Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-45-99 T. K. süüdistuses KrK § 186 järgi — RT III, 1999, 18, 174

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 4. mail 1999. a 3-1-1-45-99 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja T. K. süüdistuses KrK § 186 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa T. K. kaitsja vandeadvokaat Marge Tamme ja riigiprokurör Marge Püss. I. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt anti T. K. kohtu alla süüdistatuna KrK § 186 järgi selles, et ta 16.--17. detsembril 1993. a, vastavalt esitatud nõudmisele riigikeele oskuse omandamise kohta, esitas oma töökohta X Reaalgümnaasiumi teadvalt võltsitud riigikeeleoskuse tunnistuse nr 033128 eesti keele eksami sooritamise ja D-kategooria omandamise kohta, s.o ametliku dokumendi eesmärgiga omandada õigus jätkata tööd. Tallinna Linnakohtu 12. jaanuari 1999. a otsusega mõisteti T. K. KrK § 186 järgi õigeks. Kohus leidis, et kohtuliku uurimise käigus ei õnnestunud koguda tõendeid, mis kinnitaks kohtualuse teadlikkust selles, et talle väljastatud keeletunnistus oli võltsitud ning et ta tahtlikult esitas võltsitud dokumendi õiguste saamise eesmärgil. II. Tallinna Linnakohtu 12. jaanuari 1999. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna Prokuratuuri prokurör Heili Sepp, kes taotles kohtuotsuse tühistamist, T. K. süüdimõistmist KrK § 186 järgi ja tema karistamist vastavalt toimepandud kuriteo raskusele ja kohtualuse isikule. Apellant leidis, et kohtuotsuses sisalduvad kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. Toimikus olevatele tõenditele viidates on ta rõhutanud, et T. K. ei ole kunagi teinud riigikeele eksamit D-kategooriale, ta ei ole vaidlusalusel perioodil olnud eksamineeritavate nimekirjas ega eksamitel osalenud. Prokurör peab ümberlükatuiks T. K. väiteid, et ta 1993. a detsembris Tallinnas V. tänaval asunud Eesti Keelekeskuses läbis riigikeeleeksami, sest sel ajal selles kohas eksameid enam ei toimunud. Keeletunnistus nr 033128 on protestitud otsuse kohaselt selgete võltsimistunnustega. Apellant pidas tõendatuks, et T. K. oli ise teadlik keeletunnistuse võltsituses, kuigi võltsitud tunnistuse omandamise asjaolud on tuvastamata. Vastavalt seadusele ja keeleameti nõuetele tulnuks tal töökohta esitada C-kategooriale vastavat eesti keele oskust kinnitav dokument. Sellise dokumendina esitaski T. K. põhikohaga X Reaalgümnaasiumi õpetajana tööle asudes koopia süüdistuse aluseks olevast võltsitud keeletunnistusest, mille kohta oli tal teada, et see on võltsitud ja sisult tõele mittevastav. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. märtsi 1999. a otsusega jäeti apellatsioonprotest rahuldamata. Lisaks linnakohtu otsuses toodud järelduste sisukohaseks pidamisele on õigeksmõistvat otsust põhistatud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-4-99 (RT III 1999, 7, 72) väljendatud seisukohaga, mis apellatsioonkohtu hinnangul nõuab teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise puhul veel selle tõendamist, kes dokumendi võltsis ning milles seisnes võltsitud dokumendi kasutaja seotus dokumendi võltsimisega. III. Mõlema kohtulahendi vaidlustamiseks on esitanud kassatsioonprotesti riigiprokurör Jaan Naaber. Kassaator leiab tõenditest tulenevaid hinnanguid konkretiseerides, et T. K. oli teadlik keeletunnistuse nr 033128 võltsitusest, olgugi et ei ole teada, millistel asjaoludel ta võltsitud keeletunnistuse omandas. Eksami sooritamise kohta antud kohtualuse paljusõnalised ütlused on tõendite kogumiga vastuolus. Kassaator peab apellatsioonprotestis käsitletud seisukohtade arvestamata jätmist põhjendamatuks, nagu ka seda, et võltsitud dokumendi kasutamise puhul peab olema tuvastatud isik, kes dokumendi võltsis ning nende omavaheline seotus. Võltsitud dokumendi kasutamise inkrimineerimist ja kasutaja kriminaalvastutusele võtmist ei saa takistada