Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-39-99 Aleksandr Tšubarovi süüdistuses KrK § 115 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi — RT III, 19, 181

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 20. aprillil 1999. a 3-1-1-39-99 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kalm ning liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Aleksandr Tšubarovi süüdistuses KrK § 115 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Kohtuistungist võtsid osa Aleksandr Tšubarovi kaitsja vandeadvokaat Peeter Järv ja riigiprokurör Marge Püss. I. Asjaolud ja menetluse käik 1. Aleksandr Tšubarov mõisteti Kohtla-Järve Linnakohtu 19. mai 1995. a otsusega süüdi KrK § 140 lg 2 p-de 1, 2 ja 4; § 141 lg 1 p-de 1, 2 ja 3; § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 197 lg 2 p 2 järgi. Kuritegude kogumi eest mõisteti talle lõplikuks karistuseks kolm aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 31. jaanuar 1994. a. A. Tšubarov mõisteti süüdi 27. juunil 1992. a ning 26. mail, 1. ja 2. juunil 1993. a toimepandud kuritegude eest. Ta vabanes seoses karistuse ärakandmisega 31. jaanuaril 1997. a. 2. Narva Linnakohtu 16. detsembri 1998. a otsusega mõisteti A. Tšubarov süüdi KrK § 115 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega kolmeks aastaks kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 12. mai 1998. a. Karistuse kandmise tähtaja hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg 30. septembrist kuni 2. oktoobrini 1992. a. A. Tšubarov mõisteti süüdi selles, et ta 29. septembril 1992. a, olles alkoholijoobes, grupis koos teiste isikutega, vägistas Narvas Puškini tn 23-3 alaealise J. Potjomkina. Narva Linnakohtu 16. detsembri 1998. a otsuse peale esitas A. Tšubarov apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas enda süüdimõistmise KrK § 115 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning palus kergendada talle mõistetud karistust. 3. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5. veebruari 1999. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu 16. detsembri 1998. a otsus A. Tšubarovile mõistetud karistuse osas. KrK § 40 lg 3 alusel arvestas ringkonnakohus A. Tšubarovile Kohtla-Järve Linnakohtu otsusega mõistetud ja ajavahemikul 31. jaanuarist 1994. a kuni 31. jaanuarini 1997. a ära kantud 3-aastase vabadusekaotuse Narva Linnakohtu 16. detsembri 1998. a otsusega mõistetud karistuse kandmise aja hulka ning luges mõistetud 3-aastase vabadusekaotusliku karistuse kantuks. Ringkonnakohus märkis, et A. Tšubarovi lõplik karistus kuritegude kogumi eest tuleb mõista KrK § 40 lg 3 alusel ning karistusmäär peaks ületama kolme aastat. Kuid kuna kriminaalasja vaadatakse läbi üksnes kohtualuse apellatsioonkaebuse alusel, milles taotletakse karistuse kergendamist, ei pidanud kohus võimalikuks väljuda apellatsioonkaebuse piiridest ja raskendada kohtualuse olukorda. 4. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas Riigiprokurör Jaan Naaber kassatsioonkaebuse, milles taotletakse Viru Ringkonnakohtu 5. veebruari 1999. a otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist samale kohtule uueks sisuliseks arutamiseks. Kassaator nõustub ringkonnakohtu otsuses märgituga, et Narva Linnakohus oleks pidanud A. Tšubarovi suhtes kohaldama hiljem tuvastatud konkurentsi põhimõtet, kuna arutatud kuriteo pani ta toime 29. septembril 1992. a, s.o enne Kohtla-Järve Linnakohtu 19. mai 1995. a otsust. Seega oleks tulnud kohaldada KrK § 40 lg 3 sätteid sõnastuses, mis kehtis enne 5. veebruari 1996. a. Kolmeaastasele vabadusekaotuslikule karistusele oleks tulnud liita Kohtla-Järve Linnakohtu 19. mai 1995. a otsusega mõistetud 3 aastat vabadusekaotust osaliselt ning lõplikuks karistuseks lugeda 4 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust, millest kantuks lugeda 3 aastat vabadusekaotust. Prokurör taotleb A. Tšubarovi lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust algusega 12. maist 1998. a. Vastupidiselt teise astme kohtu otsuses sisalduvale, prokurör ei leia, et A. Tšubarovile mõistetud karistuste osaline liitmine KrK § 40 lg 3 alusel oleks käsitatav kohtualuse olukorra raskendamisena. Samas pidades teoreetiliselt võimalikuks A. Tšubarovile mõistetud karistuste kaetuks lugemist KrK § 40 lg 3 alusel, leiab prokurör, et sisuliselt pole ringkonnakohtu taoline lahend põhjendatud ning on täielikult motiveerimata. 