Kolga-Jaani Vallavolikogu — Kolga-Jaani valla ühise veevärgi ja kanalisatsiooni arengukava aastateks 2004-2016 vastuvõtmine — KO, 226, 2003

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390; 64, 393; 68, 407; 63, 387; 82, 480; 96, 565; 99,579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399) § 22 lõike 1 punkti 7 alusel, Kolga-Jaani Vallavolikogu määrab: 1. Võtta vastu Kolga-Jaani valla ühise veevärgi ja kanalisatsiooni arengukava aastateks 2004–2016 vastavalt lisale 1. 2. Avaldada määrus koos lisaga elektroonilises Riigi Teatajas ja valla veebilehel. 3. Määrus jõustub 1. novembril 2004. a. Volikogu esimees Mati TOOMSALU Kolga-Jaani Vallavolikogu 28. septembri 2004. a määruse nr 39 lisa KOLGA-JAANI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA AASTATEKS 2004–2016 1. SISSEJUHATUS Käesoleva arengukava koostamise eesmärk on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu kiirendamine, parandades oluliselt investeeringute planeerimist veevarustus- ja kanalisatsiooniobjektide rajamiseks ning remondiks. Tähtis on seejuures investeeringute efektiivsuse ja otstarbekuse hindamine. Arengukavas sisalduva süstematiseeritud informatsiooni alusel on võimalik oluliselt parandada kasutuselevõetavate projektide otstarbekust, vältida väärotsuste langetamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu planeerimisel ning jooksva töö korraldamisel. Arengukava sisaldab Kolga-Jaani valla ühisveevärki ja -kanalisatsiooni kuuluvate vee ja -kanalisatsioonirajatiste hetkeolukorra analüüsi, probleemide määratlemist ning tegevuste plaani väljatöötamist aastateks 2004–2016. Arengu üheks olulisemaks faktoriks on elanikkonna maksevõime, mis määrab sisuliselt osutatava teenuse kvaliteedi ja eesmärgi: kui suurele osale elanikkonnast saab lähitulevikus vee- ja kanalisatsiooniteenuse kvaliteetset osutamist planeerida. Suur tähtsus on kohaliku omavalitsuse võimuorganitel. Seadusega on omavalitsusele pandud kohustus korraldada vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamist elanikkonnale, kuid on unustatud selleks vahendeid anda. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on olemas Kolga-Jaani alevikus ja Leie külas. Käesolevas arengukavas ei nähta ette ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamist Kolga-Jaani valla teistesse küladesse, küll aga eesmärkide all tuuakse välja prioriteetsuse järjekorras Ulge puhkeala, Jõesuu puhkeala ja Vaibla ranna piirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitus. Volikogu on kinnitanud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tegelevaks ettevõtteks munitsipaalasutuse «Sovel», mille tegutsemisalaks on kujunenud Kolga-Jaani alevik ja Leie küla. MA Soveli töö on viimasel ajal olnud suunatud teenuste kvaliteedi tõstmisele ja kliendikesksusele. Suurt tähelepanu on pööratud joogivee kvaliteedi parendamisele ja stabiilse veesurve tagamisele, kasutatud vee tagastamisele loodusesse võimalikult vähe reostatuna. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamise alusmaterjalina oli kasutada valla üldplaneering, valla arengukava. Üldplaneeringu koostaja on AS Entec, valla arengukava koostaja on Kolga-Jaani Vallavalitsus. Arengukava on pidevalt täiustatav dokument, milles aja jooksul võivad muutuda nägemused, eesmärgid ja lahendused. 