võimalike teiste süüdlaste mittetuvastamine. KrK § 186 dispositsiooni elemendid -- teadvalt võltsitud ametliku dokumendi kasutamine eesmärgiga omandada õigusi -- on T. K. käitumises kassaatori hinnangul olemas. Seega on kohtulahendites toimunud ebaõige tõlgendamise tõttu kohaldamisele kuulunud seaduse mittekohaldamine, mis tingib nende tühistamise ja kriminaalasja saatmise uueks sisuliseks läbivaatamiseks Tallinna Linnakohtule teises kohtukoosseisus. Vaidlustatud kohtulahendite järeldusi õigustava kirjaliku seletuse on esitanud T. K.. Ta leiab, et kohtud on tema õigeksmõistmise põhistamisel tõendeid õigesti hinnanud ja lähtunud tema süü küsimuse lahendamisel KrK § 186 sisust, seega taotleb ta kohtulahendite muutmata ning kassatsioonprotesti rahuldamata jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, milles kaitsja taotles protesti rahuldamata jätmist ning prokurör toetas protestis väljendatud seisukohti, leidis: Tallinna Linnakohtu 12. jaanuari 1999. a ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. märtsi 1999. a õigeksmõistvad kohtuotsused T. K. süüdistusasjas KrK § 186 järgi sisaldavad vastuolusid ja on motiveerimata, mistõttu kuuluvad tühistamisele. 1. KrK §-s 186 nähakse muuhulgas ette vastutus teadvalt võltsitud ametliku dokumendi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. T. K. käitumises on määrav võltsitud ametliku dokumendi kasutamise eesmärk kui kuriteo subjektiivse külje koosseisuline tunnus. Apellatsioonikohtu viide Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-4-99 väljendatud seisukohtadele ei ole asjakohane, kuna T. K. ja J. K. süüdistusasjade tehiolud ei ole sedavõrd sarnased, et J. K. asjas tehtud otsuse järeldusi saaks kasutada T. K. süüküsimuse otsustamisel. Küll aga on põhjust rõhutada Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. aprilli 1999. a otsuse nr 3-1-1-32-99 (RT III 1999, 14, 140) aluseks olevate tehiolude olulist kattumist nendega, mis on olnud kaalumisel läbivaadatavas asjas enamuses kattuva apellatsioonikohtu koosseisu poolt ja viisid T. K. süüdimõistmisele KrK § 186 järgi. 2. T. K. õigeksmõistmisel on kohtute järeldused veenva analüüsita rajatud kohtualuse ütlustele, mis ei kummuta tõendite kogumile tuginevaid ja protestides rõhutatult esitatud faktilisi asjaolusid. Kohtualuse poolt esitatud versioon, et ta 1993. aasta detsembris sooritas keeleeksami ja seejärel sai keeleoskuse D-kategooriat kinnitava selgete võltsimistunnustega riigikeeleoskuse tunnistuse nr 033128 kohas, kus üle kahe kuu keeleeksameid enam ei toimunud, kuid kus T. K. oli vaid pool aastat varem omandanud keeleoskuse A-kategooria, on vastuoluderohke ja ei sobi menetluse käigus esitatud muude tõendite ega keeleoskuse omandamise tagamiseks kehtestatud korraga. Põhjendatud õiguslike järeldusteni jõudmiseks on esinevate vastuolude kõrvaldamine vajalik, et veenvalt selgitada, kas T. K. teadvalt võltsitud ametliku dokumendi esitamisega X Reaalgümnaasiumi direktorile eesmärgiga omandada sellega kaasaskäivaid õigusi pani toime kuriteo KrK § 186 järgi või tema käitumises need tunnused puudusid. Kuna viidatud seaduse kohaldamist oluliselt mõjutavad vastuolud on kandunud läbi mõlema kohtuastme, tuleb kriminaalasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-dest 1 ja 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 12. jaanuari 1999. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. märtsi 1999. a otsus T. K. süüdistusasjas KrK § 186 järgi. 2. Saata kriminaalasi uueks sisuliseks läbivaatamiseks Tallinna Linnakohtule teises kohtukoosseisus. 3. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada. 4. Mõista T. K.-lt välja 525 (viissada kakskümmend viis) krooni kohtukulu kaitsjatasu näol riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub 4. mail 1999. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Ott JÄRVESAAR Liikmed Lea KALM Jüri RÄTSEP