliste külastajate osakaaludes – soovitud situatsioon oleks selline, kus rahvusvaheliste külastajate hulk moodustaks 40% külastajate koguarvust (hetkel hinnanguliselt 10%). Külastajate reisieesmärgi järgi jaotamisel soovitakse piirkonda rohkem mitme-eesmärgiga külastajaid, kes jääksid siis ka pikemalt piirkonda peatuma (50% külastajate koguarvust), loodusvaatlejaid-linnuturiste ligikaudu 20% ning puhkajaid 30%. Valdade kaupa on portfoolio pisut erinev, kuna valdade ressursid on erinevad – Ridala vald soovib näha suurenemist seminaridest ja üritustest osavõtjate seas, mis omakorda loob turismitaludele võimaluse end majandada ka madal- ja üleminekuperioodil. Proportsioon organiseeritud pakettreisijate ning sõltumatute individuaalkülastajate seas rahuldab piirkonna asjaliste vajadusi (70:30 pakettreisijate kasuks) – kuna organiseeritud reiside kaudu on võimalik suunata paremini külastajate voogusid. Iseloomustades täpsemalt piirkonda soovitud külastajat, peaks ta olema loodus-, ajaloo- ja kultuurihuviline. Demograafilisest segmentimisest lähtudes soovitakse näha nii koolilapsi (kes jätavad küll hetkel suhteliselt vähe raha piirkonda, kuid on nn tuleviku turg lootusega, et täiskasvanuks saades tulevad nad sõprade ja perekonnaga tagasi) kui ka perekondi. Külastussageduseks võiks olla kord paari aasta jooksul 2–3-päevane reis. Toode, mida külastajatele pakutakse, sisaldab nii kohalikku loodust kui ka ajalugu. Kindlasti peab toode sisaldama piisavalt informatsiooni, et paljud esialgu «mittekõnelevad» asjad, ressursid hakkaksid külastajatega «kõnelema» – suur roll on giidil ja ekskursioonijuhtidel ning piirkonna infol. Üheks piirkonna tugevuseks on vaikus – pakutakse urbaniseerunud inimestele vaikust ja rahu, mis kosutavad hinge, ning kohalikku toitu, mis kosutab väsinud inimese keha. Külastajaid soovitakse näha nii linnas, looduses, metsas kui ka mere ääres, uudistamas kaitsealadel pakutavat ning ajaloolisi vaatamisväärsusi (mõisad, linnusemäed jne). Transpordivahenditest soovitakse näha piirkonnas kõiki loodust säästvaid vahendeid, nagu jalgratas ja hobuveokid. Vee peal liikumiseks paadid ja kanuud ning muidugi ei saa keelata grupireisidele liikumiseks busse ning individuaalreisijatele autosid, kuid eelistatud on esimesena mainitud «rohelised» transpordivahendid. Piirkonnas pakutav toode on suhteliselt hooajaline: kõrghooaeg on aprillist oktoobrini (langusega kuumadel suvekuudel), mis on tunduvalt pikem, kui seda on tavalise rannapuhkust pakkuva sihtkoha hooaeg, kuid samas lühem, kui aastaringselt kultuuriprogrammi ja põnevaid vaatamisväärsusi pakkuva sihtkoha hooaeg. Kevadel ja sügisel, kui toimub lindude ränne, on põhiliseks sihtgrupiks linnuhuvilised külastajad. Talvekuudel võiks hooaega pikendada seminaride korraldamisega ning kalastamise pakkumisega. Raha, mida külastajad piirkonnas kulutavad, võiks olla suurusjärgus 150–1000 krooni inimese kohta päevas, olenevalt kasutatud teenuste hulgast (majutus 250–300 krooni inimene, toit 50–120 krooni inimese kohta päevas, lisaks muuseumite piletid ja giididele makstavad tasud). Kohad, kust külastaja peaks saama informatsiooni piirkonna kohta, on enne reisi internet (võiks kasutada kohe-kohe tekkivat Läänemaa portaali), meedia, reisibürood, sõbrad ning suust-suhu informatsioon. Kohapeal peaks külastajate infovajadus saama rahuldatud kohalike turismiinfopunktidega (potentsiaalsed kohad on Lihula linn ja Virtsu sadam, Rohuküla sadam, kaitsealakeskused) ning infotahvlitega. Piirkonna seni kasutamata turismi- ja puhkemajanduse potentsiaalina toodi välja vajadus kaasata kohalikud elanikud rohkem otsustusprotsessidesse ning selle kaudu äratada nende huvi teenuse pakkumise vastu. Lisaks loodetakse suurt kasutegurit koostöö parendamisest ning koostöövõrgustiku loomisest (mingil määral toimib juba Matsalu RP mail). Tootearenduses nähakse suurt potentsiaali vanade traditsioonide elluäratamises ja nende tutvustamises külalistele (traditsioonilised töövõtted – roo töötlemine, käsitöötoad, -aidad koos tegutsemisvõimalustega, heinategemine, hobustega tegelemine, kiviaia ja kaevu tegemise õpetamine), eesmärgiga pakkuda neile elamusi. Oma panuse annab piirkonna kättesaadavusele ning ka turundusele Eurovelo läbimine piirkonnas – rattaturist on loodusturist, kes on valmis jääma piirkonda pikemaks ajaks, kui talle pakutakse huvitavaid vaatamisväärsusi, tegevusi ja teenuseid. Tootepaketi laiendamisel peaks suur potentsiaal olema Virtsu Jahisadama ning Matsi jahi- ja kalasadama välja- arendamisel tekkivatel uutel teenustel. Kuna piirkonnas on palju vett, siis oleks vaja pakkuda rohkem teenuseid, mis kasutaksid ära olemaolevat ressurssi – kanuu-, süsta- ja kajakimatkad, hetkel Matsallu kontsentreerunud linnuturismil on laienemise potentsiaali ka teistes valdades. Piirkonna rohket kultuuripärandit peaksid aitama avastada kohalikud giidid, kelle juhtimisel saab vältida õrnade piirkondade vähemintensiivset kasutamist ning külastajatele ettenähtud vajaliku infrastruktuuriga piirkondade kasutamist. SWOT -analüüsi tulemused Piirkonna tugevuste-nõrkuste-võimaluste-ohtude analüüs valmis kahes etapis: 1) omavalitsused koostasid iseseisvalt oma valla ja piirkonna analüüsi, 2) üksikud analüüsid koondati üheks ning tegurid prioritiseeriti (kõige tugevam tegur omas valdkonnas – 10 punkti jne kuni kõige nõrgem tegur 1 punkt, maksimaalne punktide summa oleks igas valdkonnas 110). Järgnevalt leiavad kajastamist iga valdkonna viis kõige suurema punktiskoori saanud tegurit (vt tabel 2) ning täielik tegurite loetelu on lisades (vt lisa 7). Tabel 2. Piirkonna SWOT analüüs TUGEVUSED NÕRKUSED Puhas, mitmekesine loodus, pärandkooslused, looduskaitsealad Turismi- ja teenindusalase ettevalmistusega inimeste vähesus Matsalu kui kaubamärk on tuntud Teede, eriti kohalike teede halb seisukord Ajalooliselt huvitav piirkond, ajalooliste mälestiste olemasolu, ajaloo ja kultuuripärand Vähene juhtimisoskus ja kogemus turismi ja puhkemajanduse vallas Hõre asustus – piisavalt ruumi nii turistile kui ka kohalikule Tundmatus turismipiirkonnana Sadamad (Virtsu ja Rohuküla) ja piirkonda läbivad põhimaanteed, mille ääres korralik infrastruktuur Puhkemajanduse infrastruktuuri puudumine/kehvus VÕIMALUSED OHUD «Tagasi loodusesse», «linnakärast ära» trend Riigi infrastruktuuri aeglane areng Spetsiaalhuviturismi kasv – turismitoote valiku laienemine Ökoloogilise taluvuspiiri ületamine Turismi (nii rahvusvahelise kui ka siseriikliku) osatähtsuse kasv Eesti majanduses Haavatavus majanduslikust langusest tulenevana ning muud majanduslikud trendid, mis võivad mõjutada turismi Avanevad uued potentsiaalsed turud ja uued segmendid Koostöö mittesujumine EL struktuurifondide avanemine Potentsiaalsete investorite huvi puudus Piirkonna lipulaevaks on vaieldamatult puhas ja mitmekesine loodus – Matsalu Rahvuspark seisab hea pärandmaastike säilitamise eest ning panuse maastike hooldusesse annab ka RMK. Suuruselt järgmise skoori sai Matsalu kaubamärgi tuntus, mis annab piirkonnale hea eelduse turule minekuks – ei ole vaja hakata turule tutvustama uut kaubamärki, vaid tuleb ennast oskuslikult siduda olemasolevaga. Kolmandale kohale tõusis piirkonna ajalooline ressurss, mis annab lisandväärtust looduslikule ressursile ning aitab piirkonna turismitoodet mitmekesistada. Veel toodi prioriteetse tugevusena välja hõre inimasustus, mis võimaldab piirkonna külastajal ja ka kohalikul elanikul tunda ennast piirkonnas mugavalt ja nautida soovi korral üksindust. Viimase, viienda tugevusena võib välja tuua hästi arenenud ja korras infrastruktuuri ning seda just piirkonda läbivaid tugimaanteid silmas pidades. Peamise nõrkusena toodi välja turismi- ja teenindusharidusega inimeste vähesus – avaldati kahtlust, kas maainimene on hea teenindaja. Kui tugevuste all oli väga kõrgel kohal infrastruktuur ning seda just riigimaanteede osas, siis kohalikud teed on väga halvas olukorras ning turismi arendamise seisukohalt vajaksid teed tolmuvaba katet, et suvistes tingimustes oleks võimalik ilma kohalikke elanikke häirimata