Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-3-1-99 A. Pääslase kohtuvea parandamise avalduse läbivaatamine kannatanu välja selgitamata ja kohtuistungile kutsumata jätmise asjas — RT III, 21, 195

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 11. juunil 1999. a 3-3-3-1-99 A. Pääslase kohtuvea parandamise avalduse läbivaatamine kannatanu välja selgitamata ja kohtuistungile kutsumata jätmise asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 10. juunil 1999 avalikul kohtuistungil läbi Aulik Pääslase avalduse kohtuvea parandamiseks Tartu Halduskohtu 15. märtsi 1999. a otsuses haldusasjas nr 4-82/99. Protsessiosalisena võttis istungist osa Aulik Pääslane. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. 22. jaanuaril 1999 esitas Lembit Hell Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Liikluspolitsei komissari kohusetäitja 13. jaanuari 1999. a otsuse peale, millega haldusõiguserikkumise asjas nr 1244 av tuvastati, et L. Hell rikkus 17. detsembril 1998 LE punkte 76 ja 100, mille eest on ette nähtud vastutus HÕS § 99 lg 1 järgi. L. Hellile määrati karistuseks rahatrahv 600 krooni. Vaidlustatud otsuse kohaselt «juht Hell ei valinud vastavalt teeoludele ohutut sõidukiirust ning teede ristumiskohas, mis pole määratletud eesõigusmärkidega, ei andnud teed paremalt lähenenud sõidukijuhile». Kaebuses väitis L. Hell, et liiklusõnnetuse põhjustas teise sõiduki juht, kes ei andnud tema juhitud sõidukile teed parklast teele sõites. Tartu Halduskohtu 15. märtsi 1999. a otsusega haldusasjas nr 4-82/99 rahuldati L. Helli kaebus ja tühistati Tartu Liikluspolitsei komissari kohusetäitja vaidlustatud otsus ning lõpetati asja menetlus. Kohtuotsuse kohaselt kaebuse esitaja ei rikkunud LE punkte 76 ja 100. Kohus leidis, et liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki juht on süüdi LE p 73 rikkumises. 13. mail 1999 esitas liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki juht Aulik Pääslane avalduse kohtuvea parandamiseks, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu otsus ja saata asi uuesti läbivaatamiseks samale kohtule teises koosseisus. Avalduses väidab A. Pääslane, et halduskohtu otsus on ebaõige materiaalõiguse ebaõige kohaldamise, asja tehiolude eksliku hindamise ja menetlusnormide olulise rikkumise tõttu. Avaldaja leiab, et asja arutamine ilma teda kui kannatanut kaasamata on oluline menetlusnormide rikkumine. Kohus leidis alusetult ja seadusevastaselt, et ta on süüdi LE p 73 rikkumises. L. Helli kirjalikus vastuses kohtuvea parandamise avaldusele leitakse, et avaldus on esitatud isiku poolt, kellel puudub selleks protsessuaalne õigus. Selles haldusõiguserikkumise asjas on liiklusõnnetuses osalenud Skorpioni Julgeolekuteenistuse AS sõiduki juht A. Pääslane kolmas isik, mitte aga kannatanu. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1. L. Hell võeti haldusvastutusele HÕS § 99 lg 1 järgi. HÕS § 99 lg 1 sätestab haldusvastutuse mootorsõiduki juhi poolt liikluseeskirjade rikkumise eest, kui see põhjustas varalise kahju või kerge kehavigastuse. Varalise kahju või kerge kehavigastuse põhjustamise korral tuleb HÕS § 244 lg 1 alusel eeldada, et sellises haldusõiguserikkumise asjas on olemas ka kannatanu. HÕS § 242 p 2 järgi on kannatanu haldusõiguserikkumise asja menetluses osalev isik, kellel on HÕS § 244 lg 2 alusel õigus tutvuda asjas kogutud materjaliga, avaldada taotlusi ning esitada kaebus haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale. Ametiisiku või halduskohtuniku kohustus selgitada välja kannatanu ja kutsuda ta asja arutamise juurde tuleneb HÕS § 251 lg 1 p-st 5 ja lg-st 2, § 254 lg-st 1 ning seadustiku 19. peatüki teistest sätetest. Kui haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale on esitatud kaebus halduskohtule, peab halduskohtunik HÕS § 276 p-de 1 ja 4 ning § 279 alusel selgitama välja, kes on asjas kannatanu, ja kutsuma ta kohtuistungile, kuulates istungil ära tema seletuse. Selles haldusõiguserikkumise asjas ei ole halduskohtunik selgitanud välja kannatanut, mis on protsessiõiguse normide oluline rikkumine HÕS § 325 lg 1 mõttes. Selle rikkumise tõttu tuleb Tartu Halduskohtu otsus tühistada. 2. Halduskaristuse määramise tähtajad on sätestatud HÕS §-s 30. Üldjuhul võib sama paragrahvi lõike üks kohaselt halduskaristuse määrata mitte hiljem kui kahe kuu jooksul haldusõiguserikkumise päevast arvates, jätkuva haldusõiguserikkumise korral aga mitte hiljem kui kahe kuu jooksul selle avastamise päevast arvates. Erinorm halduskaristuse määramise tähtaja kohta juhtumil, kui halduskohtunik tegi asjas menetluse lõpetamise otsuse ja selle otsuse peale on esitatud apellatsioonkaebus, on sätestatud 21. jaanuaril 1999 vastuvõetud autoriõiguse seaduse, haldusõiguserikkumiste seadustiku, kriminaalkoodeksi, tarbijakaitseseaduse ja tolliseaduse muutmise ja täiendamise seaduse §-ga 29. Selle paragrahvi alusel täiendati HÕS § 30 lõikega 31, mille kohaselt võib halduskaristuse määrata kirjeldatud juhtumil halduskohtu teine koosseis kahe kuu jooksul esialgse otsuse tühistamise päevast arvates, kui menetluse lõpetamise otsuse tühistanud ringkonnakohus samaaegselt ei kohalda halduskaristust. Haldusõiguserikkumiste seadustiku § 30 lõikega 31 täiendanud seadus avaldati 5. veebruaril 1999 (RT I 1999, 10, 156), seega pärast L. Helli haldusõiguserikkumist 17. detsembril 1998. HÕS § 4 lg-ga 1 on sätestatud üldpõhimõte, et haldusõiguserikkuja kannab vastutust haldusõiguserikkumise ajal kehtiva seaduse alusel. Järelikult tuleb selles haldusõiguserikkumise asjas kohaldada HÕS § 30 lg-s 1 sätestatud halduskaristuse määramise üldist tähtaega. Seega ei oleks enam võimalik L. Hellile halduskaristust menetletavas haldusõiguserikkumise asjas määrata ja tulenevalt HÕS § 218 lg 1 p-st 7 tuleb seepärast menetlus asjas lõpetada. Juhindudes HÕS §-st 32910, § 325 lg-st 1, § 324 lg 1 p-st 3, § 3299 lg-st 2 ja § 218 lg 1 p-st 7, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: 1. Rahuldada Aulik Pääslase kohtuvea parandamise avaldus. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 15. märtsi 1999. a otsus haldusõiguserikkumise asjas nr 4-82/99 ja lõpetada menetlus selles asjas. 3. Tagastada Aulik Pääslasele kassatsioonikautsjon 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub 11. juunil 1999 teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN