Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-10-99 J. K. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi — RT III, 1999, 21, 198

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 25. mail 1999. a 3-1-3-10-99 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja J. K. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu J. K. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu 18. aprilli 1997. a otsusega tunnistati J. K. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega kolmeks aastaks ja kuueks kuuks, millele KrK § 41 lg 1 alusel liideti osaliselt Narva Linnakohtu 28. aprilli 1995. a otsusega KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi tingimisi mõistetud 2-aastane vabadusekaotus. Lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti J. K.le neli aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Kohtualune J. K. ja kaaskohtualune V. T. mõisteti süüdi selles, et nad, olles varem karistatud salajase varguse eest, tungisid 3. juunil 1996. a kella 04.30 paiku joobnutena koos A. A-ga võtmega lukustuse avamise teel Tallinnas A tee xxx kannatanu S. T. korterisse, kust varastasid 6 audiokassetti, 10 taldrikut, madratsi ja elektripikendusjuhtme. Linnakohtu lahendi vaidlustasid apellatsioonikorras J. K. ja V. T. neile mõistetud karistuse osas. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 1997. a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu 18. aprilli 1997. a otsus muutmata, apellatsioonkaebused rahuldamata. Järgnenud avaldustest on saanud menetlusloa J. K. avaldus kohtuvea parandamise korras, milles ta vaidlustab endale lõpliku karistuse arvestamise täpsuse. Avaldaja hinnangul on Tallinna Linnakohus oma 18. aprilli 1997. a kohtuotsuses talle mitme kohtuotsuse järgi karistuse mõistmise puhul jätnud arvestamata varasemas kriminaalasjas vahi all oldud eelvangistuse aja 5. jaanuarist 1994. a kuni 28. aprillini 1995. a. Seetõttu taotleb ta kandmisele kuuluva vabadusekaotuse lühendamist 1 aasta 3 kuu ja 23 päeva võrra. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulas ära süüdimõistetu kaitsja ning prokuröri seletused, kes analüüsisid koondkaristuse mõistmise aluseid ning juhtisid tähelepanu asjaolule, et Tallinna Linnakohtu 18. aprilli 1997. a kohtuotsuses on ekslikult jäänud arvestamata J. K. eelvangistusaeg 4. juunist 1996. a kuni 15. juunini 1996. a ning seetõttu vajavad kohtulahendid täpsustamist. Kriminaalasja materjalidest ilmnenud kohtuvea olemasolust tulenevalt ja vajadusest järgida Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevate põhiõiguste tagamise nõuet, Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis: 1. Narva Linnakohtu 28. aprilli 1995. a kohtuotsuse resolutiivosa kohaselt on J. K.le tingimisi vabadusekaotuse mõistmisel arvestatud karistuse kandmise aja algusena 5. jaanuar 1994. a, seega tema eelvangistuses viibimise algus, ja tema avalduses kajastatud väide, et järgnevates otsustes ei ole lõpliku karistuse mõistmisel arvestatud eelvangistuse aega, ei ole kooskõlas menetlusdokumentidega. 2. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on aga J. K. olnud eelvangistuses vaidlustatud kriminaalasjas alates kahtlustatavana kinnipidamisest 4. juunist 1996. a kuni 15. juunini 1996. a, mil ta vabastati eelvangistusest vahi all pidamise tähtaja möödumise tõttu (tl 43, 47, 86). 12 päeva kestnud eelvangistus on kohtulahendites jäänud karistuse tähtaja hulka arvestamata. Juhindudes AKKS § 779, § 63 p-st 3, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. juuni 1997. a otsus ja Tallinna Linnakohtu 18. aprilli 1997. a otsus J. K.le KrK § 41 lg 1 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas. 2. Arvestada KrK § 45 alusel lõpliku karistusena mõistetud nelja aasta vabadusekaotuse hulka eelvangistuse aeg 4. juunist 1996. a kuni 15. juunini 1996. a, s.o 12 päeva. 3. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata. 4. J. K. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada osaliselt. 5. Mõista J. K.lt välja 495.60 krooni kaitsjatasu riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub 25. mail 1999. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Lea KALM Jüri RÄTSEP