Martna Vallavolikogu — Martna valla arengukava 2004-2014 kinnitamine — KO, 227, 2009

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399) § 22 lõike 1 punktist 7, Martna Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Martna valla arengukava aastateks 2004–2014 vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 5. oktoobril 2004. a. Volikogu esimees Arvo NINN Martna valla arengukava 2004–2014

Arengukava koostamise metoodika Käesolev arengukava on koostatud Martna vallale aastateks 2004–2014. Arengukava koostamise eesmärk oli põhiliste arengusuundade valimine ja nende põhjal realisatsiooniplaani koostamine. Arengukavas kirjeldatud valdkondade valiku puhul lähtuti teemadest, mis on olulised valla kui terviku juhtimiseks ja arendamiseks. Nendeks valdkondadeks olid: Looduskeskkond Majanduskeskkond Elu- ja sotsiaalkeskkond Tehiskeskkond Arengukava koostamisel lähtuti kahest tasandist, mille abil oli kerge määratleda valla põhilisi arengusuundasid. Esiteks hetkeolukorra iseloomustus ja analüüs ning teiseks visioon ja arengueesmärgid. Nende tasandite vahele jääb muutusvajadus ehk tegevused, mida on vaja teha, et jõuda soovitud olukorrani. Muutusvajaduste analüüside tulemusena sündisid põhilised arendussuunad eri valdkondadele. Arendussuundade ja muutusvajaduste põhjal on koostatud realisatsiooniplaan, kus on täpselt määratletud tegevused, mis on vaja sooritada, palju kulub selleks ressursse ning kes vastutavad. See loob selge ja mõõdetava plaani valla arendamiseks ning vajaliku ressursside jaotuse. Arengukava koostamine on kogu valla elanike ja vallavalitsuse töötajate koostöö. Omavalitsuse arenguvisioon ja valdkondade eesmärgid Martna valla visioon Martna valla visioon on kirjeldatud järgmiste parameetrite abil: Soovitud ja tõenäoline olukord • Põhihariduse kättesaadavuse säilimine • Turismiteenused (loodusturism) • Hajaasustus • Ettevõtluse arendamine – koostöövõrk • Põllumajanduse piirkond • Eesti keskmine elatustase • Koostöö naaberomavalitsustega Soovitud ja mittetõenäoline olukord • Infrastruktuuri parandamine • Internetiühenduse tagamine kogu valla piires • Teenuste hulga ja kvaliteedi parandamine • Elanike arvu kasvamine vallas Mittesoovitud ja tõenäoline olukord • Omavalitsuse kadumine • Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kadumine • Elatustaseme langus • Elanikkonna vähenemine ja vananemine • Kaitsealade laienemine • Riigi toetuste vähenemine Mittesoovitud ja mittetõenäoline olukord • Mere- ja metsareostus • Metsatulekahju oht • Loodust kahjustav tööstus • Üleasustus Lähtuvalt valla üldisest visioonist on eri eesmärgid püstitatud ka valdkondadele. Looduskeskkond • Säilitada puhas ja majanduslikult ekspluateeritav loodus • Põllumaade ja karjamaade säilimine • Looduslike mittekasutavate heinamaade metsastamine • Pärandkoosluste säilitamine • Koostöö looduskaitsealade spetsialistidega • Loodusturismi arendamine • Põhjavee kaitsmine Kasari jõe piirkonnas Majanduskeskkond • Turismivõrgustiku loomine • Koostöö naabervaldadega • Arendada looduskeskkonda säilitavat väikeettevõtlust • Rannakarjamaade kasutusele võtmine • EL struktuurifondidele projektide koostamise toetamine • Tööjõu kvaliteedi tõstmine ümberõppe kaudu • Väike ettevõtluse ja kohaliku toote arendamine külades • Turismi- ja loodusobjektide ning ajaloomälestiste korrastamine ja tähistamine • Matkaradade, laagriplatside rajamine • Majandusalaste välissuhete arendamine • Ettevõtetevahelise koostöö arendamine (kobarettevõtlus) Elu- ja sotsiaalkeskkond • Haridusvõrgu säilitamine • Koostöö