2. VEE KVALITEET ÜHISVEEVÄRGISÜSTEEMIS Vee käitleja peab tagama ühisveevärgi liitumispunktini kinnistu veevärgiga nõuetele vastava vee kvaliteedi. Liitumispunktist kohani, kus joogivesi saab tarbijale kättesaadavaks, tagab joogivee nõuetekohase kvaliteedi kinnistu omanik, kui see ei ole kokku lepitud teisiti. Veevõrgus toimub üldjuhul veekvaliteedi halvenemine ning rauaühendite sisalduse tõus. Joogivee kvaliteedi nõuete täitmiseks üldraua, sulfaatide, kloriidide sisalduse, agressiivsuse, elektrijuhtivuse ja pH osas on Eestil ajapikendus aastani 2007 (asulad elanike arvuga 2000 ja rohkem) ning aastani 2013 (asulad elanike arvuga alla 2000). Seega on rauaärasuste juurutamine üks prioriteetsemaid ülesandeid Eesti ühisveevärgisüsteemide arendamisel juba praegu. 2.1. VEE ERIKASUTUSLOAD Vee erikasutuse korral peab vee kasutajal olema alaline või ajutine vee erikasutusluba. Vee erikasutusloaga antakse vee erikasutajale õigus vee erikasutuseks loas täpsustatud tingimuste kohaselt. Vee erikasutusloa annab vee erikasutuse asukohajärgne keskkonnateenistus. Vee erikasutusluba peab olema, kui: – pinnaveekogust võetakse vett või ka jääd rohkem kui 30 m 3 ööpäevas; – võetakse põhjavett kambriumi-vendi või ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihist või rohkem kui 5 m3 ööpäevas muudest põhjaveekihtidest; – võetakse mineraalvett; – juhitakse heitvett ja teisi vett saastavaid aineid suublasse; – toimub veekogu tõkestamine, paisutamine ja allalaskmine; – toimub veekogu süvendamine või veekogu põhja pinnase paigaldamine; – uputatakse tahkeid aineid veekogusse; – toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine või ümberjuhtimine; – vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi. Viljandimaa Keskkonnateenistus on väljastanud Kolga-Jaani vallas ühe vee erikasutusloa. Vee erikasutusluba omavaks ettevõtteks on MA Sovel. MA Sovel taotles vee erikasutusloa veevarustuseks ja heitvee ärajuhtimiseks. Loa alusel kuulub MA Sovelile Keskasula puurkaev, Pihlaka puurkaev, Keskasula puhastusseade, Pihlaka puhastusseade. MA Sovel pakub kommunaalmajandusteenuseid Kolga-Jaani alevikus ja Leie külas. 3. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS JA PROBLEEMID 3.1. INIMESTE ARV NING VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTEGA HAARATUS Kolga-Jaani alevikus elab 418 inimest. Ühisveevarustusega ja ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike arv on 295. Haaratuse protsent 71. Leie külas elab 294 inimest. Ühisveevarustusega ja ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike arv on 175. Haaratuse protsent 60. 3.2. VEE- JA KANALISATSIOONIRAJATISED 3.2.1. KOLGA-JAANI ALEVIKU (LISA 1) ÜHISVEEVÄRK JA KANALISATSIOON Seisuga 01.01.2004 elab Kolga-Jaani alevikus 418 inimest. Elanikke varustab joogiveega Sovel MA. 2002. aastal taotles Sovel MA vee erikasutusloa veevarustuseks ja heitvee ärajuhtimiseks. Viljandimaa keskkonnateenistus väljastas loa 01.01.2003 (lisa 2). Vee võtmiseks kasutatakse ühte puurkaevu (lisa 3) (katastri nr 6072, rajatud 1968. a, sügavus 69 m), mis paikneb Kolga-Jaani keskasulas. Vee erikasutusloa alusel on lubatud veevõtt 51,1 tuhat m3/a. Ekspluateeritavaks põhjaveekompleksiks on alam-silur Adavere. Üldiselt vastab puurkaevude vesi Eesti Vabariigis joogiveele kehtestatud nõuetele, kuid üldraua sisaldus on kehtestatud piirväärtusest kõrgem (lisa 4). Sanitaarkaitsevööndi tingimused on täitmata, kuna sanitaarvööndi territooriumil asub mitmesuguseid ehitisi (lisa 5). Puurkaevus oleva pumba (mark NP-F18) tootlikkus on 15 m3 /h. Samuti on olemas 10 m3 hüdrofoor. Veeproovi võtmiseks on kraan enne hüdrofoori. Kolga-Jaani vallale kuuluv pumbamaja on