Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-34-99 E. M. (J.) süüdistuses KrK § 141^1 lg 1

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 6. aprillil 1999 3-1-1-34-99 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kalm vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja E. M. (J.) süüdistuses KrK § 1411 lg 1; § 166 lg 1 ja § 161 järgi. Kohtuistungist võtsid osa kaitsja vandeadvokaat Eva Ðuvalov, A Film Eesti OÜ esindaja advokaat Urmas Ustav ja riigiprokurör Marge Püss. I. Asjaolud ja menetluse käik 1. E. M. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 1411 lg 1 järgi selles, et tema, olles A Film Eesti OÜ tegevdirektor, s.o ametiisik KrK § 160 mõttes, kellel olid firma omaniku poolt pandud juhtimisega seotud ja materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, riisus ametiseisundi kuritarvitamisega omastamise ning raiskamise teel jätkuvalt ajavahemikul 1995. a oktoobrikuust kuni 1996. a märtsini tema kasutuses ja korralduses olevat A Film Eesti OÜ raha ja kulutas seda erinevatel viisidel isiklikuks otstarbeks. Riisutud vara kogusumma oli 21 072 krooni ja 40 senti. Süüdistuses KrK § 161 järgi anti E. M. kohtu alla süüdistatuna selles, et ta 1995. a oktoobrikuust kuni 1996. a märtsini kuritarvitas oma ametiseisundit teenistushuvide vastaselt eesmärgiga saada enda käsutusse kontrollimatult sularaha. E. M. jättis enda poolt kinnitatud raamatupidamiseeskirjade vastaselt koostamata palgalehed; ei võtnud palga väljamaksmisel töötajatelt allkirju ega esitanud selle kohta raamatupidamisele dokumente; maksis ilma aluseta ja dokumenteerimata töötajatele preemiaid ning vähendas nende palku. Taolise tahtliku tegevusega lõi E. M. firmas olukorra, kus puudus ülevaade rahaliste vahendite sihipärase liikumise ja kulutamise kohta ning tekitas sellega tema korralduses ja vastutusel oleva sularaha puudujäägi summas 73 879 krooni ja 15 senti. Tekkinud puudujäägi ja toimepandud riisumise varjamiseks esitas E. M. raamatupidamisele tahtlikult ja süstemaatiliselt fiktiivseid kuludokumente, mis võimaldas tema kuritegude toimepanemist oktoobrist 1995. a kuni märtsini 1996. a. Süüdistuses KrK § 166 lg 1 järgi anti E. M. kohtu alla selles, et tema, olles sõlminud 17. oktoobril 1995. a Aivar Guitariga ostu-müügilepingu 1000-kroonise maksumusega fax-modemi ostmise kohta A Film Eesti OÜ-le, esitas raamatupidamisele ühe eksemplari sellest lepingust. Puudujäägi varjamise eesmärgil võltsis ta seda eksemplari juurdekirjutuse teel ning näitas ostetud fax-modemi maksumuseks 11 000 krooni 1000 krooni asemel. Dokumendi võltsimisega tekitas E. M. A Film Eesti OÜ seadusega kaitstud huvidele ja õigustele olulise kahju. 2. Tallinna Linnakohtu 9. detsembri 1998. a otsusega mõisteti E. M. süüdi KrK § 1411 lg 1 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks. Vastavalt KrK § 47 sätetele vabastati ta karistuse kandmisest üheaastase katseajaga. Süüdistuses KrK § 161 ja § 166 lg 1 järgi mõisteti ta kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks. Kohtuotsusega mõisteti E. M.-lt A Film Eesti OÜ kasuks välja 21 072,40 krooni ning 1053,60 krooni. Osaühingu nõuded 73 879,15 krooni puudujäägi katteks, 35 968,35 krooni õigusabi eest ja 9027 krooni audiitorkontrollide läbiviimise eest, jäeti läbi vaatamata. Linnakohus, mõistes E. M. süüdi KrK § 1411 lg 1 järgi, tuli muuhulgas järeldusele, et kohtualune oli selle kuriteo toime panemise ajal ametiisik, kes täitis juhtimisega seotud ja materiaalsete väärtuste liikumist korraldavaid ülesandeid. E. M. õigeksmõistmist KrK § 161 järgi põhistas linnakohus sellega, et kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis lükkaksid ümber kohtualuse väite selles, et firma pangaarvelt võetud raha maksti firma töötajatele palgaks mitteametlikus vormis. Lisaks sellele leidis kohus, et pole tõendatud kohtualuse poolt firma pangaarvelt väljavõetud raha omastamine. Samuti pole kohtuotsuse kohaselt võimalik tõendada ametiseisundi kuritarvitamisega firmale tekitatud kahju täpset suurust. Usaldusväärsete tõendite puudumise tõttu kahju täpse suuruse kohta, mõistis linnakohus E. M. õigeks ka süüdistuses KrK § 166 lg 1 järgi. Tsiviilhagide otsustamisel rahuldas linnakohus A Film Eesti OÜ hagi neile riisumisega otseselt tekitatud kahju osas. Samas luges kohus põhjendatuks osaühingu poolt tehtud kulutused, mis olid seotud neile õigusabi osutamisega Advokaadibüroo HETA poolt. 3. Tallinna Linnakohtu 9. detsembri 1998. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna linnaprokurör Heino Tõnismägi ning apellatsioonkaebused süüdimõistetu E. M. ja tsiviilhageja A Film Eesti OÜ. Esitatud apellatsioonprotestis paluti linnakohtu otsus E. M. KrK § 161 ja § 166 lg 1 järgi õigeksmõistmises tühistada ning mõista ta nendes kuritegudes süüdi ning uute kuritegude lisandumisega karmistada mõistetud karistust koos KrK § 27 ettenähtud lisakaristuse kohaldamisega. E. M. palus end süüdistuses KrK § 1411 lg 1 järgi õigeks mõista ning jätta esitatud tsiviilhagid läbi vaatamata. Tsiviilhageja esindaja advokaat Urmas Ustav taotles apellatsioonkaebuses linnakohtu otsuse osalist tühistamist, uue otsuse tegemist ning A Film Eesti OÜ tsiviilhagi täielikku rahuldamist. 3.1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 1999. a otsusega Tallinna Linnakohtu 9. detsembri 1998. a otsus osaliselt tühistati. E. M. mõisteti süüdi ja teda karistati KrK § 161 järgi 1-aastase vabadusekaotusega ning KrK § 166 lg 1 järgi 3-kuulise vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ning lõplikuks karistuseks loeti kaks aastat vabadusekaotust. Vastavalt KrK § 47 sätetele vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi kolmeaastase katseajaga. KrK § 27 alusel võeti temalt lisakaristusena kolmeks aastaks ära õigus töötada ametikohal, mis on seotud materiaalsete väärtuste liikumise korraldamisega. Lisaks sellele mõisteti E. M.-lt A Film Eesti OÜ kasuks välja 73 879 krooni ja 15 senti puudujäägi katteks, 35 968 krooni ja 35 senti õigusabi eest ning 9027 krooni audiitorkontrolli teostamise eest. Muus osas jäeti linnakohtu otsus muutmata. Prokuröri apellatsioonprotest ja tsiviilhageja apellatsioonkaebus rahuldati, kohtualuse apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Kriminaalkolleegium nõustus oma otsuses linnakohtu järeldustega E. M. käsitlemisel ametiisikuna KrK § 160 mõttes ning tema süüdimõistmisega KrK § 1411 lg 1 järgi. Kolleegium ei nõustunud linnakohtu motiividega, millega põhistati E. M. õigeksmõistmist süüdistuses KrK § 161 ja § 166 lg 1 järgi. Ringkonnakohus leidis, et on tõendatud E. M. poolt nimetatud kuritegude toimepanemine süüdistuses kirjeldatud asjaoludel. II. Kassatsioonkaebuse ja vastuväidete sisu Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 1999. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu E. M. 1. Kassatsioonkaebuses palutakse tühistada tema süüdimõistmine KrK § 1411 lg 1; § 161 ja § 166 lg 1 järgi ning A Film Eesti OÜ poolt esitatud tsiviilhagide -- s.o 7389,15 krooni puudujäägi katteks; 35 968,35 krooni õigusabi eest ning 9027 krooni audiitorkontrolli teostamise eest, väljamõistmine. 1.1. E. M. leiab, et mõlema astme kohtud on käsitlenud teda ekslikult ametiisikuna KrK § 160 mõttes, sest taoline järeldus on tõendamata ning ei vasta kriminaalasja faktilistele asjaoludele. Lisaks eeltoodule vaidlustab kassaator süüdimõistmise KrK § 1411 lg 1 järgi. E. M. arvates on tõendamata kohtu järeldus osaühingu raha isikliku kasusaamise eesmärgil riisumise kohta. Väidetavalt oli tal osaühingu juhtkonnaga kokkulepe talle nüüd süüksarvatud kulutuste tegemiseks. Ringkonnakohus, mõistes ta süüdi KrK §-s 161 ettenähtud kuriteo toimepanemises omakasu ajendil, on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust. Kohtu järeldus kuriteo kvalifikatsiooni osas on vastuolus samas otsuses sisalduva seisukohaga, et kui süüdlase tahtlus on suunatud ettevõtte vara pööramisele isiklikuks kasuks, on vastutus KrK § 161 järgi välistatud. 1.2. Kassaatori arvates on ringkonnakohus rikkunud KrMK § 215 sätteid ning väljunud alusetult talle KrK § 166 lg 1 järgi esitatud süüdistuse piiridest ning sellega rikkunud tema kaitseõigust. 1.3. E. M. vaidlustab ringkonnakohtu otsuse ka selles osas, millega rahuldati A Film Eesti OÜ poolt esitatud tsiviilhagid, mis olid jäetud linnakohtu otsusega läbi vaatamata. Ta leiab, et on ebaõige nõuda temalt sisse kulud ka õigusabi osutamise ning audiitorkontrolli tegemise eest A Film Eesti OÜ huvides. 2. Esitatud kassatsioonkaebusele esitas tsiviilhageja esindaja advokaat U. Ustav kirjalikud vastuväited, milles palutakse jätta Tallinna Ringkonnakohtu 4. veebruari 1999. a otsus muutmata ning E. M. kassatsioonkaebus rahuldamata. 2.1. Tsiviilhageja esindaja arvates on Tallinna Ringkonnakohus õigesti tuvastanud kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal, et E. M. täitis juhtimis-korraldavaid funktsioone ning vastava tööõigusliku suhte muid olulisi asjaolusid, mistõttu on süüdimõistetu üheselt määratletav ametiisikuna KrK § 160 mõttes. E. M. väited, tema ja A Film Eesti OÜ vahel sõlmitud kokkuleppe kohta rahaliste vahendite kulutamiseks oma äranägemisel, on paljasõnalised ja ümber lükatud teiste tõenditega. Tallinna Ringkonnakohus on õigesti tuvastanud, et E. M. kui ametiisik, on tahtliku ja eesmärgipärase tegevuse otsesel tagajärjel tekitanud A Film Eesti OÜ-s olukorra, kus puudus igasugune ülevaade rahaliste vahendite kasutamisest. Sellise tegevuse tagajärjel oli E. M.-l võimalik kasutada osaühingu rahalisi vahendeid suvaliselt ja kontrollimatult, mis oli vastuolus nii osaühingu huvidega kui ka E. M. enda töökohustustega. Kassaator on eksiarvamusel, et kohus on väljunud esitatud süüdistuse piiridest. Kohus on õigesti tuvastanud E. M. süü ametialases võltsimises, millega moonutati osaühingu tegelikku finantsseisu. Tsiviilhageja esindaja leiab, et kohus on põhjendatult märkinud, et selline tegevus kompromiteeris osaühingut avalikkuse ja koostööpartnerite ees ning muutis juriidilise isiku mitteusaldusväärseks, mis kujutab endast olulise kahju tekitamist A Film Eesti OÜ seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. 