naaberomavalitsuste asutustega ja riiklike institutsioonidega • Preventsiooni suurendamine sotsiaal- ja noorsootöö alal • Avahoolduse säilitamine • Teenuste laienemisele eelduste loomine • Kultuuri ja spordi tegijate toetamine • Külaelu aktiviseerimise toetamine • Kogu valda ühendavad üritused • Säilitada hajaasustus Kasari jõe piirkonnas • Puudega inimeste ja riskigruppide töövalmiduse tõstmine • Maakodude omanike ja suvitajate kaasamine külade arengusse • Vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamine • Turvaline elukeskkond (naabrivalve) • Säilitada keskustena Martna ja Rõude Tehiskeskkond • Soojusmajanduse kaasajastamine • Teede kvaliteedi parandamine • Interneti püsiühenduse tagamine üle valla • Looduse- ja turismiobjektide tähistamine • Loodussõbralike liikumisvõimaluste parandamine • Ühise veevärgi ja kanalisatsiooni kaasajastamine • Hariduse ja haldusega seotud asutuste kaasajastamine • Kultuuri- ja spordirajatiste loomine ja arendamine Valdkondade iseloomustus ja omavahelised mõjud Martna valla iseloomustamisel on lähtutud neljast eri keskkonnast, kus on välja toodud põhilised märksõnad, mis iseloomustavad Martna valda kõige paremini. Lisaks on toodud seosed teiste valdkondadega, kuidas mõjutab kirjeldatud valdkond teisi. Looduskeskkond • Matsalu ja Marimetsa looduskaitsealad • Mets (32% – 8558 ha) • Lehtpuumets (hall-lepp) • Põllumaad (22,9 % – 6189,8 ha) • Looduslikud rohumaad (16,1% – 4350 ha) • Mahe hein • Kasari jõgi • Kasari jõe alamvesikond • Kevadised üleujutused • Must-toonekurg • Linnurände teekond • Natura 2000 alad • Nõrgalt kaitstud põhjavesi Kasari piirkonnas • Liiv, lubjakivi, savi • Metsloomad • Pilliroog Mõjud teistele valdkondadele Majanduskeskkond Positiivsed mõjud • Põllumajanduslik tootmine (loomakasvatus, heinakasvatus, vili) • Metsakasvatus (küttepuit) • Eeldused loodusturismi arenemiseks • Loodusvaatlus • Looduskeskkonna säilitamine tagab töökohad Negatiivsed mõjud • Koprad tekitavad üleujutusi põllul ja metsas • Looduskaitsealad piiravad intensiivset majandustegevust (ranged eeskirjad) • Logistilised keskused kaugel Elu- ja sotsiaalkeskkond Positiivsed mõjud • Looduskeskne elukeskkond • Loodushariduse pakkumise võimalused Negatiivsed mõjud • Hajaasustusest tulenevad pikad vahemaad • Suuremad kulutused teenuste kättesaadavuse tagamisel Tehniline keskkond Positiivsed mõjud • Taastuvenergia kasutamine (tuulepark, lepp, pilliroog) • Võimaldab teha teaduslikke uuringuid • Radarid • Krossirada, jalgrattarajad Negatiivsed mõjud • Jäätmekäitluse korraldus • Suuremad kulutused hooldusele ja parandamisele/loomisel • Looduskaitsealadel erinõuded Majanduskeskkond • Tegutsevad põllumajandus(mahe)- ja loomakasvatusettevõtted • Loomakasvatussaaduste töötlemine • Remonditöökojad • Puidutöötlemisettevõtted • Metsamajandus • Väikeettevõtlus (turism, teatritalu, pood, baar jne) Mõjud teistele valdkondadele Looduskeskkond Positiivsed mõjud • Mahepõllumajandus • Keskkonnasõbralik tootmine • Niitude korrashoid • Põllumaade ja metsa sihtotstarbeline kasutamine Negatiivsed mõjud • Kõrge põhjavee kahjustuse oht • Looduskeskkonna kahjustuse oht • Väetiste ja mürkide kasutamisega seotud oht Elu- ja sotsiaalkeskkond Positiivsed mõjud • Töökohad • Väheneb sotsiaaltöö koormus • Miljööväärtus kasvab • Haridussüsteemi säilimine • Kaugtöö võimalused Negatiivsed mõjud Töökohad väljuvad valla piiridest Tehniline keskkond Positiivsed mõjud • Koostööpartnerid tehnilise keskkonna arendamisel • Teedevõrgu korrashoid ja arendamine Negatiivsed mõjud • Intensiivne teede kasutamine • Suuremad kulutused jäätmekäitlusele Elu- ja sotsiaalkeskkond • Külad (33) • Martna Lasteaed • Rõude algkool-lasteaed • Martna Põhikool • Kaks raamatukogu (Martna, Rõude) • Postkontorid (Martna, Rõude) • Turvaline elukeskkond (naabrivalve) • Hea koostöö teiste haridusasutustega • Huvitegevuse ja spordi toetamine • Arenev küla ja seltside tegevus • Tegutsev spordiklubi • Tegutsev Teatritalu • Valda läbib eurovelo • Interneti püsiühendus, avalikud internetipunktid • Perearst, apteek, arenenud avahoolekanne • Tegutsevad huvikeskused: N Kaks noortekeskust (Martna, Rõude) N Eakate päevakeskus Martnas • Usuühingud, kogudused Mõjud teistele valdkondadele Looduskeskkond Positiivsed mõjud • Hajaasustus, looduskeskne elu- ja töökeskkond • Looduse säästmise põhimõtted haridussüsteemist Negatiivsed mõjud • Keskkonna koormus • Jäätmekäitluskulud kasvavad, inimeste vähene teadlikkus • Loodusliku pindala vähenemine Majanduskeskkond Positiivsed mõjud • Pakub tööjõudu, sotsiaalset tuge • Täienduskoolitus ja ümberõpe Negatiivsed mõjud • Vananev ja vähenev elukeskkond • Mittesobiva kvalifikatsiooniga tööjõud • Noorte äravool • Hajaasustus tõstab logistilisi kulusid • Tööjõudu ekspluateeritakse teistes omavalitsustes Tehniline keskkond Positiivsed mõjud • Valla hoonete maksimaalne ekspluateerimine Negatiivsed mõjud • Biopuhastite vähene kasutamine Tehiskeskkond • Koolimajad • Lasteaiad • Remonditöökojad • Raamatukogud • Tööstushooned • Õpilasliin • Laudad, kaar- ja viilhallid • Teedevõrk • Interneti püsiühendus • Biopuhastid • Ühisveevärk ja -kanalisatsioon Martnas, Rõudes, Kasaris, Kirnas • Elektrivõrk • Päevakeskused • Noortekeskused • Radar • Katlamajad • Vallamaja • Tänavavalgustus • Spordiväljakud, köierada • Staadionid • Sillad, truubid • Mõisad, pargid • Linnuvaatlustorn • Infotahvlid, viidad • Veeseirejaam Mõjud teistele valdkondadele Looduskeskkond Positiivsed mõjud • Säilitab loodust Negatiivsed mõjud • Vähendab looduslikku pinda Majanduskeskkond Positiivsed mõjud • Aktiviseerib ettevõtlust Negatiivsed mõjud • Halb juurdepääs objektidele ja infole • Suured logistilised sõlmed asuvad kaugel Elu- ja sotsiaalkeskkond Positiivsed mõjud • Elukeskkonna kvaliteedi parandamine • Jätkusuutlikkuse tagamine Negatiivsed mõjud • Halb juurdepääs teenustele ja infole Omavalitsuse tugevused, nõrkused, ohud ja muutusvajadus Järgnevates osades on analüüsitud valdkondade kaupa Martna valla tugevusi, nõrkuseid ning võimalikke ohte. Eespool toodud parameetrite alusel on välja toodud põhilised muutusvajadused, mis tagaksid vallale jätkusuutliku arengu. Looduskeskkond TUGEVUSED • Looduskaitsealad (Matsalu ja Marimetsa) • Suured ja tasased põllumaad ja rohumaad • Pehme kliima • Looduslikud ressursid (pilliroog, lepp, luhahein) • Looduskeskne elukeskkond • Linnurände piirkond • Loodusturismi võimalused • Loodushariduse arendamise võimalused • Tuuleenergia kasutamise võimalused • Kasari jõgi NÕRKUSED • Ebasoodne põllumajanduspiirkond • Laglekahjustused viljakasvatusele • Koprakahjustused • Kevadised üleujutused OHUD • Kaitsealade piirangud karmistuvad • Looduskaitsealade piirid laienevad • Range kaitse all olevate liikide levimine • Põhjavee reostus • Kasari jõe ääre tiheasustamine MUUTUSVAJADUSED • Metsa korrastamise ja taastamise toetamine (metsakorralduse kava) • Kasutamata heinamaade metsastamise nõustamine • Üldplaneeringu tegemine • Turismikontseptsioon • Looduslikud liikumisvõimalused (Kasari jõel ja looduses) • Jäätmekäitluskava • Koostöö jahindusseltsidega • Informatsiooni jagamine kaitsealadel tegutsemiseks