Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-24-99 Aleksandr Tšeberja esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine HÕS § 30 kohaldamise asjas — RT III, 18, 172

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 25. mail 1999. a 3-3-1-24-99 Aleksandr Tšeberja esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine HÕS § 30 kohaldamise asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas 13. mail 1999 avalikul kohtuistungil läbi Aleksandr Tšeberja esindaja vandeadvokaat Rutt Teeveere kassatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtu 2. veebruari 1999. a otsuse peale haldusõiguserikkumise asjas nr II-4-5/99. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. 30. oktoobril 1998 koostas Narva Politseiprefektuuri konstaabel haldusõiguserikkumise protokolli nr VP023850 selle kohta, et 28. oktoobril 1998 A. Tšeberja «tegeles tootmistegevusega, mille suhtes kehtib erikeeld, ja nimelt videokassettide müügiga ilma vastava loata» ning teise protokolli nr VP 023851 selle kohta, et 28. oktoobril 1998 A. Tšeberja, «olles Narvas Kangelaste 47b asuva keldriruumi rentnik, organiseeris autoriõigusega kaitstavate videokassettide müüki, omamata seejuures lepingut Eesti Autoriõiguste Liiduga». Esimese protokolli järgi rikkus A. Tšeberja HÕS § 137 lg 1 ja teise protokolli järgi HÕS § 1843 lg 5. Narva halduskohtuniku 23. novembri 1998. a otsusega haldusõiguserikkumise asjas nr 4-1196/4-1197 lõpetati HÕS § 218 p 1 alusel menetlus mõlemas protokollis märgitud haldusõiguserikkumise osas. Halduskohtunik leidis, et haldusõiguserikkumise kirjeldus protokollis ei vasta HÕS § 1843 lg-le 5 ja A. Tšeberja ei tegelnud tootmise või teenindusega alal, mille kohta kehtis erikeeld. 2. detsembril 1998 esitas Narva Politseiprefektuur apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtuniku otsus ja teha uus otsus, millega tunnistada A. Tšeberja süüdi HÕS § 137 lg 1 ja § 1843 lg 5 järgi. Viru Ringkonnakohtu 2. veebruari 1999. a otsusega tühistati halduskohtuniku otsus ja tunnistati A. Tšeberja süüdi HÕS § 137 lg 1 ja § 1843 lg 2 järgi ning karistati teda rahatrahviga vastavalt 1640 krooni ja 3280 krooni. 3. märtsil 1999 esitas A. Tšeberja esindaja vandeadvokaat Rutt Teeveer kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja lõpetada asja menetlus ning hüvitada A. Tšeberjale advokaadi õigusabi eest tasutud summa. Kassaator väidab, et ringkonnakohus on asja läbivaatamisel rikkunud protsessi õigusnorme. Ringkonnakohtu otsusega on määratud karistus HÕS § 30 lg-s 1 sätestatud halduskaristuse määramise tähtaega rikkudes. Ringkonnakohus pidi lõpetama asja menetluse HÕS § 218 p 7 alusel. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leiab Narva Politseiprefektuur, et ringkonnakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning puudub alus kassatsioon kaebuse rahuldamiseks. Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1. Halduskaristuse määramise tähtajad on sätestatud HÕS §-s 30. Üldjuhul võib sama paragrahvi lõike 1 kohaselt halduskaristuse määrata mitte hiljem kui kahe kuu jooksul haldusõiguserikkumise päevast arvates, jätkuva haldusõiguserikkumise korral aga mitte hiljem kui kahe kuu jooksul selle avastamise päevast arvates. Erinorm halduskaristuse määramise tähtaja kohta juhtumil, kui halduskohtunik tegi asjas menetluse lõpetamise otsuse ja selle otsuse peale on esitatud apellatsioonkaebus, on sätestatud 21. jaanuaril 1999 vastuvõetud autoriõiguse seaduse, haldusõiguserikkumiste seadustiku, kriminaalkoodeksi, tarbijakaitseseaduse ja tolliseaduse muutmise ja täiendamise seaduse §-ga 29. Selle paragrahvi alusel täiendati HÕS § 30 lõikega 31, mille kohaselt võib halduskaristuse määrata kirjeldatud juhtumil halduskohtu teine koosseis kahe kuu jooksul esialgse otsuse tühistamise päevast arvates, kui menetluse lõpetamise otsuse tühistanud ringkonnakohus samaaegselt ei kohalda halduskaristust. Haldusõiguserikkumiste seadustiku § 30 lõikega 31 täiendanud seadus avaldati 5. veebruaril 1999 (RT I 1999, 10, 156), seega pärast asja arutamist Viru Ringkonnakohtu istungil 28. jaanuaril 1999. Järelikult tuleb selles haldusõiguserikkumise asjas kohaldada HÕS § 30 lg-s 1 sätestatud halduskaristuse määramise üldist tähtaega. A. Tšeberja haldusõiguserikkumine avastati 28. oktoobril 1998, otsus A. Tšeberja süüdimõistmise ja karistamise kohta tehti 2. veebruaril 1999. Järelikult on halduskaristus A. Tšeberjale määratud hiljem kui kahe kuu jooksul haldusõiguserikkumise avastamise päevast arvates. Seepärast tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada HÕS § 30 lg 1 rikkumise tõttu. Tulenevalt HÕS § 218 lg 1 p-st 7 tuleb menetlus selles haldusõiguserikkumise asjas lõpetada. 2. Kassatsioonkaebuses palutakse mõista A. Tšeberja kasuks välja õigusabi eest tasutud summad. HÕS § 3511 lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistas halduskaristuse määramise otsuse ebaseaduslikuks, võib kohus teha määruse advokaadi õigusabi eest tasutud summa hüvitamiseks riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna Riigikohtule ei ole esitatud tõendeid advokaadi õigusabi eest tasutud summa kohta, siis jääb taotlus advokaadi õigusabi eest tasutud summa hüvitamiseks läbi vaatamata. Juhindudes HÕS § 324 lg 1 p-st 3 ja § 311lg-st 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: 1. Rahuldada Aleksandr Tšeberja esindaja vandeadvokaat Rutt Teeveere kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 2. veebruari 1999. a kohtuotsus haldusõiguserikkumise asjas nr II-4-5/99 ja lõpetada menetlus selles asjas HÕS§ 218 lg 1 p 7 alusel. 3. Tagastada Riina Hõrakile kassatsioonikautsjon 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub 25. mail 1999. a teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Harri SALMANN