külastajaid teenindada (hetkel on paljudel teedel reisibusside ja autode möödumisel suured tolmupilved). Nõrkusena leidis kõrge prioriteetsuse ka tõdemus, et piirkonnas on turismi- ja puhkemajanduse valdkonnas vähene juhtimisoskus ja ka kogemus – turismi kui majandusvaldkonnaga on omavalitsuste tasandil hakatud tegelema alles hiljaaegu ning omavalitsuse struktuurides puuduvad ametikohad, mis tegeleksid selle valdkonnaga. Hetkel on ülesanne pandud kas arengu- või kultuurinõunikele. Kui tugevuste all tõdeti, et Matsalu on kaubamärgina hästi tuntud, siis piirkond turismipiirkonnana on vähe tuntud – piirkonna asjaliste arvates ei seota linnuvaatlejaid ja muid loodushuvilisi, kes piirkonda külastavad, eriti turismiga ning eesmärgipärast piirkonna turundust külastajate juurdemeelitamiseks seni tehtud ei ole. Viienda nõrkusena toodi välja puhke- ja turismimajanduse infrastruktuuri puudumine või selle kehv areng. See puudutab just puhke- ja turismimajanduse sihtotstarbeliste ehitiste ning vahendite nappust. Väliskeskkonnast tulenevatest protsessidest, mis võiksid mõjutada piirkonna arengut positiivselt, sai kõige suurema skoori urbaniseerunud ühiskonna kasvav soov minna puhkamiseks linnakeskkonnast välja ning veeta oma vaba aeg looduses. Teisele kohale tuli nõudluse suurenemine just spetsiaalhuvitoodete järele (masspuhkus mere ääres ei kaota oma populaarsust, kuid kasvavad need sihtgrupid, kes soovivad avastada midagi uut ning puhata väljaspool masse). Veel uskus arengukava koostajate grupp sellesse, et turismimajandus on kasvav valdkond majanduses, seda nii maailmas kui ka Eestis ning sellel on positiivne mõju Matsalu mõjupiirkonna arendamisele. Neljandale kohale tõusis trend, et avanevad uued potentsiaalsed sihtturud seda nii geograafilises kui ka demograafilises mõttes – ühinemine Euroopa Liiduga on andnud tõukejõu nn vana-Euroopa jaoks leida enda jaoks veel seni avastamata Kesk- ja Ida-Euroopa, kuhu kuulub ka Eesti. Kuna piirkonna enda finantseerimisvahendid on suhteliselt piiratud, siis tõusis viiendale kohale võimalus taotleda projektide rahastamiseks lisafinantse Euroopa Liidu tõukefondidest. Piirkonna arengut takistavateks väliskeskkonnast tulenevatest teguritest sai kõige kõrgema skoori oht, et riik ei suuda piisaval määral finantseerida infrastruktuuri arendamist (eriti just maanteed ja teed). Viimane pidurdab piirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengut, kuna ilma korralike teedeta puudub ligipääs unikaalsetele vaatamisväärsustele. Teise ohuna toodi välja vastupidiselt eelmisele (et külastajad ei saa piirkonnale ligi) võimalus, et külastajaid saabub piirkonda nii palju, et ületatakse ökoloogilise keskkonna piirtaluvus. Nagu juba eespool välja toodi, on looduskeskkond piirkonna üks peamisi ressursse ning selle ressursi halvenedes või veelgi halvemal juhul hävimine paneb piirkonna turismimajanduse arendamise kahtluse alla. Järjekorras kolmas ohutegur oli, et üldine majanduslik langus võib mõjutada turismimajanduse edasist arengut – maailma praktika näitab, et kui riigi majandusolukord halveneb, siis riigi residendid vaatavad üle oma kulutuste tüübid ning vähendavad nn luksusteenuste või igapäevaeluks mittevajalike teenuste tarbimist, sh ka välisreiside ostu. Neljanda ja viienda ohutegurina toodi välja võimaliku koostöö mittesujumine ning potentsiaalsete investorite huvi puudumine. Koostöö all mõeldakse ühistegevust piirkonna eri institutsioonide, muude asjaliste, maakondlike ning riiklike institutsioonidega. Käesolevast SWOT-analüüsist lähtuvad piirkonna visioon, missioon ning arengustrateegiad, selleks et suurendada tugevuste ning võimaluste ning vähendada nõrkuste ja ohtude mõju piirkonnale. ARENGUSTRATEEGIA AASTATEKS 2004–2007 Arenguvisioon ja -eesmärgid Visioon aastaks 2015: Aastal 2015 moodustavad Hanila, Koonga, Lihula, Martna, Ridala ja Varbla vald Matsalu turismi- ja puhkepiirkonna, mis on tunnustatud looduspärandit hindavate Eesti elanike ja väliskülaliste poolt ühtse turismiruumina Eestis, kus on: • püsima jäänud aastasadadega väljakujunenud asustus, • säilinud puhas loodus ning pärandmaastikud; • loodud mugav juurdepääs vaatamisväärsustele; • arenenud turismiettevõtlus ning • kohalikel hea elada. Missioon: Matsalu turismi- ja puhkepiirkond seisab hea jätkusuutliku loodus- ja pärandikasutuse edendamise ning loodushuvilise, puhkaja ja kohaliku kogukonna loodusteadlikkuse tõstmise eest. Visiooni saavutamiseks vajalikud üldised sihid aastaks 2007 on: • piirkonna ühtse toote arendamine ja tooteportfelli mitmekesistamine; • piirkonna ühine turundus nii sise- kui ka välisturul; • toote kättesaadavuse parandamine; • turismiga kaasnevate mõjude optimeerimine. Sihtidest tulenevad eesmärgid aastaks 2007: 1) Piirkonna ühtse toote arendamine ja tooteportfelli mitmekesistamine • Piirkonnas viiakse aastas läbi vähemalt kaks ühist turismialast infopäeva ja üks turismialane koolitus • On loodud ja toimib piirkonna turismiasjaliste võrgustik «infolisti» ja regulaarsete kokkusaamiste näol • Piirkonnas on läbi viidud vähemalt üks põhjalik turismialane uuring • Välja on töötatud tegevuskava hooaja pikendamise võimaluste kohta 2) Piirkonna ühine turundus nii sise- kui ka välisturul • Piirkonda on hakatud käsitlema ühtse turismi- ja puhkemajanduse ruumina ning välja on töötatud piirkonna kaubamärk • Toimib piirkonna professionaalne turundamine (püsiv ja süsteemne) 3) Toote kättesaadavuse parandamine • Turistidele on kättesaadav kogu piirkonna külastuseks vajalik info • Avaldatakse vähemalt kaks turismialast infokandjat • Turismiobjektid on tähistatud, korrastatud ja hästi ligipääsetavad 4) Turismiga kaasnevate mõjude optimeerimine • Välja on töötatud eetilise käitumise reeglistik (hea käitumise reeglistik): kohalikule ettevõtjale, loodusressursi valdajale, kohalikule elanikule, turistidele-puhkajatele, omavalitsustele • Kõigil piirkonna valdadel on olemas üldplaneering, kus käsitletakse täpsemalt turismi- ja puhkemajanduse infrastruktuuri Arengukava rakendamise põhimõtted Üheks peamiseks kitsaskohaks piirkonna turismi arendamisel on hetkel tooteportfelli arendamine ning selle mitmekesistamine. Arengukava valmimise käigus leiti, et eelisarendatavad tooted peaksid olema «rohelise» iseloomuga, st et nende pakkumine ei tohiks vähendada vajalike sisendite (loodus-, kultuuri- ja inimressursi) kvaliteeti ja kvantiteeti. Pigem peaksid nad olemasolevatele ressurssidele andma juurde lisandväärtust, mis eristaks toodet teistest sarnastest Eestis. Selleks et toodet just eespool kirjeldatud suunas arendada, on vaja tugevdada omavalitsuste koostööd ettevõtjatega – nemad on need meediumid, kes saavad tooteid arendada ning turule viia. Omavalitsused saavad luua toetava keskkonna ja tausta nende jaoks. Ühistegevuse arendamiseks on vaja tõhustada infopäevade läbiviimist terves regioonis, korraldada koolitusi ja seminare (nii üldisemat kui ka spetsiifilisemat laadi) ning kaasata kohalikud elanikud ja ettevõtjad rohkem arendusplaanide väljatöötamisse ja elluviimisse. Teiseks oluliseks valdkonnaks, kus on vaja jällegi kõikide osapoolte (kohalik kogukond, omavalitsused, ettevõtjad, mittetulundusühingud ning ka kaitsealad) osalust, on piirkonna ühtne turundus sise- ja välisturul. Esialgu on optimaalsem töötada siseturuga ning edu saavutades liikuda ka tugevamalt välisturule. Siseturu turunduskontseptsioon võiks järgida EAS Turismiarenduskeskuse ning Eesti Ökoturismi Ühenduse poolt kunagi välja pakutud Eesti jaotamist viieks regiooniks, kus käesoleva regiooni alad jäävad nii väina- kui ka rannamaa aladele (Eesti Ökoturismi Ühendus, 2004). Kui need kaks piirkonda omavahel ühendada, siis ühiseks nimetajaks jääb meri ja maa. Arengukavaliste poolt on piirkonna teemaks pakutud «Maa mere ääres» ehk ladina keeles «Terra Maritima». Kontseptsioon ei pane piiranguid ka neile valdadele, millel ei ole otsest väljapääsu merele. Välisturule mineku kontseptsioon peaks olema spetsiifilisem keskendudes piirkonna eripäradele Euroopa kontekstis ning siin võiks keskseks teemaks olla lindude