2.2. Tsiviilhageja esindaja leiab, et ringkonnakohus on põhjendatult vaadanud läbi tema poolt esitatud apellatsioonkaebuse ning kuna tsiviilhagis esitatud kahju on KrK § 161 ja § 166 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude koosseisuline element, siis puudus ringkonnakohtul õigus jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. Tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. novembri 1998. a otsusele 3-1-1-112-98, peab tsiviilhageja esindaja õigeks osaühingu kasuks õigusabile ja audiitorkontrollile tehtud kulutuste väljamõistmist. 3. Riigikohtu istungil toetas vandeadvokaat E. Ðuvalov esitatud kassatsioonkaebust. Ta taotles ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse tühistamist ja kriminaalasja tagastamist uueks sisuliseks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Tsiviilhageja esindaja U. Ustav jäi oma kirjalikes vastuväidetes toodud põhistuste juurde ja arvas, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ning tühistamisele ei kuulu. Riigiprokuröri M. Püssi seletuse kohaselt kuulub ringkonnakohtu otsus osaliselt tühistamisele süüdimõistetult osaühingu kasuks väljamõistetud õigusabi ja auditoorkontrolli kulutuste osas. III. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 1. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, leidis et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus E. M. (J.) süüdistusasjas, tuleb tühistada osaliselt ning tõendeid ümberhindamata, teeb ise uue otsuse. 1.1. Riigikohus nõustub ringkonnakohtu järeldustega ja põhistustega selles, et E. M. on ametiisik KrK § 160 mõttes. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et E. M.-le oli osaühingu omaniku poolt pandud ja ta ka täitis A Film Eesti OÜ-s juhtimis-, operatiivseid, organisatsioonilisi, materiaalsete väärtuste liikumist korraldavaid ülesandeid -- töötas tegevdirektorina. 1.2. Mõistes E. M. süüdi KrK § 161 järgi, luges ringkonnakohus usaldusväärseks tõendiks audiitorkontrolliga kindlaks tehtud puudujäägi summa 94 951,55 krooni. Kohtukolleegium arvestas ka dokumente, milles olid kajastatud isikud, kes said palka sularahas, kuid palga maksmine oli nõuetekohaselt vormistamata. Neid tõendeid on kõrvutatud kohtualuse seletustega, milles ta ei oska täpsustada tema poolt väljamakstud palga ja preemiate suurust ning isikuid, kellele need summad välja maksti. Tuginedes tuvastatud asjaoludele ning analüüsides kõiki tõendeid, on ringkonnakohus õigesti ja motiveeritult järeldanud, et E. M. on ametiseisundit tahtlikult kuritarvitades rikkunud raamatupidamise sise-eeskirju, muutes suvaliselt nii palga kui ka preemiate suurust ja väljamaksmise korda, millega tekkis osaühingus olukord, kus kadus ülevaade autentsest finantstegevusest. Tekkinud puudujäägi varjamiseks esitas E. M. fiktiivseid kuludokumente. Ringkonnakohus on õigustatult lugenud osaühingu seadusega kaitstud õiguste ja huvide rikkumiseks nii finantstegevuse tahtliku rikkumise kui ka varalise kahju 73 879,15 krooni tekitamise. 