ehitatud 1968. a. Kolga-Jaani aleviku ühisveevärgiga on liitunud 295 inimest. Veetarve ja -heide ühe elaniku kohta aastas on keskmiselt 52 m3 . Veetorustiku pikkus on umbes 2,4 km. Veevõrk on ehitatud malm- ja raudtorudest, vanusega 15–30 aastat. Tuletõrje veevõtu koht on varisemisohtlik. Kanalisatsioonitorustiku pikkus on umbes 2,0 km, vanus 15–30 aastat. Kanalisatsiooni ehitamisel on kasutatud keraamilisi ja malmtorusid, mille seisukord on ebarahuldav. Veetöötlusjaam puudub. Nii vee- kui ka kanalisatsioonitrassid vajaksid juba lähiaastatel väljavahetust, kuna torustik hakkab ületama amortisatsiooni piiri. Ühiskanalisatsiooni avariide põhjused on torude lõhkemised korrosiooni tagajärjel, malmtorude murdumised põhiliselt siis, kui maapind hakkab külmuma või sulama. Kolga-Jaani alevikus sademevee käitlus puudub. Veevärgi siibrikaevude olukord on väga halb. Kolga-Jaani aleviku reovee käitlemiseks on kasutusel puhastusseade RK-130 (lisa 3). Puhastusseadme töö efektiivsus on madal. Järelpuhastina on konstrueeritud kaks biotiiki pindalaga 2100 m2. Biotiigid on setteid täis ja vajaksid puhastamist. Puhastatud vesi suubub 4730 m pikkuse kraavi kaudu Põltsamaa jõkke. Jääkmuda veetakse välja põllule. Kolga-Jaani aleviku reoveepuhastus toimub läbi aktiivmudaprotsessi. Puhastusprotsessis ei kasutata kemikaale, nii lämmastiku kui ka fosfori kõrgendatud bioärastus toimub mikroorganismide vahendusel. Vee erikasutusloaga lubatud reoveekogus on 42,0 tuhat m 3/a. Vee erikasutusloa alusel tuleb reovesi puhastada BHT7 osas 80%, KHT osas 80% ja hõljumi osas 80% puhastusastmega. 3.2.2. LEIE KÜLA (LISA 6) ÜHISVEEVÄRK JA KANALISATSIOON Seisuga 01.01.2004 elab Leie külas 294 inimest. Elanikke varustab joogiveega Sovel MA. Vee võtmiseks kasutatakse ühte puurkaevu (lisa 3, lisa 7) (katastri nr 7384, rajatud 1967. a, sügavus 55 m), mis paikneb Leie asulas (lisa 8). Vee erikasutusloa alusel on lubatud veevõtt 12,5 tuhat m3/a. Ekspluateeritavaks põhjaveekompleksiks on alam-silur Adavere. Joogivee üldraua sisaldus on kehtestatud piirväärtusest kõrgem (lisa 9). Sanitaarkaitsevööndi tingimused on täitmata, kuna sanitaarvööndi territooriumil asub mitmesuguseid ehitisi. Puurkaevus oleva pumba (mark NP 16C 4») tootlikkus on 6,5 m 3/h. Samuti on olemas 10 m3 hüdrofoor. Veeproovi võtmiseks on kraan enne hüdrofoori. Kolga-Jaani vallale kuuluv pumbamaja on ehitatud 1967. a. Leie küla ühisveevärgiga on liitunud 175 inimest. Veetarve ja -heide ühe elaniku kohta aastas on keskmiselt 31 m3. Veetorustiku pikkus on umbes 1,4 km. Veevõrk on ehitatud malm- ja raudtorudest, vanusega 15–30 aastat. Leies on veetrassid planeerimata. Oluline veekvaliteedi halvenemine toimub veetorustikus järgmistel põhjustel: • torustiku veemaht on suhteliselt suur võrreldes tarbimisega; • malmtorustiku koostisosana on paigaldatud terasest vähese läbimõõduga toruosad, mis koguvad roostet ja takistavad läbipesu. Väga halb on veevärgi siibrikaevude olukord. Siibreid on kaevudes vähe. Ei ole võimalik sulgeda pesuks või remondiks vajalikke trassilõike. Siibrid on amortiseerunud. Tuletõrjehüdrandid puuduvad, seega on vajadus välja ehitada tuletõrjevee veevõtukohad kaasaegsete hüdrantide näol. Kanalisatsioonitorustiku pikkus on umbes 1,3 km, vanus 15–30 aastat. Kanalisatsioonivõrgu ehitamisel on kasutatud keraamilisi ja malmtorusid. Veetöötlusjaam puudub. Nii vee- kui ka kanalisatsioonitrassid vajaksid juba lähiaastatel väljavahetust, kuna torustik hakkab ületama amortisatsiooni