ränne ning rahvuspark. Turundusplaani väljatöötamisel peaks alustama ühtse infoportaali koostamisest, mis aitaks viia ühtset sõnumit potentsiaalsetele sihtgruppidele (kui rääkida benchmarking’ust, siis võiks järgida portaali Põgeneme sohu – Soomaa.com), kus on võimalik avaldada ajakohast ja kiiret informatsiooni linnurände kohta ja muude põnevate ürituste kohta, mis piirkonnas toimuvad. Kindlasti peab tunduvalt rohkem tööd tegema pressi ja reisikorraldajatega – korraldama tutvumisreise piirkonda (nii ajakirjanikele kui ka reisikorraldajatele), sest nemad on üheks võtmeks piirkonna turule viimisel. Lisaks mittemateriaalsetele vahenditele peab tähelepanu pöörama ka trükistele, mida on võimalik toote materialiseerimiseks jaotada nii klientidele kui ka vahendajatele (messidel, kohtumistel jne). Trükiste loomisel peaks piirkond järgima ühtset kontseptsiooni ning vallati koostatavatele trükistele peaks lisanduma ka üldine piirkonda tutvustav trükis. Piirkond vajab ka oma «märki», mis aitaks seda eksimatult eristada teistest sarnast loodustoodet pakkuvatest regioonidest. Arengukava koostamise alguses jõuti äratundmisele, et turismitoote loomisel kasutatakse väga õrnu ressursse (loodust) ning et eduka turundustegevuse korral tekib küsimus piirkonna piirtaluvuse ületamisel. Selleks et teada saada piirkonna piirtaluvusi (nii sotsiaal-kultuurilisi kui ka looduslikke), on vaja teostada mõningaid uuringud, mis kas lükkavad kartused ümber või annavad neile kinnitust, mis omakorda on aluseks edasiste preventiivsete sammude astumiseks. Esialgu planeeritakse kahte uuringut – üks oleks kohaliku turismiettevõtluse uuring, mille tulemusena selguksid kitsaskohad turismitoote arendamises ettevõtluse vaatenurgast ning võimalikud meetmed, kuidas neid ületada. Teine uuring oleks külastajauuring, mis aitaks välja selgitada külastaja ootused ja kogetu piirkonna suhtes, mis omakorda loob baasi nii ettevõtjate kui ka omavalitsuste jaoks edasiste tegevuste arendamisel ja otsuste langetamisel. Üks sihtidest oli välja töötada eetilise käitumise reeglistik nii ettevõtjatele, omavalitsustele, kohalikule kogukonnale kui ka külastajatele. Viimane nõuab tihedat koostööd, et kõikide osapoolte arvamusega saaks arvestatud. Koostöö tõhustamiseks valdade tasandil soovitakse sõlmida valdadevaheline pikaajaline koostööleping turismi- ja puhkemajanduse valdkonnas, mis paneb aluse arendustegevuse jätkusuutlikkusele piirkonnas. Ühistegevus sellel tasandil on vajalik just eelkõige infrastruktuuri arendamisel, kuna teede kehv olukord leidis arengukava valmimise protsessis mitmeid kordi äramärkimist ning lobby-töö Riigikogus ning muudes vajalikes institutsioonides nõuab laiemat tugipinda, kui üks vald seda teha suudab. Koostöölepingust peaks välja kasvama valdu ühendav sihtasutus, mille ülesanne oleks arengukava elluviimine ning tegevuste eest vastutamine. Esialgse plaani järgi rakenduks täiskohaga tööle üks inimene, kes oleks võimeline arengukava ellu viima kui ka seda edaspidi arendama. Üheks konkreetseks ülesandeks oleks ka piirkondliku turismiinfopunkti töölerakendamine. Käesolevast arengukava valmimise protsessist on omakorda tõuget saamas ka Põhja-Läänemaa valdade soov tegutseda üheskoos ning koostada turismi- ja puhkemajanduse arengukava, mis aitaks prioritiseerida tegevusi ning kasutada piiratud ressursse optimaalsemalt. Protsessi käivitumisel võiks nn lõuna-Läänemaa ehk Matsalu mõjupiirkonna vallad teha koostööd selle piirkonnaga, et suurendada oma mõju Eesti turul. Arengukava vaadatakse üle kord aastas eelarve täpsustamiseks, aastase tööplaani koostamiseks ning vajadusel paranduste ja muudatuste tegemiseks. Eesmärkidega seotud tegevussuunad ja tegevused 1. Siht Piirkonna ühtse toote arendamine ja tooteportfelli mitmekesistamine Eesmärk – indikaatorid • Piirkonnas viiakse aastas läbi vähemalt kaks ühist turismialast infopäeva ja üks turismialane koolitus. • Aastaks 2007 on loodud ja toimib piirkonna turismiasjaliste võrgustik «infolisti» ja regulaarsete kokkusaamiste näol • Piirkonnas on läbi viidud vähemalt üks põhjalik turismialane uuring • Välja on töötatud tegevuskava hooaja pikendamise võimaluste kohta 1.1. Valdkond Koolitus- ja arendustegevus Tegevused Täideviijad Algus Lõpp Vajalikud ressursid/võimalikud allikad Tulemus Piirkonna turismialane (aasta)konverents Omavalitsused + ettevõtjad + Matsalu RP 2005 kevad Osalustasu + valdade eelarved Teadmiste värskendamine ning uuendamine, suhete loomine ja tugevdamine Tootetutvustusüritused (kohapeal – ringsõidud) (nn matkapäevad) Omavalitsused Vara- kevad 2005 … Kulud ringsõiduks – buss jne Väike osalustasu Paraneb teadmine teiste toodetest Seminarid loodussõbralike turismitoodete arendamisest Ettevõtjad + omavalitsused + turismispetsialistid 2005 2007 Osalustasu + Interregi projektid (IIIA) Ühes suunas liikumine, teadmiste kasv, teiste kogemustest õppimine Ettevõtjate ja töötajate koolitus – suund turismile ja teenindusele Ettevõtjad + sihtasutus* 2005 2007 EAS koolitustoetus, MAK Suureneb ettevõtjate teadlikkus turismist ning turismiteenuste pakkumise spetsiifikast EASi infopäev turismiettevõtjatele Ettevõtjad + sihtasutus 2005 2007 Kokkuleppel EAS’ga Suureneb teadlikkus Eesti turismi olukorrast ning piirkonna positsioonist Eestis Loodusgiidide (täiendus)koolitus Lihula Rahvaülikool + Matsalu RP + sihtasutus 2006 Osalustasu Piirkonnas on rohkem loodusgiide 1.2. Valdkond Infovahetus ja arenduskava rakendus Tegevused Täideviijad Algus Lõpp Vajalikud ressursid/võimalikud allikad Tulemus Valdadevahelise pikaajalise koostöölepingu sõlmimine turismi- ja puhkemajanduse valdkonnas Omavalitsused 2004 Valdade eelarve Arengukava elluviimise kindlustamine Infopäevad kaks korda aastas (käivad külakorda vallast valda) Looduskaitsealade administratsioon + omavalitsused + ettevõtjad 2005 2007 Rahaline osalustasu, valla eelarve, korraldamise koht ettevõtjate poolt Info liikumine, inimeste teavitamine, uute toodete tutvustamine Listi turism@matsalu.ee tööle- rakendamine Sihtasutus + Matsalu RP + omavalitsused + ettevõtjad + RMK + MTÜ Haapsalu Turism 2005 Listi haldamine; SA eelarve Toimib regulaarne teavitamine B la Soomaa Tegevuskava hooaja pikendamise kohta – olemasolevate tegevuste laiendamine piirkonnale Sihtasutus + ettevõtjad 2005 2007 SA eelarve Piirkonna hooajalisuse mudeli tasandamine Hooajaväliste ürituste toetamine Omavalitsused + ettevõtted 2005 Valdade eelarved Ka hooajavälisel ajal on külalisel mõte piirkonda külastada Koostööpartnerite andmebaasi koostamine Ettevõtjad, EAS, sihtasutus 2005 2007 SA eelarve Ühes suunas liikuvate ettevõtete arv optimeeritud Piirkondliku turismiinfopunkti loomine Omavalitsused + ettevõtjad + Matsalu RP + sihtasutus 2006 Valdade eelarved, ettevõtete osalustasud nt reklaamitasuna (?) Piirkonnas tervikliku info edastamine 1.3. Valdkond Uuringud Tegevused Täideviijad Algus Lõpp Vajalikud ressursid/võimalikud allikad Tulemus Uuringu läbiviimine piirkonna külastajate ja potentsiaalsete külastajate seas Sihtasutus + ettevõtjad 2006 suvi Omavalitsused + ettevõtjate osalus + EAS nõustamistoetus Teatakse, mida külastaja soovib piirkonnas teha/näha ja mida selleks tuleb ette võtta Ettevõtjate seas uuringu läbiviimine – mille põhjal töötakse välja infopäevade ja koolituste kava Sihtasutus + ettevõtjad Sügis/talv 2005/2006 Omavalitsused + EAS nõustamistoetus Ülevaade ettevõtjate vajadustest, soovidest, ootustest ja kitsaskohtadest * nüüd ja edaspidi, juhul kui sihtasutuse loomine takerdub mingitel põhjustel, jäävad ülesanded omavalitsuste kanda 2. Siht Piirkonna ühine turundus nii sise- kui ka välisturul Eesmärk – indikaatorid • Piirkonda on hakatud käsitlema ühtse turismi- ja puhkemajanduse ruumina ning välja on töötatud piirkonna kaubamärk • Toimib piirkonna professionaalne turundamine (püsiv ja süsteemne) 2.1. Valdkond Turundus siseturul Tegevused Täideviijad Algus Lõpp Vajalikud ressursid/võimalikud allikad Tulemus Turunduskontseptsiooni väljatöötamine siseturu jaoks – maa mere ääres Omavalitsused, Matsalu RP, ettevõtjad, sihtasutus 2005 talv/kevad SA eelarve Ühtne turunduskontseptsioon on välja töötatud ning selle sõnumit on võimalik jagada huvigruppidele Piirkonna kaubamärgi väljatöötamine Konkurss + sihtasutus Kevad 2005 SA eelarve Märk ja tunnuslause Matsalu turismipiirkonnale Infokandjate/turundusmaterjalide koostamine ja väljaandmine Ettevõtjad, EAS, sihtasutus 2006 2007 Infokandjad iseseisvalt ja organiseeritult matkajale Messidel osalemine: TourEst ning siseturismi- ja käsitöölaat Ehe Eesti Ettevõtjad, EAS, OV-te projekt, sihtasutus 2006 2007 EAS + ettevõtjad + OV Piirkonda tuntakse hästi Ajakirjanikele, reisikorraldajatele ja TIKi töötajatele tutvustusreiside korraldamine piirkonnas Ettevõtjad + rahvuspargi administratsioon + omavalitsused + sihtasutus 2005 2007 EAS turundustoetus ettevõtjatele + omavalitsuste eelarved Piirkond leiab ajakirjanduses rohkem kajastamist ning tuntus kasvab 2.2. Valdkond Turundus välisturul Turunduskontseptisooni täiendamine välisturule – Terra Maritima Ettevõtjad, sihtasutus, Matsalu RP, ettevõtjad 2006 EAS nõustamistoetus, EAS turismi turundustoetus, Interreg Ühtne turunduskontseptsioon on välja töötatud ning selle sõnumit on võimalik jagada huvigruppidele Koostöö erialaliitudega (linnuvaatlejad) Ettevõtjad, Matsalu RP, sihtasutus 2005 2007 Suureneb teadlikkus ja huvi piirkonna vastu spetsiifiliste huvigruppide seas Infokandjate/turundusmaterjalide koostamine ja väljaandmine Ettevõtjad, EAS, sihtasutus 2006 2007 EAS turundustoetus ettevõtjatele + omavalitsuste eelarved Infokandjad iseseisvalt ja organiseeritult matkajale Ajakirjanikele, reisikorraldajatele ja TIKi töötajatele tutvustusreiside korraldamine piirkonnas Ettevõtjad + rahvuspargi administratsioon + omavalitsused + sihtasutus 2005 2007 EAS turundustoetus ettevõtjatele + omavalitsuste eelarved Piirkond leiab ajakirjanduses rohkem kajastamist ning tuntus kasvab 3. Siht Toote kättesaadavuse parandamine Eesmärk– indikaatorid • Turistidele on kättesaadav kogu piirkonna külastuseks vajalik info • Avaldatakse vähemalt kaks turismialast infokandjat • Turismiobjektid on tähistatud, korrastatud ja hästi ligipääsetavad 3.1. Valdkond Informatsioon Tegevused Täideviijad Algus Lõpp Vajalikud ressursid/võimalikud allikad Tulemus Lõpptarbijale mõeldud turismialase andmebaasi koostamine Matsalu leheküljel (majutus, teenused, vaatamis-väärsused) Sihtasutus + ettevõtjad + Matsalu RP Pidevalt SA eelarve Paraneb potentsiaalsete külastajate teadlikkus piirkonna võimalustest ja ressurssidest ning neil on võimalik ühest allikast saada kogu vajalik info Külastajate tagasiside kogumine kodulehekülje kaudu Sihtasutus Pidevalt SA eelarve Piirkonna asjalistel on võimalik tagasisidest järelduvalt teha otsuseid, mis parendavad piirkonna toodet Ettevõtjate koostöö TIK-dega, uutest toodetest teavitamine Ettevõtjad, sihtasutus, TIK’d Pidevalt TIK-i töötajad oskavad soovitada külastajatele piirkonna tooteid 3.2. Valdkond Infrastruktuur Tegevused Täideviijad Algus Lõpp Vajalikud ressursid/võimalikud allikad Tulemus Lobby-töö Riigikogus Omavalitsused + ettevõtjad 2004 2007 Otsus pinnata teed Olulisemate teelõikude väljaselgitamine, puhkekohtade, WC-de jne asukohtade ja vajaduse pingerea koostamine Sihtasutus, Matsalu RP, ettevõtjad, külaseltsid 2005 SA eelarve Tekib prioriteetide nimekiri Teelõikude, puhkekohtade, WC-de jne ehitamine ja korrastamine Sihtasutus, omavalitsused, külaseltsid 2005 2007 Projektid (ettevõtjatele meede 2.2 ja OV-dele meede 4.6.2), valla eelarved, riigi eelarve Korrastatud teelõigud, mis parandavad vaatamisväärsuste kättesaadavust. On olemas kohad, kus külalised saavad peatuda ja puhata Objektide (vaatamisväärsuste) korrastamine Omavalitsused, külaseltsid, objektide valdajad, sihtasutus 2004 OV-d, külaseltside projektidest (Ov-dele meede 4.6.2 ja külaseltsidele meede 3.3) Korrastatud turismiobjektid Turismi- ja puhkemajanduse infrastruktuuri käsitlemine valdade üldplaneeringutes Omavalitsused Valdade eelarve Piirkonna eesmärgipärasem arendamine turismi- ja puhkemajanduse valdkonnas 4. Siht Turismiga kaasnevate mõjude optimeerimine Eesmärk–indikaatorid • Välja on töötatud eetilised mängureeglid (hea käitumise reeglistik): kohalikule ettevõtjale, loodusressursi valdajale, kohalikule elanikule, turistidele-puhkajatele, omavalitsustele • Kõigil piirkonna valdadel on olemas üldplaneering, kus käsitletakse täpsemalt turismi- ja puhkemajanduse infrastruktuuri 4.1. Valdkond Turismi jätkusuutlik areng Tegevused Täideviijad Algus Lõpp Vajalikud ressursid/võimalikud allikad Tulemus Piirkonna taluvuspiiri uuring ning selle väljaarvutamine Sihtasutus + omavalitsused + kaitsealad 2005 2006 KIKi keskkonnateadlikkuse programm Taluvuspiirid, mille järgi saavad ettevõtjad turismi loogiliselt arendada Mängureeglite väljatöötamine, nende tutvustamise teabepäev Omavalitsused, kaitsealad, ettevõtjad 2005 2006 KIKi keskkonnateadlikkuse programm Kokkulepe ühiste reeglite üle; infovoldikud, kodulehed Mängureeglite tutvustamine/teavitamine avalikkusele Omavalitsused, kaitsealad, ettevõtjad, sihtasutus, TIK-d 2006 2007 Kõikide panus Kõik asjalised hakkavad toimima reeglite järgi – väheneb oht ületada piirkonna taluvuspiire Temaatiliste teemaplaneeringute koostamine Omavalitsused + kaitsealad 2005 2007 OV-de eelarved Piirkonna arengukava seotus riikliku ning regionaalsete arengukavade ja -strateegiatega Eesti turismi arendamise riiklikuks dokumendiks on hetkel riiklik turismiarengukava aastateks 2002–2005, mille põhjal on koostatud ka Eesti riikliku arengukava 2004–2006 (edaspidi RAK) turismi osa (Eesti riiklik arengukava... 2004). Maakonna tasandil on turismi alapeatükk olemas nii Pärnu kui ka Lääne maakonna planeeringus ning omavalitsuse tasandil võib peaaegu kõikide käesoleva koostööpiirkonna lokaalsetes arengukavades leida viiteid turismi- ja puhkemajanduse suurele potentsiaalile omavalitsuse territooriumil. Riikliku turismiarengukava järgi on Eesti turismi tugevuseks või konkurentsieeliseks kiiresti areneva riigi maine. Kitsaskohti tuuakse välja tunduvalt rohkem: Eesti on Lääne-Euroopas ja kaugturgudel reisisihina tundmatu; puudub selgelt väljendatud reisisihi maine; halva maine võimendumine seoses kuritegevuse kasvuga; Eesti turismitoote ühekülgsus ja Tallinna-kesksus; suur lühikülastuste osatähtsus, valdavalt Tallinnas; suur sõltuvus Soome turust; turismiinfrastruktuuri investeeritakse vähe, eriti väljapoole Tallinna; ettevõtjate ja oskusteabe puudumine maapiirkondades. RAK’s tuuakse välja, et turism on Eestis kujunenud arvestatavaks majandusharuks, samas on turismi kasv pidurdumas. Peamiseks kasvu reserviks on parem turundus, uute toodete pakkumine ning turistide külastuskestuse pikendamine. Nende sihtide saavutamine on tihedalt seotud turismivoo suunamisega kasvaval määral pealinnast kaugemale, mida soodustavad ajaloomälestised, arhitektuuripärand, traditsioonidel põhinev kultuurilelu ning puhas loodus. Lääne maakonna planeeringus (Lääne Maavalitsus, 1998) tuuakse välja piirkonna peamised tugevused turismi valdkonnas ning nendeks on looduskaitsealad, looduslikud kooslused (Lõuna-Läänemaa märgalad ja linnuriik, Põhja-Läänemaa metsad ja samblikud), rannad (puhas vesi endistes suletud randades, madal vesi tingib varase sooja merevee), arhitektuurilised ja kultuurilised vaatamisväärsused (kirikud, Haapsalu linnus, Lihula linnuse varemed, muuseumid, kultuuriüritused). Probleemidena tuuakse välja toodete vähesus väljaspool traditsioonilist turismihooaega (külastajate ligitõmbamiseks on oluline eri ürituste pakkumine kevadel ja talvel), paljud pakutavad tooted ei jõua turistini, sest puudub koostöö eri pakkujate (majutaja, muuseum, looduskaitseala) ja müüja vahel, toodete puudulik turunduskontseptsioon (toodet välja töötades ei mõelda, kuidas seda müüa ning kellele see on suunatud), toodete ebapiisav reklaam, nt linnuvaatlusvõimaluste info peaks minema turisti kodumaale, ta ei peaks ta alles siin teada saama, et Läänemaa on pesitsevate ja läbirändavate lindude poolest Euroopa liigirikkamaid paiku, ning välja on arendamata võimalikud nišiturismi tooted, nt rongivaatlejad, linnuvaatlejad jne. Pärnu maakonna planeeringus (Pärnu Maavalitsus, 1999) tuuakse turismi valdkonna peamisteks tugevustena välja hea potentsiaal eriilmeliste turismitoodete arendamiseks – rikkalik kultuuripärand ja traditsiooniline elulaad, vaheldusrikas maastik alates saartest ja mererannikust, lõpetades sisemaa ürgmetsade ning läbipääsmatute rabadega, hulk maaelanikke on heade võimetega tegutsemaks turismiettevõtjana (haritus, avatus, ettevõtlikkus), turismimajandusega alustamine ei nõua alati koheseid suuremahulisi investeeringuid tootmisvahenditesse ega toormesse (tootmisvahendid on juba eksisteerivad vaatamisväärsused ja objektid, toode on kohalikul tasemel pakutav elamus tervikuna ja tarbija tuleb ise toote juurde), turismiturul kasvab nõudlus veeta puhkus eemal ülerahvastatud piirkondadest ja näha-kogeda reisides midagi tavaoludest ja -keskkonnast erinevat ning ehedat, kasvab siseturism – suurlinnade elanike hulgas on populaarne puhata maal ning välisturistid avastavad enda jaoks üha rohkem väljapoole Tallinna jäävat Eestit. Arengut takistavate probleemidena toodi välja organisatsioonilised probleemid (era- ja avaliku sektori nõrk koostöö, tegijate ebapiisav kompetentsus ning olematu statistika), tootearendusega seotud kitsaskohad (sesoonsus, erasektorisisene koostöö on nõrk, nišitoodete vähesus ning potentsiaalsete investorite halb informeeritus võimalustest) ning turunduse puudujäägid (vähene ja kohati ebaefektiivne reklaam, vähene PR-töö, puudulikud turu-uuringud).v Käesoleva arengukava rakendudes saab piirkond anda oma panuse Eesti turismitoote mitmekesistamisse, Tallinna-kesksuse vähendamisse ning ka investeeringute suurendamisesse väljaspool pealinna-regiooni. Lisaks eespool toodule peaks paranema ettevõtjate oskusteave ning suurenema ettevõtjate arv turismi valdkonnas. Siseriikliku turismi valdkonnas aitab käesolev arengukava viia ellu Eesti siseturismikontseptsiooni, mis jagab maa viiendikeks – Mäe-, Väina-, Ranna-, Metsa- ja Jõemaa. Regiooni tasandil tõhustatakse planeeringutes välja toodud koostööd eri asjaliste vahel, töötatakse välja ühtne turunduskontseptsioon (Maa mere ääres, Terra Maritima) ning suunatakse suurem rõhk spetsiifiliste ja hooajaväliste toodete arendamisse. Lisaks sellele suunatakse tähelepanu võimalikele infrastruktuuri arendamise projektidele – suurendades piirkonna atraktsioonide atraktiivsust ja kättesaadavust. KASUTATUD KIRJANDUS 1) EAS Turismiarenduskeskus (2004) Eesti turismistatistika põhinäitajad 1993–2003 [http://public.visitestonia.com/files/statistika/Eesti_turismistatistika 1993_2003.pdf] 19.05.2004 2) Eesti riiklik arengukava 2004–2006 [http://www.struktuurifondid.ee/ RAK_final.pdf] 06.07.2004 3) Eesti Ökoturismi Ühendus (2004) Maaviiendikud [http://www.ecotourism.ee/?lk=lingid&id=73&uid=37] 07.07.2004 4) European Travel Commission (2004) Tourism Trends for Europe. [http://www.etc-corporate.org] 06.07.2004 5) Godfrey, K., Clarke, J. (2002) The Tourism Development Handbook. A Practical Approachto Planning and Marketing. Continuum: London, New York. 232 p. 6) Hanila vald. Kodulehekülg [http://www.hanila.ee/] Perioodil märts–juuli 2004 7) Koonga vald. Kodulehekülg [http://www.koonga.parnumaa.ee/] Perioodil märts–juuli 2004 8) Lihula vald. Kodulehekülg [http://www.lihula.ee/] Perioodil märts–juuli 2004 9) Lääne Maavalitsus (1998) Lääne maakonna planeering [http://www.lmv.ee/planeering/planeering.pdf] 06.07.2004 10) Läänemaa portaal. [http://portaal.laanemaa.ee] Perioodil märts–juuli 2004 11) Martna vald. Kodulehekülg [http://www.martna.ee/] Perioodil märts–juuli 2004 12) Mathieson, A., Wall, G. (1982) Tourism: Economic, Physical and Social Impacts. Prentice Hall, 208 p. 13) Matsalu LKA (1996) Matsalu piirkonna integreeritud kaitsekorralduskava (käsikiri) 14) Matsalu Rahvuspargi kodulehekülg (2004) Matsalu Rahvuspark [http://www.matsalu.ee/] 19.05.2004 15) Pärnu Maavalitsus (1999) Pärnu maakonna planeering [http://www.mv.parnumaa.ee/?page=553] 06.07.2004 16) Ridala vald. Kodulehekülg [http://www.martna.ee/] Perioodil märts–juuli 2004 17) Riiklik turismiarengukava aastateks 2002–2005 (2003) [http://www.mkm.ee/dokumendid/Riiklik_turismiarengukava[2002–2005].pdf] 15.03.2003 18) Statistikaamet (2003) Turismi mõju Eesti majandusele on stabiilne [http://www.stat.ee/121747] 19.05.2004 19) Statistikaamet (2004a) Turismi mõju Eesti majandusele 1997–2000 [http://www.stat.ee/files/eva2004/turismi_moju_eesti_majandusele_1997_2000.pdf] 19.05.2004 20) Statistikaamet (2004b) Eesti majutusettevõtete statistika maakonniti, 2002–2003 (koos sanatooriumidega). [http://public.visitestonia.com/files/statistika/majutusstatistika_maakonniti2002_03.pdf] 19.05.2004 21) Statistikaamet (2004c) Rahvaarv ja rahvastiku koosseis. Rahvastik soo, vanuse ja haldusüksuse või asustusüksuse liigi järgi, 1. jaanuar 2003. a. [http://pub.stat.ee] 30.05.2004 22) Talvi, T. (2001) Pool-looduslikud kooslused. Puisniidud, rannaniidud, loopealsed, lamminiidud, puiskarjamaad, aruniidud. Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus. Tartu, 26 lk. 23) Turismiseadus. Vastu võetud Riigikogus 15. 11. 2000. a. – Riigi Teataja I osa 2000, nr 95, art 607. 24) Varbla vald. Kodulehekülg [http://www.varbla.parnumaa.ee/] Perioodil märts–juuli 2004 25) Ökoloogia leksikon (1992). Koostaja V. Masing, Eesti Entsüklopeediakirjastus Lisa 1. Töörühma liikmed Aavik, Tiiu Martna vald, maakorraldaja Erismaa, Riho Koonga vald, ettevõtja, Oidrema Mõis Huul, Heli MTÜ Haapsalu Turism Källe, Margus Lihula vald, arendusnõunik Kärme, Liis Varbla vald, arengu- ja keskkonnanõunik Lotman, Kaja Matsalu Looduskaitseala, asedirektor Mann, Marika ettevõtja, OÜ Kumari Reisid Paas, Marju Riigimetsa Majandamise Keskus Pajumets, Marju Matsalu Looduskaitseala, loodushariduse spetsialist Täht, Kersti Hanila vald, ettevõtja, Virtsu Külalistemaja Vilbas, Maire Ridala vald, haridus- ja kultuurinõunik Lisa 2. Koostööpiirkonna loodusressursside inventuur Nimetus Vald Asukoht Olulisus * Kvaliteet** Hinnang ressursile *** 4 3 2 1 5 4 3 2 1 Rand Matsi rand Varbla Matsi küla x x 3 Varbla rand Varbla Rannaküla x x 3 Paatsalu-Pivarootsi rand Varbla Paatsalu küla x x 2 Tamba poolsaare rand Varbla Tamba küla x x 1 Puise nina rand Ridala Puise poolsaar x x 3 Uisu-Kuke Hanila Kuke küla x x 3 Rand Näärikivide juures (vaade, mitte suplus) Lihula x x 3 Topu rand Ridala Topu lahe rannajoon x x 3 Linnuvaatlusala Varbla laiud Varbla Mereäärse ja Kadaka küla x x 3 Sõmeri-Raespa Varbla Sõmeri ja Raespa ps vaheline ala x x 3 Paatsalu lahe rannik Varbla Paatsalu, Muriste, Hõbesalu küla x x 2 Haeska Ridala Haeska küla x x 3 Rannajõe Martna Rannajõe küla x x 2 Puhtu-Laelatu Hanila Puhtu x x 3 Jugassaare Ridala Puise poolsaar x x 2 Põgari-Sassi Ridala Puise poolsaar x x 2 Kiideva Ridala Kiideva x x 2 Kalastusalad Paatsalu-Pivarootsi rand Varbla x x 3 Paadrema jõgi Varbla x x 3 Varbla rand Varbla x x 3 Kasari jõgi Lihula Rumba, Seira, Kloostri x x 2 Topu laht Ridala x x 3 Geoloogilised moodustised (pinnavormid) Salevere Salumägi Hanila Salevere 3 Mõisaküla pank Hanila Mõisaküla 2 Uisu pank Hanila 2 Vatla linnamäe neemik Hanila 2 Koeri seljak Varbla Koeri küla x x 3 Kolga luited Varbla Kolga oja kaldal x x 3 Kirbla astang Lihula x x 3 Porimägi Lihula Saastna x x 3 Näärikivid Lihula Metsküla x x 2 Pullapää pankkallas Ridala Pullapää neem x x 2 (Paadi)sadamad Rooglaiu sadam Hanila Rannaküla Matsi sadam Varbla Matsi küla x x 1 Virtsu praamisadam Hanila Virtsu x x 3 Keemu Lihula Matsalu x x 2 Saastna uus ja vana sadam Lihula Saastna x x 2 Rohuküla praami- ja jahisadam Ridala Rohuküla x x 3 Topu sadam Ridala Topu x x 2 Puise sadam Ridala Puise poolsaar x x 2 Kiideva paadisadam Ridala Kiideva x x 2 Jugassaare sadam Ridala Puise poolsaar x x 2 Matkarajad Oidrema–Mihkli–Soontagana jalgrattarada Koonga Oidrema küla x x 3 Soontagana–Kurese laudtee Koonga Kurese küla x x 3 Avaste soo suur õpperada Koonga Kurese küla x x 3 Avaste soo väike õpperada Koonga Kurese küla x x 3 Nedrema–Kalli puisniidu suur õpperada Koonga Nedrema küla x x 3 Nedrema–Kalli puisniidu väike õpperada Koonga Nedrema küla x x 3 Salevere Salumägi Hanila Salevere x x 3 Tuhu soo Hanila Tuhu x x 3 Kirikuküla, Penijõe, Suitsu, Näärikivide, Kirbla mägi, Metsküla Lihula x x 2 Kiideva–Puise loodusrada Ridala Kiideva–Puise x x 2 Potentsiaalsed matkarajad Puhtu matkarada Hanila Puhtu Illussaare kaitsemets ja kallas Varbla Paatsalu küla x x 1 Kolga oja luited Varbla Maade küla x x 3 Sõmeri–Raespa rannikumaastik Varbla Sõmeri, Raespa küla x x 3 Paralepa parkmets Ridala Paralepa x x 2 Pullapää neem Ridala Pullapää x x 2 Allikad Kilgimetsa allikad Varbla Kilgi küla x x 2 Paadrema ohvriallikas Varbla Paadrema küla x x 2 Ohvriallikas «Teetsi allikas» Koonga Kõima küla x x 3 Ohvriallikas «Hiieallikas» Koonga Paimvere küla x x 3 Ohvriallikas «Hiieallikas» Koonga Tarva küla x x 3 Ohvriallikas «Seaallikas» Koonga Oidrema küla x x 3 Ohvriallikas «Väljasõõru allikas» Koonga Tõitse küla x x 3 Ohvriallikas Koonga Tõitse küla x x 3 Salevere Tohtriallikas Hanila Salevere x x 3 Saared Laiud Hanila rannavees Hanila Varbla laiud Varbla x x 3 Sauemeri Lihula Saastna x x 3 Teorehe Lihula Metsaküla x x 3 Hobulaiu Ridala Hobulaiu x x 3 Järved Nehatu soojärved Hanila Nehatu LKA Jäänukjärved Varbla x 2 Nedrema järv Koonga Nedrema küla x x 3 Mäed Pärdimägi Koonga Kalli küla x x 3 Salumägi Koonga Kurese küla x x 3 Kirbla mägi Lihula Kirbla x x 2 Lihula linnusemägi Lihula x x 2 Rahvuspark Matsalu Rahvuspark 3 Piknikuala Hanila muuseum Hanila Hanila 2 Soontagana Maalinn Koonga Kurese küla x x 3 Nedremaa-Kalli puisniit Koonga Nedrema küla x x 3 Nina Talu Ridala Puise küla x x 2 Kiideva koduloomuuseum Ridala Kiideva küla x x 2 Allikad Kilgimetsa allikad Varbla Kilgi küla x x 2 Jõed Kolga oja Varbla x x 3 Paadrema jõgi Varbla x x 3 Kasari + Vigala Lihula, Martna x x 3 Tuudi (Suitsu), Vanamõisa, Allika, Penijõgi Lihula x x 1 Suusanõlvad Lihula linnusemägi Lihula Lihula x x 1 Vaated Uisu pank Hanila 2 Salvere Salumägi Hanila Salevere 3 Tuhu soo matkaraja vaatetorn Hanila Tuhu MKA 3 Illuste ps tipp Varbla Paatsalu küla x x 1 Paagi säär Varbla Mereäärse küla x x 3 Soontagana Maalinna vaatetorn Koonga Kurese küla x x 3 Kurese küla kiviaiad Koonga Kurese küla x x 3 Vatla linnamägi Hanila x x 3 Kirbla mägi Lihula Kirbla x x 3 Lihula linnusemägi Lihula Lihula x x 2 Kirbla-Kloostri maanteelt Kasari jõe luhale Lihula Pagasi x x 1 Tuudi-Saastna teelt Petaaluse ahelkülale ja lavarile Lihula Petaaluse x x 1 Kloostri küla – vaade Matsalu lahele Lihula Kloostri x x 1 Meelva teeristist Matsalu lahele Lihula Lihula-Hälvati x x 2 Rannajõe vaatlustorn Martna Rannajõe x x 3 Pullapää vaade Haapsalu panoraamile Ridala x x 2 muu 1. Rändrahnud Jaagu-Mihkli hiiekivi Hanila Ridase Ussikivi Hanila Hanila Massu rändrahn Hanila Massu Soomadise rändrahn Hanila Massu Vaiste Ohvrikivi Varbla Vaiste küla x x 1 Ohvrikivi Pühakivi Varbla Saare küla x x 2 Õhu ohvrikivi Varbla Õhu küla x x 2 Aadu suurkivi Varbla Rannaküla x x 3 Koeri rändrahnud Varbla Koeri küla x x 2 Nõmmeküla rahapajakivi Varbla Allika küla x x 3 Varbla suurkivi Varbla Tamba küla x x 3 Haeska rändrahnud Ridala Haeska x x 3 2. Pargid Vatla mõisapark Hanila Vatla Varbla mõisa park Varbla Varbla küla x x 3 Illuste mõisa park Varbla Paatsalu küla x x 3 Mõtsu park Varbla Tõusi küla x x 3 Veltsa park Koonga Veltsa küla x x 3 Kõima park Koonga Kõima küla x x 3 Oidrema park Koonga Oidrema küla x x 3 Koonga mõisa park Koonga Koonga küla x x 3 Mihkli pastoraadi park Koonga Mihkli küla x x 3 Uuemõisa park Ridala Uuemõisa x x 3 3. Kaitsealad Nehatu looduskaitseala Hanila x x 3 Puhtu-Laelatu looduskaitseala Hanila x x 3 Varbla laidude kaitseala Varbla x x 3 Paadrema looduskaitseala Varbla x x 3 Marimetsa looduskaitseala Martna Kaasiku x x 3 Silma Looduskaitseala Ridala Herjava x x 3 4. Üksikobjektid Polli kadakad Hanila Tammari tammed Hanila Nehatu LKA Kopli tammed Hanila Karuse Laane tammed Hanila Voose Puhtu tamm ja mänd Hanila Puhtu LKA Pikavere küla ja kiviaiad Koonga Pikavere küla x x 3 Panga tamm Koonga Karinõmme küla x x 3 Uduna tamm Koonga Paimvere küla x x 3 Sööni-Möldri tamm Koonga Kalli küla x x 3 Mihkli kiriku pärnad Koonga Mihkli küla x x 3 Rehekivi Koonga Paimvere küla x x 3 Ungru tammed Ridala Ungru x x 3 Lõpre tamm Ridala Puise x x 3 5. Looduslikud kooslused Koonga tammik Piisu küla x x 3 Naissoo tammik Koonga Kõima küla x x 3 Koonga tammik Koonga Piisu küla x x 3 Lihula raba Lihula Lihula-Hälvati x x 2 Järise-Poanse maastik Lihula x x 2 Kirikuküla maastik Lihula Kirikuküla x x 3 Tuhu küla suured kadakad Lihula Tuhu x x 1 Uuemõisa tammik Ridala Uuemõisa x x 2 * 4 – riikliku tähtsusega; 3 – üks vähestest sellistest atraktsioonidest; 2 – keskmine; 1– palju sarnaseid vaatamisväärsusi ** 5 – suurepärane; 4 – hea; 3 – rahuldav; 2 – kesine; 1 – puudulik *** 3 – ressursid, mis on unikaalsed ning mille kvaliteet on üle keskmise; 2 – ressursid, mis on keskpärased; 1 – ressursid, mille kvaliteet on alla keskmise ning mida hetkel ei saa külastajatele välja pakkuda. Lisa 3. Koostööpiirkonna aktiivsete tegevuste inventuur Nimetus Vald Asukoht Olulisus * Kvaliteet** Hinnang ressursile *** 4 3 2 1 5 4 3 2 1 Linnuvaatlusala Puhtu Hanila Puhtu poolsaar x x 3 Matsalu RP Lihula x 3 Raespa-Sõmeri ps. Varbla Matsi, Saulepi, Raespa külad x x 3 Varbla laiud Varbla Mereäärse, Kadaka küla x x 3 Paatsalu-Pivarootsi rannik Varbla Paatsalu, Hõbesalu, Muriste külad x x 2 Rannajõe vaatlustorn Martna Rannajõe x x 3 Haeska Ridala Haeska x x 3 Silma looduskaitseala Ridala Herjava x x 3 Põgari-Sassi Ridala Puise poolsaar x x 3 Jugassaare Ridala Puise poolsaar x x 2 Kiideva Ridala Kiideva x x 2 Paadisõit Ranna motell (paadilaenutus) Varbla Mereäärse küla x x 2 Kasari jõgi Lihula Kasari/Kirbla/Seira x 2 Kiideva sadam (paadireisid) Ridala Kiideva x x 2 Nina talu (paadireisid) Ridala Puise poolsaar x x 2 Jugassaare sadam (paadilaenutus, paadireisid) Ridala Puise poolsaar x x 2 Mihkli Külalistemaja (paadireisid) Ridala Mäeküla x x 3 Lauri-Antsu turismitalu (paadireisid) Ridala Kiviküla x x 3 Tooraku turismitalu (paadilaenutus) Ridala Pusku x x 3 Pullapää sadam Ridala Pullapää neem x x 2 Reisid Väinamerel Ridala Kiideva, Haapsalu x x 2 Laagriplats, telkimine Voosemetsa talu Hanila Voose Matsi rand Varbla Matsi küla x x 3 Soontagana maalinn Koonga Kurese küla x x 3 Nedrema-Kalli puisniit Koonga Nedrema küla x x 2 Kirikuküla Lihula Kirikuküla x 2 Kirsioja talu Martna Jõesse küla x x 2 Tooraku külalistemaja Ridala Pusku x x 2 Nina turismitalu Ridala Puise poolsaar x x 2 Mihkli külalistemaja Ridala Mäeküla x x 2 Lauri-Antsu turismitalu Ridala Kiviküla x x 2 Kiideva koduloomuuseum Ridala Kiideva x x 2 Pullapää Ridala Pullapää x x 2 Kanuusõit Kasari-Vigala jõgi Lihula x 2 Laste mänguväljak Lihula lasteaed Lihula Lihula x 2 Kalastamine Paatsalu-Pivarootsi rand Varbla Paatsalu x x 2 Paadrema jõgi Varbla x x 2 Kasari jõgi Lihula x 2 Golf Ratsutamine Ranna motell, Saarma puhkemaja, Saare hostel Varbla Mereäärse ja Saare külad x x 2 Topi talu Lihula Seira (Rootsi) x 2 Võnnu tall Ridala Võnnu park x x 2 Jahipidamine Varbla riigijahipiirkond Varbla x x 2 Käbi Külalistemaja (jahiturismi korraldamine) Ridala Herjava x x 3 Suusatamine Ujumine Uisu panga rand Hanila Matsi rand Varbla Matsi küla x x 3 Paagi rand Varbla Mereäärse küla x x 2 Kasari jõgi Lihula 200 m sildadest ülesvoolu; Matsalu x 2 Tuudi jõe pais Lihula Alaküla x 2 Näärikivid Lihula Metsküla x 2 Suitsu onnid Lihula Kirikuküla x 2 Puise rand Ridala Puise x x 2 Laomäe Ridala Varni x x 2 Topu Ridala Topu x x 1 Tennis Lihula x 1 Uuemõisa tenniseväljak Ridala Uuemõisa x x 2 muu 1. Rattasõit EuroVelo Varbla Audru-Tõstamaa-Nurmsi mnt. x x 3 2. Spordisaalid, -platsid Kõmsi plats Hanila Kõmsi Virtsu plats Hanila Virtsu Lihula ja Kasari kooli puust välisväljakud Lihula Lihula ja Kasari x x 3 Võrkpalliplats Lihula OÜ Särts x x 2 Lihula kooli spordisaal x x 2 Tuudi ja Kirbla võrkpalliplatsid Lihula Tuudi ja Kirbla x x 1 Rõude kooli saal Martna Rõude x