1.3. KrK § 166 lg 1 järgi süüdimõistmisel on ringkonnakohus aluseks võtnud linnakohtus tuvastatud ostu-müügilepingu võltsimise fakti 17. oktoobril 1995. a. On vastuvaidlematult tuvastatud, et E. M. võltsis Aivar Guitariga sõlmitud ostu-müügilepingut fax-modemi ostmise kohta, esitades raamatupidamisele selle lepingu ühe eksemplari, milles näitas ostetu hinna 10 000 krooni võrra suuremana. Vaatamata asjaolule, et kohtualune ise on põhjendanud dokumendi võltsimist ja juurdekirjutust osaühingu vajadustega, soostub Riigikohus ringkonnakohtu järeldustega selles, et juurdekirjutusega moonutati osaühingu tegelikku finantsseisu, mis omakorda lõi võimaluse kuritarvitusteks ning tekitas olulist kahju osaühingu seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. Riigikohus ei pea ringkonnakohtu otsuses sisalduvaid põhjendusi ja järeldusi E. M. KrK § 166 lg 1 järgi süüdimõistmisel süüdistuse piiridest väljumiseks ja tema kaitseõiguse rikkumiseks. 1.4. Riigikohus soostub puudujäägi katteks 73 879,15 krooni väljamõistmisega A Film Eesti OÜ kasuks, sest tegemist on kuriteo koosseisu kuuluva kahjuga, kuid ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele õigusabi ja audiitorkontrolli teostamise eest summade väljamõistmise osas. Kinnitades Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. novembri 1998. a otsuses K. K süüdistusasjas KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi (RT III 1999, 2, 20) väljendatud seisukohta, mille kohaselt kohtukulude hulka tuleb lugeda juriidilisest isikust tsiviilhageja esindaja tasu, ei nõustu kriminaalkolleegium väljamõistetud tasu suurusega. Kriminaalmenetluses rakendatakse neid tsiviilmenetluse eeskirju, mis ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega ja on vajalikud tsiviilhagide otsustamisel kriminaalasjades. Õigusabi eest tehtud kulutuste heastamiseks esitatud tsiviilhagi rahuldamise suuruse kindlaksmääramisel tuleb juhinduda TsKS § 61 lg 1 p-st 1, mille kohaselt mõistab kohus välja vajalikud ja põhjendatud kulud osutatud õigusabi eest kuni viie protsendi ulatuses hagi rahuldatud osast. Lähtudes kohtuotsusega tuvastatud puudujäägi summast ja arvestades juba Tallinna Linnakohtu poolt 9. detsembri 1998. a otsusega väljamõistetud tasuga õigusabi eest, kuulub süüdimõistetult täiendavalt õigusabi eest A Film Eesti OÜ kasuks väljamõistmisele 3694 krooni. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassaatori väitega selles, et audiitorkontrolli läbiviimine on äriühingule raamatupidamise seadusega pandud kohustus. Tsiviilhagi tõendamine on aga hageja kohustus. Ei eeluurimisasutus ega ka kohus pole kandnud audiitorkontrollide läbiviimisega kulusid, mida saaks KrMK § 87 alusel käsitada kohtukuludena. Seetõttu kuulub ringkonnakohtu otsus tühistamisele audiitorkontrollide teostamise eest kantud kulutuste väljamõistmise osas äriühingu kasuks. Juhindudes eeltoodust ja AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2, § 65 lg-st 3, KrMK § 269 lg-st 2 ja TsKS § 61 lg 1 p-st 1, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 1999. a otsus E. M.-lt (J.) 35 968,35 krooni õigusabi eest ja 9027 krooni audiitorkontrolli teostamise eest A Film Eesti OÜ kasuks väljamõistmise osas. 2. Välja mõista E. M.-lt (J.) 3694 (kolm tuhat kuussada üheksakümmend neli) krooni õigusabi eest A Film Eesti OÜ kasuks. 3. A Film Eesti OÜ tsiviilhagi 9027 krooni nõudes audiitorkontrolli teostamise eest jätta rahuldamata. 4. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 5. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Otsus jõustub 6. aprillil 1999. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri RÄTSEP Liikmed Ott JÄRVESAAR Lea KALM 22.10.2018 11:45 Isikunimi asendatud tähemärkidega Riigi Teataja seaduse § 4 lõike 3 alusel arvestades Riigikohtu Kantselei 22.10.2018 kirja 6-1/18-566.