Majanduskeskkond TUGEVUSED • Viljakasvatus • Loomakasvatus (sead ja veised) • Piimatootmine • Matsalu turismi tõmbekeskus • Mahe- ja keskkonnasõbralik tootmine • Turismitalud • Metsakasvatus • Puidutöötlemine NÕRKUSED • Oskustööliste puudus • Loodusturismi potentsiaali ei kasutata piisavalt • Harrastusturismi tootepakettide puudumine • Majutuspindade võimaluste kasutamise vähesus • Koolisööklate vähene kasutamine • Teenuste vähesus • Logistiliselt halb asukoht, tõmbekeskused kaugel • Põllumajanduslikud kulud on suuremad keskmisest OHUD • Organiseerimata turismivood kasvavad • Jäätmekäitlusnormide mittetäitmine • Looduskaitsealased piirangud metsatööstuses MUUTUSVAJADUSED • Turismikontseptsioon • Põllumajandusliku informatsiooni vahendamine • Täiendus- ja ümberõppe organiseerimine • Koostöö naaber- ja sõprusvaldadega • Majandustegevust soosiva infrastruktuuri loomine/kaasajastamine • Projektide koostamise toetamine • Valla teenustebaasi laiendamine • Üldplaneeringu vajadus • Loodus- ja turismiobjektide tähistamine • Toitlustuse ja kauplemisega seotud ettevõtete tekkimise soodustamine • Vanade tootmispindade taaskasutamine • Esilolek rahvusvahelistes investeerimis- ja koostöö andmebaasides • Ettevõtluse stardiabi • Asendustööliste vahendamine • Tööpraktika toetamine • Rannakarjamaade kasutusele võtmine • Väikeettevõtluse ja kohaliku toote arendamine külades • Töökohtade loomise toetamine Elu- ja sotsiaalkeskkond Elu ja sotsiaalkeskkond on kõige rohkem ressursse võttev valdkond ning seetõttu on jagatud see eri osadeks, et kirjeldada täpsemalt eri osade hetkeolukorda ning määratleda muutusvajadused. Sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja elukeskkond TUGEVUSED • Perearst • Apteek • Avahoolekanne • Koostöö teiste hoolekandeasutustega • Loodukeskne elukeskkond • Turvaline elukeskkond • Koolitatud sotsiaaltöötajad NÕRKUSED • Sotsiaalpindade puudumine • Elukeskkond kaugel töökohtadest/tõmbekeskustest • Eriarstide teenused kaugel OHUD • Administratiivsed muutused sotsiaal- ja tervishoiuteenuste tagamisel • Kohaliku perearsti kadumine • Apteegi kadumine • Ettevõtluse kaugenemine vähendab elanike arvu • Sotsiaalabi vajajate arvu suurenemine MUUTUSVAJADUSED • Külade ja talude tähistamine • Arstiteenuste tingimuste parandamine • Puuetega inimestele teenuste pakkumine • Sotsiaalpindade loomine • Koostöö teiste omavalitsustega sotsiaal- ja tervishoiu valdkondades • Elanikkonna juurdekasv • Uute elupiirkondade loomine • Ennetustöö suurendamine sotsiaaltöö alal • Maakodude omanike ja suvitajate kaasamine külade arengusse • Vähekindlustatud ja paljulapseliste perede toetamine Haridus ja noorsootöö TUGEVUSED • Noortekeskused (Rõude, Martna) • Pidev noorsootöö toetamine • Päevakeskused • Jätkusuutlik koolivõrk kuni põhihariduseni • Erinevad huviringid • Üldharivad loengud • Arenev pedagoogide kaader • Interneti laialdasem kasutamine õppetöös NÕRKUSED • Hariduskulude suurenemine • Laste suvise aja organiseerimine • Noorte juhendajate vähesus • Noortekeskuste vähesus OHUD • Liitklasside arvu suurenemine • Administratiivsed muutused hariduse tagamisel • Noorte ja laste arvu vähenemine vallas MUUTUSVAJADUSED • Noorsootöö arengukava koostamine • Noortekeskuste laiendamine • Noorte tegevuse toetamine (sisemised projektid) • Huviringide tegevusvaldkondade laiendamine • Noorte isetegevusele väljundite leidmine • Hariduse arengukava kaasajastamine • Noorte juhendajate motiveerimine • Laste suvise vaba aja organiseerimise korraldamine Kultuur, sport ja vaba aeg TUGEVUSED • Tegutsevad päevakeskused • Raamatukogude võrk • Teatritalu • Kultuurikeskus Suure-Lähtru mõisas • Maadlusring • Jõusaal • Spordisaalid koolides • Internetipunkid • Seltsitegevuse ja külaelu koostöö aktiivsuse kasv • Ühisüritused NÕRKUSED • Vabas õhus sportimisvõimalused • Kultuuritöötajate puudus • Seltside vähesus • Spordiga tegelevad vaid noored • Vähesed vaba aja veetmise võimalused OHUD • Spordihuvi jätkuv vähenemine MUUTUSVAJADUSED • Kultuuritöötajate leidmine • Spordiinventari kaasajastamine • Seltside tekkimise toetamine • Vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamine • Internetipõhise suhtluskeskkonna toetamine • Koostöö eri kultuuriasutuste vahel • Kõiki vallaelanikke kokkukutsuv üritus • Internetipunktide arvu kasvatamine • Kultuuri ja spordi tegijate toetamine • Spordi- ja kultuuriürituste organiseerimine Tehiskeskkond TUGEVUSED • Juurdepääsu tagamine objektidele • Martna koolimaja • Raamatukogud • Martna päevakeskus • Biopuhastid Martnas ja Rõudes • Kanalisatsioonisüsteem Martnas • Elektrivõrk • Noortekeskused (Martna, Rõude) • Rõude ja Martna spordisaal • Kooli bussiliin NÕRKUSED • Olemasolevate ettevõtluseks sobivate pindade mittekasutamine • Kaardistamata/hindamata vaba infrastruktuur • Staadioni ja spordiväljakute tehniline olukord ja vähesus • Martna lasteaia kehv tehniline olukord • Ühisveevärk • Vallamaja • Katlamajade renoveerimine • Tänavavalgustus • Mänguväljakute puudumine • Turismi- ja vaba aja rajatiste vähesus • Ühistranspordi katvus ja intensiivsus OHUD • Ebaõnnestumine finantsprojektides • Jäätmekäitluse normide mittetäitmine • Kooli bussiliini kadumine • Riiklike finantseerimiste vähenemine MUUTUSVAJADUSED • Kasari biopuhasti ümberhäälestamine • Martna Lasteaia hoone kaasajastamine • Katlamajade renoveerimine • Ühisveevärgi renoveerimine • Internetipunktide tehnilise taseme tõstmine • Interneti jaotusvõrgu laiendamine • Turismi- ja vaba aja rajatiste loomine • Tänavavalgustuse arendamine • Vallamaja kaasajastamine • Olemasolevate ettevõtluseks sobivate pindade taaskasutusele võtmine • Seltsimajade korrastamisprojektide toetamine • Jäätmekäitluskava koostamine • Teehoolduskava koostamine • Ühistranspordi arendamine • Teede kvaliteedi tõstmine • Kaasaegsete ja täiuslike tootmispiirkondade loomine • Üldplaneering • Uute elamupiirkondade loomine • Juurdepääsuvõimaluste koordineerimine • Vaba infrastruktuuri objektide kaardistamine/hindamine • Vabas õhus sportimisvõimaluste parandamine • Veevõtukohad Martna valla arengusuunad Martna valla põhilised arengusuunad eri valdkondades on järgmised: Loodusobjektide säilitamine ja ekspluateerimine Loodussõbraliku elukeskkonna säilitamine ja parendamine Turismiteenuste arendamine Ettevõtluse arengu tagamine Turvalise sotsiaalkeskkonna arendamine Kohaliku haridussüsteemi säilitamine ja arendamine Laste- ja noortekeskuste tegevuse arendamine Mitmekesise küla ja seltsielu loomine Infrastruktuuri kaasajastamine Valitud arengusuundade realiseerimise kava Arengusuunad tulenevad eri valdkondade muutusvajaduste sünteesist, mida on täpsustatud konkreetsemate ja mõõdetavate tegevustega. Järgnevalt on toodud arengusuunad ja nende realiseerimiseks tehtavad tegevused. Looduskeskkond Loodusobjektide säilitamine ja ekspluateerimine Loodussõbraliku elukeskkonna säilitamine ja parendamine Arengusuundadest tulenevad muutusvajadused: 1. Metsa korrastamise ja taastamise toetamine (metsakorralduskava) 1.1. Metsakorralduse nimekirjade koostamine ja nõustamine 2. Kasutamata heinamaade metsastamise nõustamine 2.1. Teenuse tasustamissüsteemi väljatöötamine 