5. Riigikohtu istungil vaidles kaitsja protestile vastu ning leidis, et ringkonnakohtu otsuse tühistamine raskendab A. Tšubarovi olukorda. Prokurör toetas esitatud kassatsioonprotesti selles toodud motiividel. II. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud kaitsja ja prokuröri seletused, leiab, et esitatud kassatsioonprotest kuulub rahuldamisele osaliselt. 1. Narva Linnakohus, mõistes A. Tšubarovi 16. detsembril 1998. a süüdi 29. septembril 1992. a toimepandud vägistamise eest, jättis tema suhtes kohaldamata KrK § 40 lg 3 sätted. KrK § 40 lg 3 (1. juuni 1992. a redaktsioonis) sätestas, et kui pärast kohtuotsuse tegemist tuvastatakse, et isik on süüdi veel teises kuriteos, mille ta on toime pannud enne esimeses asjas kohtuotsuse tegemist, mõistetakse karistus KrK § 40 lg 1 sätete järgi. Karistuse kandmise hulka arvatakse esimese kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt kantud karistus. Kui eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus on täielikult kantud, arvatakse see lõplikust karistusest maha. KrK§ 40 lg 1 (1. juuni 1992. a redaktsioonis) sätestas nõuded kuritegude kogumi eest lõpliku karistuse mõistmisel. Selle sätte kohaselt võib kuritegude kogumi eest lõpliku karistuse mõistmisel lugeda kergema karistuse kaetuks raskema karistusega või liita mõistetud karistused täies ulatuses või osaliselt kriminaalkoodeksi eriosa selle paragrahvi piirides, mis näeb ette raskema karistuse. Narva Linnakohus jättis A. Tšubarovile 16. detsembril 1998. a kuritegude kogumi eest lõpliku karistuse üldse mõistmata. Seda kohtuviga püüdis parandada Viru Ringkonnakohus 5. veebruari 1999. a otsusega, lugedes kuritegude kogumi eest mõistetud karistused kaetuks ja seega ka kantuks. 2. Riigikohtu kriminaalkolleegium kinnitab 22. aprilli 1997. a otsuses L. B süüdistusasjas nr 3-1-1-44-97 (RT III 1997, 16, 169) väljendatud seisukohta, mille kohaselt lõpliku karistuse mõistmine kuritegude kogumi eest kuulub vastavalt KrMK § 266 lg-le 2 obligatoorselt lahendamisele ka ringkonnakohtus kohtuotsuse tegemisel. Seega Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium võis mõista lõpliku karistuse kuritegude kogumi eest KrK § 40 lg 3 järgi. Karistuse mõistmisel kuritegude kogumi eest on ringkonnakohus jätnud aga arvestamata põhimõttega, mille kohaselt kogumisse kuuluvate kuritegude eest üheliigiliste ja -suuruste karistuste mõistmisel on lubatud ühe karistuse teisega kaetuks lugemine ainult siis, kui need karistused on mõistetud kriminaalkoodeksi vastava paragrahvi sanktsiooni ülempiires. See on kuritegude kogumi eest mõistetud karistuste liitmise üldpõhimõte, mis tuleneb kohustusest arvestada asjaoluga, et isiku poolt mitme tahtliku kuriteo toimepanemine peab tooma kaasa rangema karistuse. 3. Ringkonnakohtu otsuses nenditakse, et A. Tšubarovi lõplikuks karistuseks peab olema rohkem kui kolm aastat vabadusekaotust. Järelikult ka ringkonnakohus ise tunnistab, et A. Tšubarovile peab lõplik karistus kuritegude kogumi eest kujunema karistuste liitmise, mitte hõlmamise teel. Ringkonnakohus on põhistanud mõistetud karistuse kantuks lugemist asjaoluga, et kuna ükski menetlusosaline pole taotlenud kohtualusele mõistetud lõpliku karistuse tühistamist, siis ei pea ringkonnakohus võimalikuks apellatsioonkaebuse piiridest väljumist ega saa raskendada kohtualuse olukorda. See põhjendus on asjakohatu, kuna A. Tšubarovile ei mõistetud linnakohtu otsusega lõplikku karistust kuritegude kogumi eest ja seega ei saanud selle tühistamist ka keegi menetlusosalistest nõuda. 4. Kohtualuse poolt esitatud apellatsioonkaebuses taotleti KrK § 115 lg 2 p-de 2 ja 3 eest mõistetud karistuse kergendamist. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, mis osas A. Tšubarovi apellatsioonkaebus rahuldati ja milles seisnes mõistetud karistuse tühistamine. Ringkonnakohus ei ole andnud hinnangut esitatud apellatsioonkaebusele ega ole uue otsuse tegemisel ka ise mõistnud A. Tšubarovile karistust kuritegude kogumi eest, vaid on arvestanud ainult varem ärakantud karistuse Narva Linnakohtu 16. detsembril 1998. a otsusega mõistetud karistuse hulka. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-dest 2 ja 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 5. veebruari 1999. a otsus Aleksandr Tšubarovi süüdistusasjas ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. 2. Kassatsioonprotest rahuldada osaliselt. 3. Välja mõista Aleksandr Tšubarovilt 450 krooni kaitsja tasu riigieelarve tuludesse. Otsus jõustub 20. aprillil 1999. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Lea KALM Liikmed Ott JÄRVESAAR Peeter VAHER