x 2 Kadaniku spordiplats Ridala Kiviküla, Lauri-Antsu turismitalu x x 2 Tooraku turismitalu (võrkpalli- ja spordiplatsid) Ridala Tooraku turismitalu x x 2 3. Saalid Kõmsi rahvamaja Hanila Kõmsi Vatla rahvamaja Hanila Vatla Lihula Kultuurimaja Lihula Lihula x x 3 Lihula mõisa saal Lihula Lihula x x 1 Uuemõisa Valge saal Ridala Uuemõisa x x 1 * 4 – riikliku tähtsusega; 3 – üks vähestest sellistest atraktsioonidest; 2 – keskmine; 1– palju sarnaseid vaatamisväärsusi ** 5 – suurepärane; 4 – hea; 3 – rahuldav; 2 – kesine; 1 – puudulik *** 3 – ressursid, mis on unikaalsed ning mille kvaliteet on üle keskmise; 2 – ressursid, mis on keskpärased; 1 – ressursid, mille kvaliteet on alla keskmise ning mida hetkel ei saa külastajatele välja pakkuda. Lisa 4. Koostööpiirkonna ajalooliste ja kultuuriliste ressursside inventuur Nimetus Vald Asukoht Olulisus * Kvaliteet** Hinnang ressursile *** 4 3 2 1 5 4 3 2 1 Ajaloolised kirikud Ridala kirik XIII saj Ridala x x 3 Varajane asustus Esivere, Hanila, Karuse, Kaseküla (IV at e.m.a), Kiska, Kõmsi, Linnuse, Lõo, Massu, Nehatu, Nurmis, Pajumaa, Rame, Salevere, Vatla Hanila Asulakoht II at. Koonga Ura küla x x 3 Asulakoht II at. Koonga Hõbeda küla x x 2 Asulakoht II at. Koonga Kõima küla x x 2 Asulakoht II at. Koonga Rabavere küla x x 2 Asulakoht II at. Koonga Salevere küla x x 2 Kirbla, Lihula, Poanse, Järise, Petaaluse, Tuudi, Parivere, Alaküla, Kelu Lihula x x 2 Tubri maalinn Ridala x x 2 Martna, Putkaste, Kirna, Vanaküla, Keskvere, Keravere, Kabeli, Rõude, Laiküla, Kasari Martna x x 1 Asulakoht I at Ridala Jõõdre x x 2 Asulakoht I at Ridala Vilkla x x 2 Asulakoht II at Ridala Ahli x x 2 Asulakoht II at Ridala Mägari x x 2 Asulakoht II at lisakus 6 nimetust Ridala x x 2 Näitused Virtsu koduloomuuseum Hanila Virtsu 2 Hanila muuseum Hanila Hanila 3 Lihula mõis (MTÜ Keskaegne Lihula) Lihula x x 2 Lihula kultuurimaja Lihula x x 2 Kiideva koduloomuuseum Ridala Kiideva x x 3 Kuulsad ajaloolised ehitised Vatla mõis Hanila Vatla 3 Hanila kirik Hanila Hanila Karuse kirik Hanila Karuse Pikavere palvemaja Koonga Pikavere küla x x 3 Kasari vana sild (betoonsild, ehitatud 1903, renoveeritud 2000–2001) Lihula Kasari x x 3 Vanamõisa kivisild Lihula Vanamõisa (Seira) x x 3 Lihula, Rumba, Tuudi raudteejaamahooned (30ndate raudtee arhitektuur) Lihula x x 3 Jaagu talu (terviklikult säilinud XIX–XX saj talukompleks) Lihula Kelu x x 3 Jaani kõrts (XIX saj alevi kõrts) Lihula Lihula x x 3 Nõukogude Liidu lennuväli Ridala Kiltsi x x 2 Ajalooline raudtee Karuse rdtjm Karuse x x 2 Rapla-Virtsu raudtee ase x 3 Mälestusmärgid Schilleri mälestuskivi Hanila Puhtu Kumari kivi Hanila Puhtu Karl Ristikivi mälestuskivi Varbla Varbla keskus x x 3 Kristjan Palusalu mälestuskivi Varbla Varbla keskus x x 3 Vabadussõja mälestussammas Koonga Mihkli kalmistu x x 3 Saksa sõjavangide haud Koonga Kiisamaa küla x x 3 Vabadussõda Lihula x x 1 Kumari kivi Lihula Kirbla x x 3 1941 hävituspataljoni poolt hukatud Vanamõisa meeste mäelstuskivi Lihula Kasari koolimaja juures Budbergide hauakamber Lihula Seira (Vanamõisa) x x 1 Lihula, Kirbla ja Tuudi 1941–1945 sõja vene sõdurite mälestuskivid x x 1 Aleksander III ausammas Ridala Pullapää neem x x 2 Kumari mälestuskivi Ridala Puise poolsaar x x 2 Babtistide mälestuskivi Ridala Ungru jõe ääres x x 2 Kaevandus Kurevere karjäär x x 2 Paekivi karjäär Ridala x x 3 Muuseumid Varbla muuseum Varbla Raheste küla x x 3 Hanila muuseum Hanila x x 3 Jürna talu muuseum Koonga Võitra küla x x 3 Lihula muuseum Lihula x x 2 Matsalu RP muusuem Lihula Penijõe x x 3 Kiideva koduloomuuseum Ridala Kiideva x x 3 Varemed Virtsu ordulinnus Hanila Virtsu Massu mõisa peahoone Hanila Massu Uue-Virtsu õigeusu kirik Hanila Paatsalu viina- ja villavabriku varemed Varbla Paatsalu küla x x 1 Veltsa mõisa varemed Koonga Veltsa küla x x 2 Tuuleveski torn Lihula Lihula linnusemägi x x 1 Lihula linnus (XIII-XIV saj, enamus maa sees, lisaks keskaegne Lihula alev e. Eesti Pompei) Lihula x x 2 Kloostri mõis Lihula Kloostri x x 1 Saastna mõis Lihula Saastna x x 1 Vanamõisa mõis (põletatud 1905. a, parun Budberg oli ainuke mõisnik, kes 1905. a sündmustes tapeti) Lihula Vanamõisa x x 1 Lihula õigeusu kirik Lihula x x 1 Väike-Rõude mõis (puudub juurdepääs) Martna Rõude x x 1 Väike-Lähtru kirik Martna Väike-Lähtru x x 1 Ungru-Lossi varemed Ridala Ungru x x 3 Kiltsi mõis Ridala Kiltsi x x 2 Vene Õigeusu kirik Ridala Sinalepa x x 2 Teater Polli Talu Loominguline Keskus Hanila Lihula Kultuurimaja (400 kohaga saal) Lihula x x 3 Saueaugu Teatritalu Martna Ohtla x x 3 muu 1. üksikobjektid Muistsed põllud Hanila ja Kõmsi küla territooriumil Hanila Kultusekivid Vatla linnamäe ümbruses Hanila Vatla Kivikalmed Kasekülas, Karusel ja Kõmsil Hanila Karl Ristikivi ema Liisu haud Varbla Paadrema kiriku surnuaed x x 3 Saastna kivitee Lihula Lihula, Hanila x x 3 Pihama kõrts Lihula Meelva x x 2 Kirikuküla vanad põllud (ringikujulised väga vanad siiani kasutatavad põllud) Lihula Kirikuküla x x 3 Põgari palvemaja Ridala Põgari-Sassi küla x x 3 Breti kirid Ridala Ridala x x 3 Paralepa tuletornid Ridala Paralepa x x 3 2. miljööalad Lihula linna Tallinna mnt hoonestus Lihula x x 3 Alaküla ja Valuste külad Lihula x x 2 Haeska ja Kiideva külad Ridala Haeska ja Kiideva x x 3 Puise nina Ridala Puise poolsaar x x 3 3. mõisad Virtsu mõis Hanila Virtsu Massu mõis Hanila Massu Vatla mõis Hanila Vatla Uue-Varbla mõis Varbla Raheste küla x x 3 Illuste mõis Varbla Paatsalu küla x x 3 Saulepi mõis Varbla Raespa küla x x 1 Koonga mõisa peahoone Koonga Koonga küla x x 2 Kõima mõisa peahoone Koonga Kõima küla x x 2 Keblaste mõis Koonga Mihkli küla x x 3 Penijõe mõis Lihula Penijõe x x 2 Matsalu mõis Lihula Matsalu x x 1 Lihula mõis Lihula x x 2 Suure-Lähtru mõis Martna Suure-Lähtru x x 3 Putkaste mõis Martna Putkaste x x 1 Keskvere mõis Martna Keskvere x 3 Uuemõisa mõisa peahoone Ridala Uuemõisa x x 2 Kiideva mõis Ridala Kiideva x x 2 Haeska mõis Ridala Haeska x x 1 * 4 – riikliku tähtsusega; 3 – üks vähestest sellistest atraktsioonidest; 2 – keskmine; 1– palju sarnaseid vaatamisväärsusi ** 5 – suurepärane; 4 – hea; 3 – rahuldav; 2 – kesine; 1 – puudulik *** 3 – ressursid, mis on unikaalsed ning mille kvaliteet on üle keskmise; 2 – ressursid, mis on keskpärased; 1 – ressursid, mille kvaliteet on alla keskmise ning mida hetkel ei saa külastajatele välja pakkuda. Lisa 5. Koostööpiirkonna ürituste inventuur Nimetus Vald Asukoht Olulisus * Kvaliteet** Hinnang ressursile *** 4 3 2 1 5 4 3 2 1 Põllumajandus- mess Hanila maapäev Hanila Kõmsi x x 2 Jõulufestival Jõulutuli metsas Ridala Sepaküla x x 3 Kostümeeritud üritused Peeteri päev Ridala Ungru x x 3 Käsitöölaadad Mihkli laat Koonga Mihkli x x 3 Ise tehtud-hästi tehtud Varbla Varbla keskus x x 3 Käsitööpäev Hanila Kõmsi x x 2 Kevadlaat Hanila Kõmsi x x 2 Külamess Ridala Koht muutub Rahvuslikud üritused Mihkli laat Koonga Mihkli küla x x 3 Külapäevad Koonga Lihula päevad (august) Lihula x x 2 Hanila muuseumis Hanila Hanila x x 2 Jaanipäev Hanila Ridase x x 2 Vastlapäev Hanila Vatla maalinn x x 2 Jaaniõhtu Ridala Koht muutuv x x 1 Jaaniõhtu Martna Koht muutuv x x 1 Elavad ajaloolised festivalid Soontagana muusika p. Koonga Soontagana maalinn x x 3 Virtsu merepäevad Hanila Virtsu x x 3 Festivalid ja kontserdid Lihula Laulupidu (juuni, mitte igal aastal) Lihula x x 2 Lihula õlletelk (juuni, mitte igal aastal) Lihula x x 2 Matsalu loodusfilmifestival (oktoober) Lihula x x 3 Haapsalu viiulifestival Ridala Uuemõisa Valge Saal Võidusõidud (auto, hobused) Metsküla Kronu (rahvalik ratsaspordivõistlus) Lihula Metsküla x x 3 Lumerajaralli Hanila Virtsu x x 2 Ameerika autode kiiruskatsed Ridala Kiltsi lennuväli x x 3 Spordisündmused Koonga mängud Koonga x x 2 Maadlusvõistlus «Suure Kristjani jälgedes» Varbla Varbla rahvamaja x x 3 Piljarditurniir Hanila Virtsu Külalistemaja x x 2 Võrkpalliturniir Hanila Virtsu Merepäevadel x x 2 Ridala jüriööjooks Ridala Lauri-Antsu talumaad x x 2 Külade mängud Ridala Kivikülas x x 2 Kreeka-rooma maadlus (noorte vabariiklikud võistlused) Martna Martna x x 2 Muu Temaatilised naisseltsiüritused Koonga Libisevalt külades x x 2 Jahimeeste pidu Koonga Lõpe x x 2 Emade päev Koonga Lõpe x x 2 Külade kokkutulekud Koonga Libisevalt külades x x 2 Külasid tutvustav suveprojekt Ridala Külast-külla x x 3 Varbla valla suvepäevad Matsi rand x x 3 * 4 – riikliku tähtsusega; 3 – üks vähestest sellistest atraktsioonidest; 2 – keskmine; 1 – palju sarnaseid vaatamisväärsusi ** 5 – suurepärane; 4 – hea; 3 – rahuldav; 2 – kesine; 1 – puudulik *** 3 - ressursid, mis on unikaalsed ning mille kvaliteet on üle keskmise; 2 – ressursid, mis on keskpärased; 1 – ressursid, mille kvaliteet on alla keskmise ning mida hetkel ei saa külastajatele välja pakkuda. Lisa 6. Koostööpiirkonna turismispetsiifilise ja toetavate teenuste inventuur Nimetus Kohtade arv Vald Asukoht Kvaliteet* 5 4 3 2 1 MAJUTUS Hotell Luige Villa ja Luige Villa külalistemaja 34+ 2 suvetuba Lihula Lihula x Tammiku Hotell 33 Ridala Uuemõisa x Motell Ranna motell 50 Varbla Rannaküla x Külalistemaja Virtsu Külalistemaja 15 Hanila Virtsu x Penijõe külalistemaja Lihula Penijõe x Matsalu külalistemaja Lihula Matsalu x Altmõisa Külalistemaja 24 +(11 lisakohta) Ridala Tuuru küla x Käbi Külalistemaja 22 Ridala Herjava küla x Mihkli Külalistemaja 34+ Ridala Mäeküla x Tooraku Turismitalu 21+ Ridala Pusku küla x Telkimisplats Pärdi mäe telkimisplats Koonga Pärdi mägi Hostel Saare hostel Varbla Saare küla x Puhkeküla ja -laager Varemurru puhkekeskus 320 Varbla Matsi küla x Pärlselja lastelaager Varbla Matsi küla x Matsi kämping (atesteerimata) Varbla Matsi küla x Pivarootsi lastelaager Hanila Pivarootsi x Paatsalu Puhkeküla Puhkemaja Saarma puhkemaja 20 Varbla Rannaküla x Kõrtsi talu 24 Hanila Kuke küla x Kodumajutus Oidrema Mõis 12 Koonga Oidrema x Lauri-Antsu ökoturismitalu 5+ Ridala Kiviküla x TOITLUSTUS Restoran Vesiroos Lihula Lihula x Söökla Koonga baar 30 Koonga Koonga x Sadama kohvik 28 Hanila Virtsu x Ööklubi Baar Koonga baar 30 Koonga Koonga x Ankru baar Varbla Varbla küla x Mutionu baar 40 Hanila Virtsu x Virtsu Külalistemaja 20 Hanila Virtsu x Toidutare 10 Hanila Virtsu x Werderi õllebaar 10 Hanila Virtsu x Särts Lihula Lihula x Tuudi baar Lihula Tuudi x Kasari baar Lihula Lihula x Martna baar 20 Martna Martna x Sõstra baar 15 Martna Suure-Lähtru x Kiirtoitlustus Lihula bussijaama kohvik Lihula Lihula x Nimetus Vald Asukoht Kvaliteet* 5 4 3 2 1 OSTMISVÕIMALUSED Antiigi/käsitöö pood Virtsu lillepood Hanila Virtsu x Suveniiripood Virtsu lillepood Hanila Virtsu x Kiideva seltsimaja Ridala Kiideva küla Toiduainete pood Oidrema pood Koonga Oidrema x Lõpel 2 poodi Koonga Lõpe x Koonga 2 poodi Koonga Koonga x Pärnu Majandusühistu poed (3) Varbla Varbla küla, Saulepi küla, Tõusi küla x FIE Taavi Ojala poed (2) Varbla Varbla küla, Tõusi küla x Vatla kauplus Hanila Vatla x Kõmsi kauplus Hanila Kõmsi x Virtsu Kaubahall Hanila Virtsu x Virtsu AjaO Hanila Virtsu x Virtsu Juka kauplus Hanila Virtsu x Karuse kauplus-baar Hanila Karuse x MAKROS Ridala Uuemõisa alevik x HTÜ Parila kauplus Ridala Parila küla x OÜ Pedase Äri Ridala Parila küla x OÜ Estragon Sinalepa kauplus Ridala Panga x Oonga kauplus Martna Oonga x Martna kauplus Martna Martna x Rõude kauplus Martna Rõude x Bensiinijaam Alexela tankla Hanila Virtsu x Randsalu tankla Lukoil Tanklad OÜ Ridala Uuemõisa alevik x Silma Tankla AS Krooning Ridala Herjava küla x Parila tankla Ridala Jõõdre küla x Lukoil Lihula x Greenoil Lihula x Autoparandus OÜ Tradilo Ridala Uuemõisa alevik x Uuemõisa Autokeskus Ridala Uuemõisa alevik x mitu eraettevõtjat Lihula Pangad Eesti Ühispank ja Hansapank Lihula Ilusalong Oja salong Lihula MUU 1. raamatukogu-interneti kasutamise võimalus Vatla raamatukogu Hanila Vatla x Kõmsi raamatukogu Hanila Kõmsi x Virtsu raamatukogu Hanila Virtsu x Martna raamatukogu Martna Martna x Rõude kauplus Martna Rõude x 2. juuksur Virtsu juuksur Hanila Virtsu x 3. massaaž Massaažikabinet Hanila Kõmsi x 4. apteek Virtsu apteek Hanila Virtsu x Lihula apteek Lihula x Martna apteek Martna Martna x 5. arstiabi Virtsu ambulatoorium Hanila Virtsu x Kõmsi arstipunkt Hanila Kõmsi x Vatla arstipunkt Hanila Vatla x Martna arstipunkt Martna Martna x 6. pagar-kondiiter Kondiitriäri Hanila Virtsu x Pagariäri Hanila Voose x 7. postkontor Kõmsi postkontor Hanila Kõmsi Vatla postkontor Hanila Vatla Virtsu potkontor Hanila Virtsu Lihula postkontor Lihula x Martna postkontor Martna Martna x Rõude postkontor Martna Rõude x ** 5 – suurepärane; 4 – hea; 3 – rahuldav; 2 – kesine; 1 – puudulik Lisa 7. Piirkonna turismi- ja puhkemajanduse SWOT analüüs TUGEVUSED Puhas, mitmekesine loodus, pärand-kooslused, looduskaitsealad 80 Matsalu kui kaubamärk on tuntud 58 Ajalooliselt huvitav piirkond, ajalooliste mälestiste olemasolu, ajaloo ja kultuuripärand 53 Hõre asustus – piisavalt ruumi nii turistile kui ka kohalikule 28 Rikas linnu- ja loomariik 28 Piirkond asub ligidal olulistele keskustele (Tallinn, Pärnu, Haapsalu), samas on piisavalt puutumatut loodust, et tunda ennast linnast kaugel olevat 27 Sadamad (Virtsu ja Rohuküla) ja piirkonda läbivad põhimaanteed, mille ääres korralik infrastruktuur 27 Kohalike elanike loodusthoidev mõtteviis 26 Traditsiooniline elustiil rannakülades 24 Võimalused tooteinnovatsiooniks 22 Piirkonda läbib Eurovelo 20 Rahulik keskkond ja väike kuritegevus 19 Hea koostöö RMKga 19 Spetsialistide ja entusiastide olemasolu 18 Erilised objektid. Vatla lennuväli, Rapla-Virtsu raudteetamm 12 Hea reputatsioon klientide seas 11 Piirkonnal on olemas keskne linnalise iseloomuga asula 10 Olemasolev turismi superstruktuur ja teenused 10 Tehtud turismialane töö 8 NÕRKUSED Turismi- ja teenindusalase ettevalmistusega inimeste vähesus 47 Teede, eriti kohalike teede halb seisukord 46 Vähene juhtimisoskus ja kogemus turismi ja puhkemajanduse vallas 43 (Aktiivsete) tegevusvõimaluste hooajalisus 41 Toote vähene/puudulik diferentseeritus 39 Vähesed turundusoskused 37 (Turismi)teenuste vähesus 36 Finantsressursside puudus 34 Puhkemajanduse infrastruktuuri puudumine/kehvus 32 Struktuurfondidest grantide taotlemiseks vajaliku omafinantseerimise puudumine 24 Tundmatus turismipiirkonnana 23 Puudub strateegiline orientatsioon – sobiliku konkurentsistrateegia puudumine 16 Hooletusse jäetud pärandmaastikud 15 Lahendamata maaküsimused 15 Halduslik ja administratiivne killustatus 13 Halb üldine heakord 12 Looduskaitseala eeskirjadest tulenevad piirangud 4 Internet ei ole kättesaadav keskustest väljaspool 2 Spetsiifiliste turismialaste oskuste puudumine 2 VÕIMALUSED «Tagasi loodusesse» trend 70 Spetsiaalhuviturismi kasv – turismitoote valiku laienemine 60 Avanevad uued potentsiaalsed turud ja uued segmendid 55 Turismi (nii rahvusvahelise kui ka siseriikliku) osatähtsuse kasv Eesti majanduses 54 EL struktuurifondide avanemine 45 Turu kiirem kasv 39 Riiklikud investeeringud infrastruktuuri arendamisse 35 Uued projektid hooajalisuse vähendamiseks 35 Kontakt konkurentidega 26 Loodushoiutoetused, toetuste mahu suurenemine 21 Koostöö rahvusvaheliste ühingutega 19 Transiitreisijate rohkus 17 Vertikaalne integratsioon 15 OHUD Riigi infrastruktuuri aeglane areng 63 Ökoloogilise taluvuspiiri ületamine 59 Koostöö mittesujumine 43 Haavatavus majanduslikust langusest tulevana ning muud majanduslikud trendid, mis võivad mõjutada turismi 39 Kohaliku kogukonna sotsiaalse taluvuspiiri ületamine 38 Potentsiaalsete investorite huvi puudus 34 Sihtturgude vähene huvi piirkonna vastu 33 Kuritegevuse kasv 31 Pärandi hävimine/hävitamine 25 Loodushoiutoetused vähenevad või lõppevad ning poollooduslikud maastikud kaovad 24 Hooajalisuse süvenemine 19 Üleilmastumisest tingitud Eesti ja piirkonna majanduse allakäik, kohalike ettevõtete kadumine, tööpuuduse suurenemine. 18 Negatiivsete demograafiliste muutuste tugevnemine 16 Turu kasvu aeglustumine või turu vähenemine 13 Klientide soovide ja vajaduste muutumine 13 Sõda, looduskatastroofid 11 Transiitreisijate arvu suurenemine 6 Looduskaitse piirangud LK aladel 5 Uute konkurentide turule tulek, kasvav konkurentsisurve 4