Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-35-99 D. T. süüdistuses KrK § 139 lg 3 p 1 ja § 185 lg 2 järgi — RT III, 1999, 16, 156

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 13. aprillil 1999. a 3-1-1-35-99 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ja liikmed Jüri Ilvest ning Ott Järvesaar vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja D. T. süüdistuses KrK § 139 lg 3 p 1 ja § 185 lg 2 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetu D. T. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss. I. Süüdistuskokkuvõtte kohaselt oli D. T. kohtueelsel uurimisel esitatud süüdistus: 1. KrK § 139 lg 3 p 1 järgi selles, et ta ajavahemikul 17. augustist kuni 19. augustini 1996. a tungis koos A. G. ukse lõhkumise teel kolmel korral sisse korterisse aadressil Tallinn, J. tee X, kust varastas salaja D. S. kuulunud vara, koguväärtusega 72 579 krooni. 2. KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi selles, et ta: 2.1. tungis 11. oktoobril 1996. a koos A. G. ukseluku lõhkumise teel sisse korterisse aadressil Tallinn, Õ. tee X, kust varastas salaja G. M. kuulunud vara koguväärtusega 12 500 krooni; 2.2. tungis 24. oktoobril 1996. a koos A. G. ukseluku lõhkumise teel sisse korterisse aadressil Tallinn, Õ. tee X, kust varastas salaja M. U. kuulunud vara koguväärtusega 15 750 krooni; 2.3. tungis 4. novembril 1996. a koos A. G. ja kriminaalasja menetlemisel tuvastamata isikuga ukselukkude lõhkumise teel korterisse aadressil Tallinn, Õ. tee X, kust varastas P. P. kuulunud vara koguväärtusega 29 481 krooni; 2.4. tungis 23. detsembril 1997. a ta koos V. I. muukrauaga välisukse avamise teel korterisse aadressil Tallinn, P. X, kust varastasid salaja V. B. kuulunud vara koguväärtusega 31 800 krooni. 3. KrK § 185 lg 2 järgi mitmesuguste ametlike isiklike dokumentide riisumise eest. II. Erinevalt süüdistuskokkuvõttes sisalduvast kvalifikatsioonist anti D. T. Tallinna Linnakohtu 7. juuli 1998. a määrusega kohtu alla süüdistuses KrK § 139 lg 1 p 1; § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning § 185 lg 2 järgi. III. Tallinna Linnakohtu 9. detsembri 1998. a otsusega tunnistati D. T. süüdi ja teda karistati KrK § 139 lg 3 p 1 järgi 4-aastase vabadusekaotusega ning KrK § 185 lg 2 järgi 6-kuulise vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 1 alusel loeti tema lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 4 aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Sama otsusega tunnistati süüdi ka V. I. Linnakohtu ülalnimetatud otsusega mõisteti D. T. ja V. I. V. B. kasuks välja 22 200 krooni. Ülejäänud tsiviilhagid -- D. S. kasuks 61 570 krooni, M. U. kasuks 9090 krooni, E. P. kasuks 1000 krooni, P. P. kasuks 29 281 krooni ning G. M. kasuks 9500 krooni -- mõisteti välja ainult D. T. IV. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 1999. a otsusega jäeti D. T. apellatsioonkaebus, milles ta vaidlustas enda süüditunnistamise talle süüksarvatud vargustes, rahuldamata. V. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 1999. a otsuse peale esitas D. T. kassatsioonkaebuse, milles ta aga vaidlustab sisuliselt esimese astme kohtu otsust tsiviilhagi osas. Nimelt leiab kassaator, et kuna Tallinna Linnakohtu 9. detsembri 1998. a otsusega tuvastatu kohaselt panid nad vargused toime koos A. G., siis tuleks tsiviilhagi täies ulatuses mõista välja solidaarselt neilt mõlemalt. VI. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas kaitsja D. T. kassatsioonkaebuses sisalduvat taotlust. Prokurör leidis, et kuna tegemist ei ole kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega, siis tuleks vaidlustatud kohtuotsus jätta muutmata ja tsiviilhagi jätta lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis: 1. Süüdistuskokkuvõtte kohaselt süüdistati D. T. KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 139 lg 3 p 1 ning § 185 lg 2 järgi. Kohtu alla andmise määruse kohaselt anti D. T. kohtu alla süüdistuses KrK § 139 lg 1 p 1; § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning § 185 lg 2 järgi. Seega anti D. T. kohtu alla süüdistuskokkuvõttega võrreldes kergemas süüdistuses -- süüdistus KrK § 139 lg 3 p 1 järgi oli asendunud süüdistusega KrK § 139 lg 1 p 1 järgi. 2. Vastavalt KrMK § 185 lg-le 2 tuleb juhtudel, mil kohtunik ei nõustu süüdistuskokkuvõtte järeldustega ja peab vajalikuks muuta kriminaalõiguslikku kvalifikatsiooni, viia läbi kohtu korraldav istung. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt aga muutis kohtunik kvalifikatsiooni ilma korraldavat istungit läbi viimata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et kirjeldatud viisil kuriteo kvalifikatsiooni muutmine kujutab endast KrMK §-s 185 sätestatu rikkumist ja on käsitatav AKKS § 39 lg 4 mõttes kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena. 3. Kriminaalmenetluse seaduse ülalkirjeldatud oluline rikkumine tõi kaasa ka kriminaalmenetluse seaduse järgmise rikkumise. Kuigi D. T. oli antud kohtu alla KrK § 139 lg 1 p 1 järgi, tunnistati ta Tallinna Linnakohtu 9. detsembri 1998. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 3 p 1 järgi -- seega kohtu alla andmisega võrreldes raskemas süüdistuses. Selliselt toimides on kohus rikkunud KrMK §-s 215 sätestatud põhimõtet -- on kriminaalasja kohtulikul arutamisel omal initsiatiivil ilma prokuröri sellekohase taotluseta raskendanud kohtualuse süüdistust. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ka see kriminaalmenetluse seaduse rikkumine on käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes. 4. Kooskõlas TsK §-s 459 sätestatuga tuleb lugeda põhjendatuks süüdimõistetu D. T. poolt kassatsioonkaebuses väidetav, et nende kuritegudega tekitatud kahju, mille ühise toimepanemise eest on Tallinna Linnakohtu 9. detsembri 1998. a otsusega süüdi tunnistatud nii D. T. kui ka A. G., tuleb välja mõista mõlemalt süüdimõistetult solidaarselt. Siinjuures tuleb aga kriminaalasja uuel arutamisel arvestada seda, et Tallinna Linnakohtu 30. juuni 1997. a otsusega on A. G. samuti välja mõistetud summasid, mis Tallinna Linnakohtu 9. detsembri 1998. a otsusega mõisteti välja D. T. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 39 lg-st 4, § 63 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 9. detsembri 1998. a ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 1999. a otsused D. T. ja V. I. süüdistusasjas ning saata kriminaalasi uueks kohtulikuks arutamiseks Tallinna Linnakohtule alates kohtu alla andmise staadiumist. 2. D. T. kassatsioonkaebus rahuldada. 3. Mõista välja D. T. riigituludesse kaitsjatasuna kohtukulu 849,60 EEK (kaheksasada nelikümmend üheksa krooni ja 60 senti). Kohtuotsus jõustub 13. aprillil 1999. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Eerik KERGANDBERG Liikmed Jüri ILVEST Ott JÄRVESAAR