piiri. Ühiskanalisatsiooni avariide põhjused on torude lõhkemised korrosiooni tagajärjel, malmtorude murdumised põhiliselt siis, kui maapind hakkab külmuma või sulama. Leie külas sademevee käitlus puudub. Leie küla reovee käitlemiseks on kasutusel puhastusseade BIO-50 (lisa 3). Järelpuhastina on konstrueeritud kaks biotiiki S=3000 m 2. Biotiigid on setteid täis ja vajaksid puhastamist. Biotiigid ei toimi efektiivselt. Puhastatud heitvesi suubub 1200 m pikkuse kraavi kaudu Leie peakraavi. Leie küla reoveepuhastus toimub läbi aktiivmudaprotsessi. Leie Põhikoolil on oma puhasti, mis on samuti amortiseerunud. Vee erikasutusloaga lubatud reoveekogus on 11,1 tuhat m 3/a. Vee erikasutusloa alusel tuleb reovesi puhastada BHT7 osas 80% ning hõljumi osas 80% puhastusastmega. 4. HETKEOLUKORRA ANALÜÜSI LÜHIKOKKUVÕTE 4.1. ÜHISVEEVARUSTUS Puudub veetöötlus. Veetrasside olukord on halb. Koostisosadena on kasutatud eri materjale. Toru läbimõõdud on kõikuvad (kitsaskohtade ette koguneb setet, mis reostab joogivett). Üldiselt on torustik üledimensioneeritud (aeglaselt liikuv vesi rikneb). Sagedased on malmtorude murdumised. Siibrikaevudes ei ole vajalikul arvul siibreid. Vajavad ümberehitamist, et oleks lõikude viisi sulgemisvõimalus. Puudub trassi pesemise võimalus. 4.2. ÜHISKANALISATSIOON Kanalisatsioonitrasside lekete põhjusteks on torude lõhkemised korrosiooni tagajärjel, malmtorude murdumised põhiliselt siis, kui maapind hakkab külmuma või sulama. Vihma korral satub sademevesi trassidesse, koormates üle trasse, pumplaid ja puhasteid; kuival ajal pääseb reovesi isevoolsest trassist välja läbi ebatiheduste, reostades põhjavett. Puudub sademevee kanalisatsioon. Keskkonda ja põhjavett reostavad Kolga-Jaani alevikus W. Reimani tänava ja Viljandi maantee eramute kogumiskaevud. Kanalisatsioonitrassid vajaksid väljavahetust, kuna torustik hakkab ületama amortisatsiooni piiri. Kolga-Jaani aleviku W. Reimani tänava ja Viljandi maantee eramutel ja asutustel puudub ühiskanalisatsioon. 5. NÄGEMUS ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUST · Puhas ja kvaliteetne joogivesi kõigile Kolga-Jaani aleviku ja Leie asula elanikele. · Kõigi klientide reo- ja sademevee kogumine, ärajuhtimine ning keskkonnastandardite kohane puhastamine. · Tarbijakeskne teenindus. 6. EESMÄRGID Kolga-Jaani valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava eesmärgid on: · seadusega kehtestatud nõuetele vastav joogivesi, kõrgekvaliteediline vee- ja kanalisatsiooniteenus; · Kolga-Jaani aleviku ja Leie küla kinnistute valdajatele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise võimaluse tagamine, kus seda võimaldab peatoru või peakollektori asukoht; · põhjaveevarude kaitse ja säästlik kasutamine; · keskkonnahoidlik planeerimine, projekteerimine ja ehitamine. · Ulge puhkeala, Jõesuu puhkeala ja Vaibla ranna piirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitus. · Leie Põhikooli ja Leie küla ühendamine ühtsesse veevärki. 7. PROBLEEMID 7.1. Joogivee kvaliteet vajab parandamist; 7.2. puudub joogivee töötlemine; 7.3. osa heitveest juhitakse loodusesse puhastamatult; W. Reimani tänav ja Viljandi maantee; 7.4. olemasolevad reoveepuhastid ja biotiigid ei vasta tänapäeva nõuetele; 7.5. suur osa olemasolevatest torustikest on vanad, väikese töökindlusega, läbimõõdud ei vasta nõuetele; 7.6. Kolga-Jaani alevikul puudub piisav sademevee kanalisatsioon; 7.7. osa Kolga-Jaani aleviku ja Leie küla elanikke ei saa vee- ja kanalisatsiooniteenust; 7.8. eramute ja tootmisettevõtete mittenõuetekohased reovee kogumiskaevud ja loodusesse väljalasud reostavad keskkonda; 7.9. Leie külas puuduvad tuletõrjehüdrandid. 8. TEGEVUSED AASTATE LÕIKES (2004 kuni 2016) Tegevus Aastad 8.1. Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine (kaevu remont, pumpla rekonstrueerimistööd, uute seadmete paigaldamine, rauaärastus) ja veetöötlus Kolga-Jaani alevikus 2006–2008 8.2. Puurkaev-pumplate rekonstrueerimine (2 kaevu remont, pumplate rekonstrueerimistööd, uute seadmete paigaldamine) ja veetöötlus Leie külas 2007–2009 8.3. Veevõrgu rekonstrueerimine (uue veetorustiku rajamine 2500 m, sh W. Reimani tänav ja Viljandi maantee, hüdrandid) Kolga-Jaani alevikus 2006–2010 8.4. Veevõrgu rekonstrueerimine (uue veetorustiku rajamine 2000 m, hüdrandid) Leie külas 2006–2010 8.5. Tuletõrjevee mahuti rekonstrueerimine Kolga-Jaani alevikus 2006–2013 8.6. Tuletõrjevee mahuti rekonstrueerimine Leie külas 2006–2013 8.7. Reoveepumpla rekonstrueerimine Kolga-Jaani alevikus 2006–2014 8.8. Kanalisatsiooni rekonstrueerimine (uue reoveetorustiku rajamine 2500 m, sh W. Reimani tänav ja Viljandi maantee, kaevud) Kolga-Jaani alevikus 2006–2014 8.9. Kanalisatsiooni rekonstrueerimine (uue reoveetorustiku rajamine 2000 m, kaevud) Leie külas 2006–2014 8.10. Eelsetiti rajamine (eelsetiti ja pumba paigaldus) Kolga-Jaani alevikus 2006–2016 8.11 Eelsetitite rajamine (2 eelsetiti ja pumpade paigaldamine) Leie külas 2006–2016 8.12. Märgalapuhasti rajamine (tehismärgala rajamine) Kolga-Jaani alevikus 2006–2016 8.13. Märgalapuhastite rajamine (2 tehismärgala rajamine) Leie külas 2006–2016 9. ARENGUKAVA ELLUVIIMISE RAHASTAMINE Arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks tuleb vee- ja kanalisatsioonirajatistesse teha märkimisväärseid investeeringuid. Investeeringute jaotamisel tuleb arvestada Eesti Vabariigi õigusnorme, kuid samuti ka Euroopa Liidu vastavaid direktiive. Eelisjärjekorras tuleb korrastada joogivee varustus ja kvaliteet, samuti peab parandama reoveepuhastite olukorda. Reoveepuhastite rajamine alla 2000 ie asulates ei ole reguleeritud Euroopa Liidu direktiividega, kuid reoveepuhastite mitterenoveerimisel peab vee erikasutaja maksma saastetasu. Alustama peaks suurematest asulatest, kuna majanduslik kasutegur sellistel investeeringutel on suurem. Arvestama peab ka asjaolu, et pärast investeeringute tegemist peab rajatud süsteemi suutma käitada teenuse hindadest tuleva finantsvahendite abil. Kolga-Jaani vald ei ole võimeline iseseisvalt vajalikke investeeringuid tegema. Üldisi investeeringuid ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ei ole tehtud, ainult jooksvateks remondikuludeks kohalikust eelarvest. Võimalus on saada riigiabi investeeringute tegemiseks Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. Projektid alates aastast 2006 on võimalik läbi viia juba Euroopa strutuurifondide (Cohesion Fund – Ühtekuuluvusfond) abil. Sellisel juhul on vajalik alustada taotluse kirjutamist juba 2003. aastal. Omafinantseeringu suuruseks oleks ligikaudu 25%. Projekti maht peab olema ligikaudu 160 miljonit krooni. Selleks tuleb kaasata ka teisi kohalikke omavalitsusi, et kokku saada vajalik projekti maht. Hetkel osaleb Kolga-Jaani vald Põltsamaa ja Pedja jõe valgaladele jäävate omavalitsuste veemajanduse arendamise projektis. Projekti eesmärk on Kolga-Jaani vallas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine nii Kolga-Jaani alevikus kui ka Leie külas.