3. Üldplaneeringu tegemine 3.1. Eritingimuste väljatöötamine põhjavee kaitsmiseks Kasari jõe piirkonnas 3.2. Tuuleenergia 3.3. Reguleeritakse asustuse tihedus 3.4. Juurdepääsuvõimaluste koordineerimine 4. Turismikontseptsioon 4.1. Matsalu mõjupiirkonna turismi- ja puhkemajanduse arengukava koostamine ja elluviimine 4.2. Loodusalased koostööprojektid spetsialistide ja naaberomavalitsustega 5. Looduslikud liikumisvõimalused (Kasari jõel ja looduses) 6. Jäätmekäitluskava 6.1. Töö alustamine 7. Koostöö jahindusseltsidega 8. Informatsiooni jagamine kaitsealadel tegutsemiseks Majanduskeskkond Turismiteenuste arendamine Ettevõtluse arengu tagamine Arengusuundadest tulenevad muutusvajadused: 1. Turismikontseptsioon 1.1. Koostöövõrgu loomine eri tegijate vahel 2. Põllumajandusliku informatsiooni vahendamine 2.1. Teenuse tasustamissüsteemi väljatöötamine 3. Täiendus- ja ümberõppe organiseerimine 3.1. Vajaduse selgitamine 3.2. koostööpartnerite otsimine 4. Koostöö naaber- ja sõprusvaldadega 5. Majandustegevust soosiva infrastruktuuri loomine/kaasajastamine 5.1. Vajaduse selgitamine 5.2. Laiküla truubi ehitus 5.3. Kirna tee ja silla renoveerimine 6. Projektide koostamise toetamine 6.1. Teenuse tasustamissüsteemi väljatöötamine 7. Valla teenustebaasi laiendamine 7.1. Vajaduse selgitamine 7.2. Sobilike pindade kaardistamine ja pakkumine 8. Üldplaneeringu vajadus 8.1. Tootmishoonete kaardistamine 9. Loodus- ja turismiobjektide tähistamine 9.1. Esimene etapp 10. Toitlustuse ja kauplemisega seotud ettevõtete tekkimise soodustamine 11. Vanade tootmispindade taaskasutamine 12. Esilolek rahvusvahelistes investeerimis- ja koostöö andmebaasides 13. Ettevõtluse stardiabi 14. Asendustööliste vahendamine 15. Tööpraktika toetamine 16. Rannakarjamaade kasutusele võtmine 17. Väikeettevõtluse ja kohaliku toote arendamine külades 18. Töökohtade loomise toetamine 18.1. Toetussüsteemi väljatöötamine Elu- ja sotsiaalkeskkond Sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja elukeskkond Turvalise sotsiaalkeskkonna arendamine Arengusuundadest tulenevad muutusvajadused: 1. Külade ja talude tähistamine 2. Arstiteenuste tingimuste parandamine 2.1. Keskütte paigaldus 3. Puuetega inimestele teenuste pakkumine 3.1. Personal 3.2. Ruumid 3.3. Sisseseade 4. Sotsiaalpindade loomine 4.1. Kirna 4.2. Rõude 4.3. Kasari 4.4. Martna 5. Koostöö teiste omavalitsustega sotsiaal- ja tervishoiu valdkondades 5.1. VV maksukoormuse vähendamiseks võimaluste otsimine 6. Elanikkonna juurdekasv 6.1. Elukeskkonna arendamine 6.1.1. Kontseptsiooni loomine 7. Uute elupiirkondade loomine 7.1. Üldplaneering 7.2. Detailplaneering 7.3. Säilitada hajaasustus Kasari jõe piirkonnas (2,0 ha) 7.3.1. Eritingimuste väljatöötamine 7.4. Säilitada keskustena Martna ja Rõude 8. Ennetustöö suurendamine sotsiaaltöö alal 8.1. Töötute arvu vähendamine 9. Maakodude omanike ja suvitajate kaasamine külade arengusse 9.1. Kasari arengukava koostamine 9.2. Laiküla arengukava koostamine 10. Vähekindlustatud ja paljulapseliste perede toetamine Haridus ja noorsootöö Kohaliku haridussüsteemi säilitamine ja arendamine Arengusuundadest tulenevad muutusvajadused: 1. Noorsootöö arengukava koostamine 1.1. Töö alustamine 1.2. Ennetustöö suurendamine noorsootöö alal 2. Noortekeskuste laiendamine 2.1. Kirna 2.2. Kasari 3. Noorte tegevuse toetamine (sisemised projektid) 3.1. Finantsskeemi väljatöötamine 4. Huviringide tegevusvaldkondade laiendamine 5. Noorte isetegevusele väljundite leidmine 6. Hariduse arengukava kaasajastamine 6.1. Liitklasside arvu suurenemise piiramine 6.2. Rõude kooli jätkusuutlikkuse hindamine 6.3. Loodusõpetuse süvendamine 6.4. Koostöö Matsalu looduskaitsespetsialistidega 7. Noorte juhendajate motiveerimine 8. Laste suvise vaba aja organiseerimise korraldamine 8.1. Suvelaagrid Kultuur, sport ja vaba aeg Laste- ja noortekeskuste tegevuse arendamine Mitmekesise küla ja seltsielu loomine Arengusuundadest tulenevad muutusvajadused: 1. Kultuuritöötajate leidmine 1.1. Üks töötaja vallavalitsusse 2. Spordiinventari kaasajastamine 2.1. Vajaduse selgitamine 3. Seltside tekkimise toetamine 3.1. Kirna selts 3.2. Ohtla selts 3.3. Kasari selts 3.4. Laiküla selts 4. Vaba aja võimaluste mitmekesistamine 4.1. Ühisüritused 5. Internetipõhise suhtluskeskkonna toetamine 5.1. Valla kodulehe kaasajastamine 6. Koostöö eri kultuuriasutuste vahel 6.1. Kultuurivahetus 7. Kõiki vallaelanikke kokkukutsuv üritus 7.1. Ideede kogumine 8. Internetipunktide arvu kasvatamine 9. Kultuuri ja spordi tegijate toetamine 10. Spordi- ja kultuuriürituste organiseerimine 10.1. Martna lahtised MV maadluses noortele 10.2. Laste laululaagrid 10.3. Rahvalikud üritused Tehiskeskkond Infrastruktuuri kaasajastamine Arengusuundadest tulenevad muutusvajadused: 1. Kasari biopuhasti ümberhäälestamine 2. Martna Lasteaia hoone kaasajastamine 2.1. Martna Lasteaia hoone kapitaalremont 2.2. Martna Lasteaia keskkütte renoveerimine 3. Katlamajade renoveerimine 3.1. Martna Põhikooli katlamaja rekonstrueerimine 3.2. Martna küla katlamaja rekonstrueerimine 3.3. Kirna katlamaja renoveerimine 4. Ühisveevärgi renoveerimine 5. Internetipunktide tehnilise taseme tõstmine 5.1. Tehnikaga varustamine 5.2. Võrgu laiendamine 5.2.1. Martna lasteaed, raamatukogu ja päevakeskus 5.3. Koostööpartnerite valimine 6. Interneti jaotusvõrgu laiendamine 6.1. Võimaluste otsimine ja laiendamine 7. Turismi- ja vaba aja rajatiste loomine 7.1. Lõkkeplatsid 7.1.1. Martna 7.2. Telkimisväljakud 7.3. Kiigeplatsid 7.4. Supluskoha arendamine 8. Tänavavalgustuse arendamine 9. Vallamaja kaasajastamine 10. Olemasolevate ettevõtluseks sobivate pindade taaskasutusele võtmine 10.1. Objektide hindamine/kaardistamine 10.2. Majutuspindade aktiivsem kasutamine 10.3. Looma- ja linnukasvatuseks sobivad hooned 10.4. Teeninduspinnad 11. Seltsimajade korrastamisprojektide toetamine 12. Jäätmekäitluskava koostamine 13. Teehoolduskava koostamine 14. Ühistranspordi arendamine 14.1. Kontseptsiooni koostamine 15. Teede kvaliteedi tõstmine 16. Kaasaegsete ja täiuslike tootmispiirkondade loomine 17. Üldplaneering 17.1. Kaasaegsete ja täiuslike tootmispiirkondade planeerimine 17.2. Uute elamupiirkondade planeerimine 18. Uute elamupiirkondade loomine 19. Juurdepääsuvõimaluste koordineerimine 19.1. Teede arvelevõtmine ja registrisse kandmine 19.2. Teede katastrisse kandmine 20. Vaba infrastruktuuri objektide kaardistamine/hindamine 21. Vabas õhus sportimisvõimaluste parandamine 21.1. Martna staadion 21.1.1. Martna staadioni renoveerimise projekti koostamine 21.2. Spordiväljakud 21.2.1. Laiküla palliplats 21.2.2. Kasari 21.2.3. Rõude 21.2.4. Kirna 22. Veevõtukohad 22.1. Martna veevõtukohtadele juurdepääsu tagamine Arenguskava rakendus Järgnevalt on toodud mõned soovitused ja kohustused arengukava käsitlemisest. Kasutatud on Rivo Noorkõivu väljaannet «Kohaliku omavalitsuse arengukava koostamise soovitused», Tallinn-Tartu, 2002. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus sätestab arengukava läbivaatamise iga aasta 1. oktoobriks, siis peab arengukava koostamise protsessi käivitama piisava ajavaruga, selle pikkus sõltub varasema arengukava kvaliteedist, arengukavandajate protsessijuhtimise asjatundmisest ja rollivõtust, tööde kindlustatusest rahaliste jm ressurssidega. Praktika näitab, et uue arengukava koostamisega on soovitatav alustada hiljemalt märtsis, et enne suvepuhkust jõuda kokkuleppele omavalitsuse arengukava aktualiseerimise ulatuses, suvekuudel teha täpsustusi ning hiljemalt septembriks jõuda konkreetsete lahenditeni. Septembri jooksul toimuks arengukava üldine rahvaarutelu ja menetlemine volikogus, et see hiljemalt sama aasta 1. oktoobriks vastu võtta. Vallavalitsus peaks koostama kõikide arengukavale saabunud ettepanekute ja arvamuste kohta protokolli. Enne avaliku väljapaneku lõppu tuleks püüda saada kontakti ettepanekuid teinud isikutega, et arutada ettepaneku sisu, leppida kokku arengukavas paranduste ja täienduste tegemise osas. Kohalik omavalitsus teeb pärast avaliku väljapaneku lõppu otsuse ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta. Siis selgub ka arengukava väljapaneku tulemuslikkus. Soovitatav on kõiki ettepanekuid esitanuid teavitada omavalitsuse otsusest kirjalikult vastavalt avaliku teabe seadusele. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lg 6 sätestab: «Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus valla või linna põhimääruses sätestatud korras.» Kehtiva kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on linnal kohustus kehtestada arengukava «vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks või sellest pikemaks perioodiks, kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks.» (KOKS § 37 lg 1). Iga aasta 1. oktoobriks peab volikogu arengukava läbi vaatama ja võtma vajadusel vastu otsuse arengukava muutmise kohta. Siinkohal tasub tähelepanu pöörata vähemalt kolmele praktilisele asjaolule. Arengukava muutmise otsusest peaks teavitama elanikkonda, vajadusel ka naaberomavalitsusi ning maavalitsust. Otsus anda arengukava avalikuks aruteluks tuleks teha vähemalt üks kuu enne selle kehtestamist, seega hiljemalt enne iga aasta 1. septembrit. Tuleks määrata arengukava avaliku väljapaneku koht/kohad (linnavalitsus, raamatukogud, teabetoad jms), kestus (algus- ja lõppkuupäev), arengukavaga tutvumisest huvitatud isikute juurdepääs (koht, aeg) ning ettepanekute vastuvõtmise ja tagasiside saamise kord. Siinkohal tasuks mõelda infotehnoloogia rakendamise võimalustele, sest mitme omavalitsuse arengukava on ka Internetikoduleheküljel kättesaadav. Paljud omavalitsused on ka seda teed läinud ning arengukavast on saanud seetõttu laiapinnaline diskussiooniobjekt. Osa omavalitsusi on arengukava avaldanud kohalikus ajalehes. Üks eksemplar kehtestatud arengukavast võiks olla esitatud ka omavalitsuse asukohajärgsele maavalitsusele. Selle sammuga luuakse eeldused maakonnaplaneeringu aktualiseerimiseks ja vastuolude ärahoidmiseks. Kuivõrd ministeeriumite huvi kohaliku arengu kavandamise suhtes on senini olnud leige, siis edaspidi tasuks omavalitsusel enam mõelda ka sellele, kuidas arengukava sõnum ministeeriumitesse jõuaks. Praegu piirdub see paremal juhul vaid keskvalitsusest rahataotlemisel arengukava formaalse äramärkimisega. Valla- ja linnaeelarve seaduse § 12 järgi «jõustub eelarve eelarveaasta algusest». See peaks olema sätestatud ka arengukava puhul. Seega arengukava kehtib alates 1. jaanuarist või kuni kohaliku omavalitsuse poolt võetud laenukohustuste kuupäevani, selle puudumisel aga vähemalt kolm aastat. Kehtivuse lõppkuupäev polegi nii oluline kui alguskuupäev, näiteks kui arengukava kehtestatakse detsembris, siis ei saa kehtiv eelarve temaga kooskõlas olla.