Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-52-99 A. F. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi — RT III, 1999, 19, 184

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. mail 1999. a 3-1-1-52-99 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kalm ning liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. F. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Kohtuistungist võtsid osa A. F. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt mõisteti A. F. Tallinna Linnakohtu 18. detsembri 1998. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 1 aastaks ja 6 kuuks kinnises vanglas. A. F. võeti kohtusaalist vahi alla ning tema karistuse kandmise aja alguseks loeti 18. detsember 1998. a. Kantud karistusaja hulka arvati vahi all viibitud aeg, s.o 19. juunist kuni 29. augustini 1998. a. Selle otsusega mõisteti A. F. süüdi 19. juunil 1998. a toimepandud kuriteo eest. Tallinna Linnakohtu 11. veebruari 1999. a otsusega mõisteti A. F. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega 1 aastaks. KrK § 40 lg 3 alusel liideti sellele karistusele osaliselt Tallinna Linnakohtu 18. detsembri 1998. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu ja 20 päeva vabadusekaotust ning lõplikuks karistuseks mõisteti talle 2 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 11. veebruar 1999. a. Selle otsusega mõisteti A. F. süüdi 11. detsembril 1998. a toime pandud kuriteo eest. Tallinna Linnakohtu 11. veebruari 1999. a otsuse peale esitas kohtualune A. F. apellatsioonkaebuse, milles palus lühendada talle mõistetud karistust 5 kuu võrra põhjendusel, et ta viibis teises kriminaalasjas vahi all 16. detsembrist 1997. a kuni 16. maini 1998. a ning kohtueelne uurimine selles kriminaalasjas pole veel lõppenud. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. märtsi 1999. a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu 11. veebruari 1999. a otsus muutmata ning esitatud apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Kriminaalkolleegium leidis, et A. F.le mõistetud karistuse vähendamiseks puudub alus. Esitatud kassatsioonkaebuses leiab süüdimõistetu, et ringkonnakohus on tema kandmisele kuuluva karistusaja kindlaksmääramisel jätnud arvesse võtmata selle kuriteo eest vahi all oldud aja alates 11. detsembrist 1998. a, ning Tallinna Linnakohtu 18. detsembri 1998. a otsusega süüksarvatud kuriteo eest vahi all oldud aja, s.o 19. juunist kuni 29. augustini 1998. a. Lisaks sellele taotleb kassaator kandmisele kuuluvast karistusajast maha arvestada hetkel kohtueelses menetluses oleva kriminaalasjaga seotud vahi all viibitud aeg 16. detsembrist 1997. a kuni 16. maini 1998. a ja lugeda lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 2 kuud ja 20 päeva vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja algust palub kassaator arvestada alates 11. detsembrist 1998. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära kaitsja ning prokuröri, kes mõlemad taotlesid kaebuse rahuldamist osas, mis puudutab 11.--18. detsembrini vahi all viibitud aja arvamist karistuse tähtaja hulka, leidis: Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et vastuolus KrK §-s 45 sätestatuga ei ole Tallinna Linnakohtu 18. detsembri 1998. a kohtuotsusega ega ka sama linnakohtu 11. veebruari 1999. a kohtuotsusega A. F. karistuse kandmise aja hulka loetud tema poolt P tn X toimepandud korterivarguse süüdistuses vahi all viibitud aeg 11.--17. detsembrini 1998. a. 19. juunist kuni 29. augustini 1998. a vahi all viibitud aeg on arvestatud A. F. karistuse kandmise aja hulka Tallinna Linnakohtu 18. detsembri 1998. a kohtuotsusega. Tallinna Linnakohtu 11. veebruari 1999. a kohtuotsuse kohaselt on A. F. karistusele liidetud osaliselt eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus, mis 11. veebruariks 1999. a moodustas 1 aasta 2 kuud ja 13 päeva ning lõplikuks karistuseks on mõistetud 2 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Seetõttu on tema karistuse kandmise aja algust põhjendatult arvestatud viimase kohtuotsuse kuulutamise päevast. 16. detsembrist 1997. a kuni 16. maini 1998. a viibis A. F. vahi all kriminaalasjas, mille eeluurimine kestab ning mis ei olnud käesoleva kriminaalasja arutamise objektiks. A. F. taotlus selle ajavahemiku karistuse kandmise aja hulka lugemiseks kuulub lahendamisele viimatinimetatud kriminaalasja menetlemise käigus. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3 ja KrK §-st 45, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 11. veebruari 1999. a kohtuotsus ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. märtsi 1999. a kohtuotsus A. F. eelvangistusaja karistuse tähtaja hulka arvamise osas. 2. KrK § 45 alusel lugeda A. F. karistuse tähtaja hulka vahi all viibitud aeg 11. detsembrist 1998. a kuni 17. detsembrini 1998. a, s.o seitse päeva, ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks alates 11. veebruarist 1999. a lugeda 1 aasta 11 kuud ja 23 päeva vabadusekaotust kinnises vanglas. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Mõista A. F.lt välja kaitsjatasu 991 krooni ja 20 senti riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub 18. mail 1999. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Lea KALM Liikmed Jüri ILVEST Ott JÄRVESAAR