Legislator Case Law & Legislation
80926 EE

Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-22-99 Vallo Pulga esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine kohtukulude väljamõistmise asjas — RT III, 17, 167

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-22-99 Vallo Pulga esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine kohtukulude väljamõistmise asjas — RT III, 17, 167

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus 17. mail 1999. a 3-3-1-22-99 Vallo Pulga esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine kohtukulude väljamõistmise asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 6. mail 1999 avalikul kohtuistungil läbi Vallo Pulga esindaja Tiia Borni kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 1999. a määruse peale haldusasjas nr II-3/40/99. Vallo Pulk palus 30. juunil 1997 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tunnistada seadusevastaseks ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 25. juuni 1996. a otsuse nr 7699 ja Tallinna Linnavalitsuse 6. detsembri 1996. a korralduse nr 3022-k. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 25. juuni 1996. a otsus nr 7699 oli tühistatud ÕVVTK keskkomisjoni 22. mai 1997. a otsusega enne kohtumenetlust. Tallinna Linnavalitsuse 6. detsembri 1996. a korraldus nr 3022-k tühistati kohtumenetluse ajal Tallinna Linnavalitsuse 13. novembri 1998. a korraldusega nr 6849-k. 18. novembril 1998 esitas V. Pulga esindaja Tiia Born kaebusest loobumise avalduse ja taotluse mõista TsMS § 62 lg 2 alusel Tallinna Linnavalitsuselt välja kohtukulud 15 000 krooni ja riigilõiv 10 krooni. Tallinna Halduskohus lõpetas kaebusest loobumise tõttu haldusasja menetluse, kuid jättis kohtukulude väljamõistmise taotluse rahuldamata. Halduskohus asus seisukohale, et kuna kohtukulude jagamine on halduskohtumenetluse seadustikus reguleeritud ja halduskohtumenetluse seadustik ei näe kaebusest loobumise korral ette kohtukulude väljamõistmist kaebaja kasuks, siis puudub kohtukulude väljamõistmiseks alus. Samuti leidis kohus, et taotluses ei ole esitatud põhjendusi selle kohta, et avalduses näidatud «tekkinud kohtukulude» puhul oli tegemist vajalike ja põhjendatud kohtukuludega. Kohtukulude põhjendatus ei nähtu ka kohtutoimikus olevast õigusabi lepingust. Samuti pidas halduskohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja on vaidlustanud eelnevalt tühistatud otsuse. Erikaebuses halduskohtu otsuse peale vaidlustas V. Pulga esindaja halduskohtu määruse kohtukulude välja mõistmata jätmise osas ning esitas vastuväited kohtukulude väljamõistmise aluse puudumise ja kulude põhjendamatuse motiividele halduskohtu määruses. Tallinna Ringkonnakohus jättis 26. jaanuari 1999. a määrusega erikaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et HKS § 17 ei ole seostatav kohtukulude väljamõistmisega ning et kohtukulude väljamõistmise kord ja alused on ammendavalt sätestatud HKS §-s 69. Seetõttu ei kuulu TsMS § 62 lg 2 halduskohtumenetluses kohaldamisele. Ringkonnakohus ei andnud hinnangut erikaebuse väidetele kohtukulude põhjendatuse osas. Ringkonnakohtu määruse peale esitatud kassatsioonkaebuses leiab V. Pulga esindaja, et lähtudes HKS §-st 17 tuleb analoogia alusel kohaldada tsiviilkohtumenetluse sätteid ka kohtukulude jagamisel. Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium leidis: HKS § 69 lg 1 reguleerib kohtukulude jagamist kaebuse rahuldamise korral. Halduskohtumenetluse seadustik ei reguleeri kohtukulude väljamõistmist juhul, kui vaidlustatud õigusakt on tühistatud kohtumenetluse ajal ja kaebaja on seepärast loobunud kaebusest. Riigikohtu halduskolleegium on 5. veebruari 1999. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-2-99 ja 5. aprilli 1999. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-13-99 asunud seisukohale, et vaidlustatud õigusakti tühistamisel kohtumenetluse ajal tuleb analoogia alusel kohaldada TsMS § 62 lg 2. TsMS § 62 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel menetluse lõpetamise määrusega kostjalt välja mõista hageja kohtukulud, kui hageja loobub hagist seoses sellega, et kostja on pärast hagi esitamist täitnud hageja nõudmised vabatahtlikult. Halduskohus saab kohtukulud kaebaja kasuks välja mõista ka siis, kui vastustaja tühistab vaidlustatud õigusakti kohtumenetluse ajal. Asja uuel arutamisel peab ringkonnakohus kindlaks tegema, millised kohtukulud olid vajalikud kaebuse esitaja õiguste kaitseks ja need kaebaja kasuks välja mõistma. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKS § 57 p-st 3 ja § 68 lg-st 3, Riigikohtu halduskolleegium määrab: 1. Rahuldada Vallo Pulga esindaja Tiia Borni kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26. jaanuari 1999. a määrus haldusasjas nr II-3/40/99 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. 3. Tagastada Tiia Bornile kassatsioonikautsjon 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub 17. mail 1999. a teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →