Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-25-99 T. Järveti kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS § 10 lg 3 kohaldamise asjas — RT III, 18, 173

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus 25. mail 1999. a 3-3-1-25-99 T. Järveti kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS § 10 lg 3 kohaldamise asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas 13. mail 1999. a avalikul kohtuistungil läbi Tanel Järveti kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 26. veebruari 1999. a määruse peale haldusasjas nr II-3/69/99. Protsessiosalisena võttis istungist osa Tanel Järvet. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Tanel Järvet esitas 17. detsembril 1998 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tunnistada täielikult seadusevastaseks Vabariigi Valitsuse 26. novembri 1998. a korralduse nr 1150-k. Vaidlustatud korralduse punktiga 1 volitati teede- ja sideministrit AS Eesti Telekomi aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul hääletama riigi esindajana põhikirja muutmise ning aktsiakapitali suurendamise poolt A-aktsiate väljalaskmisega aktsiaseltsi restruktureerimiseks ja B-aktsia väljalaskmiseks ning loobuma A-aktsiate ostueesõigusest. Vaidlustatud korralduse puktiga 2 kohustati Teede- ja Sideministeeriumi tasuma AS Eesti Telekomi B-aktsia eest rahalise sissemaksena 1000 krooni. Kaebuse esitaja leidis, et korraldus on vastuolus riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse § 5 lg-ga 3 ja sellega rikutakse tema kui füüsilisest isikust ettevõtja põhiseaduse §-s 31 sätestatud õigust vabalt tegelda ettevõtlusega. Tallinna Halduskohtu 12. jaanuari 1999. a määrusega haldusasjas nr 3-956/98 tagastati kaebus HKS § 10 lg 3 alusel läbivaatamatult. Määruse kohaselt ei ole halduskohtus kaevatavaks haldusaktiks korraldus, mille sisuks on volituste andmine ministrile. Volitusega ei tehtud halduskohtu arvates otsust äriühingutes riigi enamusotsustusõiguse suhtes, vaid sellega anti ministrile õigus ja pandi kohustus esindada riiki. Erikaebuses palus T. Järvet halduskohtu määruse tühistada, sest halduskohus on HKS § 3 lg 1 ja § 4 vääralt kohaldanud. Erikaebuses leiti, et kontroll kõikide Vabariigi Valitsuse üksikaktide üle kuulub halduskohtu pädevusse. Samuti leiti, et korraldusega volitati teede- ja sideministrit A-aktsiate ostueesõigusest loobuma ning sellega kaotas riik enamusotsustusõiguse. Tallinna Ringkonnakohtu 26. veebruari 1999. a määrusega nr II-3/69/99 jäeti erikaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus toetas seisukohta, et korraldus ei kuulu läbivaatamisele halduskohtus. Seda seisukohta motiveeris ringkonnakohus väitega, et korralduse eesmärgiks on riikliku majanduspoliitika elluviimine. Ka osutas ringkonnakohus, et HKS § 5 lg-st 1 tulenevalt võib halduskohtusse pöörduda vaid isik, kes leiab, et õigusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaevatud majanduspoliitiline otsus ei saa mõjuda kaebuse esitaja subjektiivsetele õigustele. Ringkonnakohus leidis ka, et riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse § 5 lg 3 järgimise kontrollimiseks peaks kohus otsustama, kas AS Eesti Telekom on strateegiliselt tähtis äriühing või mitte. See pädevus on aga ainult Riigikogul ja halduskolleegiumi arvates ei saa halduskohus sellele küsimusele hinnangut anda. Kassatsioonkaebuses palub T. Järvet teha uue otsuse, millega võtta tema kaebus halduskohtu menetlusse asja uueks arutamiseks saatmata, sest asjas ei ole vaja täiendavalt tõendeid koguda. Kassaator on seisukohal, et subjektiivsete õiguste rikkumise küsimuse lahendamine määrusega ilma asja kohtuistungil arutamata on vastuolus kohtumenetluse normidega. Vaidlustatud korralduse peale kaebuse esitamise õigus on kõigil ettevõtjatel, kelle huvisid selle korraldusega riivatakse. Kassaator leiab, et tema kaebus on esitatud haldusakti peale ning ringkonnakohtu seisukoht, et kohus ei teosta kontrolli riikliku majanduspoliitika elluviimise üle, ei ole kooskõlas halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud kaebeõigusega. Riigikohtu halduskolleegiumi istungil muutis T. Järvet kassatsioonkaebuses esitatud taotlust ning palus halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada ja saata asi uueks arutamiseks Tallinna Halduskohtule. Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1. Õige on kassaatori väide, et Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuse tagastamiseks HKS § 10 lg 3 järgi puudus alus. HKS § 10 lg 3 kohaselt tagastab halduskohtunik kaebuse, kui ta leiab, et kaebus ei kuulu läbivaatamisele halduskohtus. Kaebus kuulub halduskohtus läbivaatamisele, kui selles tõstatatud vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses ja on esitatud halduskohtusse pöördumise tähtaja jooksul. Halduskohtu pädevuse määravad ära HKS § 4 lg 2, mille kohaselt võib halduskohtusse pöörduda avalik-õigusliku vaidluse lahendamiseks, ja HKS § 3 lg-s 2 esitatud välistavad klauslid vaidluste osas, mis kuuluvad lahendamisele kriminaal-, tsiviil- või põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras. Vaidlus äriühingu üldkoosolekul osalemiseks riigi esindaja määramise ja haldusorgani poolt äriühingus riigi osaluse kohta tehtud otsustuste õiguspärasuse üle on avalik-õiguslik vaidlus. Riigi osalemine eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuses toimub riigi funktsioonide parema täitmise ja riikliku majanduspoliitika elluviimise eesmärgil, seega avalikes huvides, mitte erahuvides. Järelikult on täidetud HKS § 4 lg 2 kohaldamiseks vajalikud tingimused. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et kaevatud korralduse õiguspärasus ei kuulu hindamisele halduskohtus, sest korralduse eesmärgiks on riikliku majanduspoliitika elluviimine. Põhiseaduse §-s 4 tähendatud võimude lahususe põhimõttega on kooskõlas halduskohtu pädevus kontrollida, kas haldusorgan on riiklikku majanduspoliitikat teostanud kooskõlas seaduse ja õigusega. Põhiseaduse § 15 lg-st 1 tulenevalt ei saa välistada subjektiivsete õiguste kaitseks kohtu poole pöördumist haldusorgani õigusakti sisust või reaaltoimingu olemusest lähtudes. Seadusega võib sellise vaidluse lahendamiseks küll ette näha teistsuguse kohtumenetluse, kuid seda käesolevas asjas tehtud ei ole. HKS § 5 lg 1 järgi võib halduskohtu pädevusse kuuluva vaidluse haldusorgani õigusakti või reaaltoimingu õiguspärasuse üle tõstatada vaid isik, kelle õigusi või vabadusi õigusakt või reaaltoiming rikub. HKS § 5 lg-s 1 sätestatud kaebuse esitamise õigus ei ole seotud halduskohtu pädevusega, kaebeõiguse puudumine ei too kaasa halduskohtu pädevuse äralangemist. Seetõttu ei saa kaebeõiguse puudumisel HKS § 10 lg 3 kohaldada. 2. Õige on kassaatori väide, et haldusasja läbivaatamiseks ettevalmistamise käigus ei saa kohus subjektiivsete õiguste rikkumise küsimusele hinnangut anda. Asja ettevalmistamise staadiumis peab kohus kontrollima üksnes seda, kas kaebuses on vastavalt HKS § 8 lg 1 p-le 4 märgitud põhjused, miks kaebuse esitaja loeb õigusakti või reaaltoimingu oma õigusi rikkuvaks. Kui nimetatud nõue ei ole kaebuses täidetud ja seda puudust ei kõrvaldata, tagastab halduskohtunik kaebuse oma määrusega HKS § 10 lg 2 alusel. Küsimus, kas kaevatav haldusakt või reaaltoiming tegelikult rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, kuulub lahendamisele kohtuotsusega pärast asja sisulist arutamist kohtuistungil. Riigikohtu halduskolleegium on 13. juuni 1997. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-19-97 leidnud, et HKS § 5 lg 1 kohaselt on halduskohtusse pöördumise aluseks kaebaja õiguste tegelik või väidetav rikkumine ja halduskohus peab tuvastama, kas ja kuidas kaevatav akt rikub kaebuse esitaja õigusi. Kui halduskohus leiab, et vaidlustatud õigusakt või reaaltoiming ei riku kaebuse esitaja õigusi, jätab halduskohus kaebuse rahuldamata ega anna seejuures hinnangut õigusakti või reaaltoimingu õiguspärasusele. Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrused on vastuolus halduskohtumenetluse normiga ja need tuleb tühistada. Tallinna Halduskohus peab uuesti tegema HKS §-s 9 loetletud toimingud asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKS § 57 p-st 2 ja § 68 lg-st 3, Riigikohtu halduskolleegium määrab: 1. Rahuldada Tanel Järveti kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 12. jaanuari 1999. a määrus haldusasjas nr 3-956/98 ja Tallinna Ringkonnakohtu 26. veebruari 1999. a määrus haldusasjas nr II-3/69/99 ning saata asi läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule teises koosseisus. 3. Tagastada Tanel Järvetile kassatsioonikautsjon 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub 25. mail 1999. a teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Harri SALMANN