Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-9-99 J. S. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. mail 1999. a 3-1-3-9-99 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kalm ning liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja J. S. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 144 ja § 203 lg 1 järgi. Kohtuistungist võtsid osa J. S-i kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss. Harju Maakohtu 26. septembri 1997. a otsusega tunnistati J. S. süüdi ja teda karistati KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi vabadusekaotusega 1 aastaks ja 6 kuuks; § 144 järgi vabadusekaotusega 1 aastaks ning § 203 lg 1 järgi arestiga 2 kuuks. KrK § 40 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ning lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti talle 1 aasta ja 9 kuud vabadusekaotust. KrK § 40 lg 3 alusel liideti sellele karistusele osaliselt Harju Maakohtu 3. veebruari 1997. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, arvestades ärakantud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 5 kuud ja 1 päev. J. S-i lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 10 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 26. september 1997. a. Sama otsusega mõisteti süüdi A. A., V. V., A. J., A. H. ja A. M., kuid nende osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. Vaidlustamata Harju Maakohtu 26. septembri 1997. a otsust apellatsiooni korras, esitas süüdimõistetu J. S. avalduse kohtuvea parandamiseks, milles palub lühendada tema kandmisele kuuluvat karistust kahe päeva võrra. Avaldaja leiab, et esiteks on Harju Maakohus eksinud mahaarvestamisele kuuluvate eelvangistuses viibitud päevade lugemisega ning teiseks vahistati ta 13. veebruaril 1996. a kell 10.50, mitte aga kinnipidamisaktis märgitud ajal, s.o kell 17.30. Kohtuistungil J. S-i kaitsja toetas avaldust ja taotles selle rahuldamist. Prokurör taotles avalduse rahuldamata jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis: Süüdimõistetu J. S-i avaldus kohtuvea parandamiseks on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Kriminaalasja materjalide kohaselt võeti J. S. vahi alla 13. veebruaril 1996. a (vt 2 kd tl 19). Vahi all pidamise tähtaega pikendati kuni 15. juulini 1996. a (vt 4. kd tl 70), kuid tegelikult vabastati J. S. vahi alt 10. juulil 1996. a (vt 7. kd tl 60). Seega viibis J. S. enne Harju Maakohtu 3. veebruari 1997. a otsuse tegemist vahi all 4 kuud ja 28 päeva, mitte 5 kuud ja 1 päev nagu on märgitud Harju Maakohtu 26. septembri 1997. a otsuses. Järelikult ei ole J. S-i olukorda raskendatud. Isiku kinnipidamise kellaaeg ei oma käesoleval juhul tähtsust. KrK § 44 kohaselt ei arvutata vabadusekaotust tundides, vaid aastates, kuudes ja päevades. Sellest tulenevalt loetakse nii kinnipidamise kui ka vabastamise päev karistuse tähtaja hulka, olenemata kinnipidamise või vabastamise kellaajast. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Harju Maakohtu 26. septembri 1997. a otsus J. S-i suhtes jätta muutmata. 2. J. S-i avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata. 3. Välja mõista J. S-ilt riigieelarve tuludesse 495 krooni 60 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub 18. mail 1999. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Lea KALM Liikmed Jüri ILVEST Ott JÄRVESAAR 13.12.2019 12:11 Isikunimi asendatud tähemärkidega Riigi Teataja seaduse § 4 lõike 3 alusel.