Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-37-99 Igor Mostovitši süüdistuses KrK § 101 p-de 1 ja 3 ning § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi — RT III, 14, 142

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 13. aprillil 1999 3-1-1-37-99 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Igor Mostovit'i süüdistuses KrK § 101 p-de 1 ja 3 ning § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi. Kohtuistungist võtsid osa Igor Mostovitði kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu 14. oktoobri 1998. a otsusega mõisteti süüdi I. Mostovitð KrK § 17 lg 6 ja § 100 järgi ja Juli Milovski KrK § 100 järgi ning neid karistati vabadusekaotusega vastavalt 5 aastaks ja 7 aastaks. Veel mõisteti kohtualused süüdi ja neid karistati KrK § 15 lg 2 ja § 101 p-de 1, 3, 7 ja 8 ning § 101 p-de 1, 3, 7 ja 8 järgi vabadusekaotusega 12 aastaks ning KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi vabadusekaotusega 6 aastaks. J. Milovski mõisteti veel süüdi KrK § 144 lg 1 järgi, mille eest teda karistati vabadusekaotusega 4 aastaks. KrK § 40 alusel liideti neile mõistetud karistused osaliselt ning kuritegude kogumi eest mõisteti mõlemale kohtualusele karistuseks 14 aastat ja 11 kuud vabadusekaotust. KrK § 41 alusel mõisteti neile lõplikuks karistuseks 15 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Linnakohus leidis samuti, et esitatud tsiviilhagid on tõendatud. Kohtualustelt mõisteti solidaarselt Anþela Lisovenko kasuks välja tema mehe Stanislav Lisovenko ja mehe ema Ljudmila Oleksi matusekulud 11 663 krooni ning Einart Oleksi kasuks 1240 krooni. J. Milovskilt mõisteti välja 10 440 krooni A. Lisovenko, 56 300 krooni E. Oleksi, 7005 krooni AS Ehitajate EEV ja 8500 krooni Oksana Kravtðuki kasuks. I. Mostovitð mõisteti KrK § 17 lg 6 ja § 100 järgi süüdi selles, et ta ööl vastu 7. detsembrit 1996. a Tallinnas Vanemuise tn 29--1 aitas kaasa kaaskohtualuse J. Milovski poolt S. Lisovenko tahtlikule tapmisele. Süüdistuses KrK § 101 p-de 1, 3, 7 ja 8 järgi mõisteti I. Mostovitð ja J. Milovski süüdi selles, et nad S. Lisovenko tapmise varjamise eesmärgil ja omakasu ajendil tapsid eeltoodud ajal ning kohas eriti piinaval viisil L. Oleksi. Süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 101 p-de 1, 3, 7 ja 8 järgi mõisteti mõlemad kohtualused süüdi selles, et nad eeltoodud ajal ja kohas S. Lisovenko ja L. Oleksi tapmise varjamiseks ja tapetute ning O. Kravtðuki vara hõivamiseks panid toime viimase tapmiskatse eriti piinaval viisil, mis jäi lõpule viimata süüdlaste tahtest mitteolenevatel põhjustel. Süüdistuses KrK 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi mõisteti kohtualused süüdi selles, et nad, olles kasutanud L. Oleksi suhtes eluohtlikku vägivalda ning seejärel ähvardades O. Kravtðukki tema elule ja tervisele ohtliku vägivallaga ja kasutades seejuures nuga, nõudsid O. Kravtðukilt raha ja väärtesemeid. Peale O. Kravtðuki tapmise katset hõivasid nad kannatanule kuulunud vara üldsummas 1960 krooni ning S. Lisovenkole kuulunud jope väärtusega 600 krooni. Tallinna Linnakohtu 14. oktoobri 1998. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused süüdimõistetud I. Mostovitð ja J. Milovski ning viimase kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjaniðnikov. I. Mostovitð vaidlustas enda süüdimõistmise KrK § 17 lg 6, § 100 ja § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi. Ta taotles enda õigeksmõistmist S. Lisovenko tapmisele kaasaaitamises ja röövimises, väites, et tal puudus tahtlus nende kuritegude toimepanemiseks. Süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 101 p-de 1, 3, 7 ja 8 järgi taotles ta kuritegude ümberkvalifitseerimist KrK § 113 järgi. Veel vaidlustas I. Mostovitð temalt varalise kahju sissenõudmise solidaarselt kaaskohtualusega. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. jaanuari 1999. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 14. oktoobri 1998. a otsus osaliselt. I. Mostovitð mõisteti süüdistustes KrK 17 lg 6 ja § 100; KrK § 101 p-de 7 ja 8 ning KrK § 15 lg 2 ja § 101 p-de 1, 3, 7 ja 8 järgi õigeks. Teda karistati KrK § 101 p-de 1 ja 3 järgi vabadusekaotusega 10 aastaks. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumi eest karistuseks 11 aastat vabadusekaotust. KrK § 41 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 11 aastat ja 1 kuu vabadusekaotust kinnises vanglas. Sama otsusega mõisteti J. Milovski süüdistustes KrK § 101 p 7; KrK § 15 lg 2 ja § 101 p-de 1, 3, 7 ja 8 järgi õigeks. Seoses süüdistuse mahu vähenemisega vähendati ka J. Milovski karistust ning lõplikuks karistuseks mõisteti talle 13 aastat ja 1 kuu vabadusekaotust kinnises vanglas. Muus osas jäeti linnakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebused rahuldati osaliselt. Ringkonnakohus märkis oma otsuses muuhulgas ka seda, et I. Mostovitðilt ja J. Milovskilt tsiviilhagide väljamõistmine solidaarselt on põhjendatud ning seaduslik. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt kannavad ühiselt toime pandud kuritegude korral süüdlased tekitatud kahjude eest solidaarset vastutust. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. jaanuari 1999. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu I. Mostovitð. J. Milovski poolt esitatud kassatsioonkaebusele Riigikohtu loakogu menetlusluba ei andnud. I. Mostovitð vaidlustab enda süüdimõistmise KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 ning § 101 p-de 1 ja 3 järgi ning leiab, et kohtu järeldused ei vasta selles osas faktilistele asjaoludele ning ebaõigesti on kohaldatud kriminaalseadust. Kassaator ei nõustu temalt S. Lisovenko matmisega seotud kulutuste väljamõistmistega solidaarselt J. Milovskiga, kuna ringkonnakohtu otsusega mõisteti ta S. Lisovenko tapmisele kaasaaitamises õigeks. Veel taotleb ta mõistetud karistuse kergendamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kaitsja, kes taotles kassatsioonkaebuse rahuldamist ning prokuröri, kes leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele, leidis: Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt KrMK § 41 lg-le 1 on kuriteo läbi varalist kahju kandnud isikul õigus esitada süüdistatavate vastu tsiviilhagi, mis vaadatakse kohtus läbi koos kriminaalasjaga. Kooskõlas TSK §-ga 459 vastutavad ühiselt kahju tekitanud isikud kannatanu ees solidaarselt. Kui kuriteo panid toime mitu isikut, kannavad nad solidaarset vastutust tekitatud kahju eest nende kuriteoepisoodide osas, milles on kohtu poolt tuvastatud nende ühine osavõtt. Tallinna Linnakohtu 14. oktoobri 1998. a otsusega mõisteti I. Mostovitð ja J. Milovski muuhulgas süüdi S. Lisovenko ja L. Oleksi tapmises ning neilt mõisteti solidaarselt välja 11 663 krooni tapetute matmiskulude katteks A. Lisovenko kasuks. Seejuures luges kohus mõlema tapetu matmiskulud võrdseks, s.o kummagi osas 5831,50 krooni. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. jaanuari 1999. a otsusega mõisteti I. Mostovitð õigeks S. Lisovenko tapmisele kaasaaitamises, kuid tsiviilhagi solidaarselt väljamõistmine jäeti muutmata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt osales I. Mostovitð koos J. Milovskiga L. Oleksi tapmises, S. Lisovenko tappis aga J. Milovski üksinda. Ülaltoodust tulenevalt peab I. Mostovitð vastutama solidaarselt üksnes L. Oleksi matusekulude hüvitamisel, S. Lisovenko matusekulud peab hüvitama J. Milovski ainuisikuliselt. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et esimese või teise astme kohtulahendis tsiviilhagi lahendamisel solidaarse või osavastutuse kohaldamisel tehtud kohtuvea võib kriminaalasja läbivaatamisel parandada Riigikohus ise, tehes selle kohta vastavalt AKKS § 63 p-le 3 uue otsuse. Selline seisukoht tuleneb asjaolust, et kohtuotsuse tegemiseks ei ole vaja kriminaalasjas koguda täiendavaid tõendeid või neid hinnata. Samuti ei raskenda tsiviilvastutuse ühe või teise printsiibi rakendamine õigusemõistmise seisukohalt süüdimõistetu olukorda, sest kohtul ei ole kriminaalmenetluses selle kohaldamisel valikuvabadust. Muus osas ei kuulu kassatsioonkaebus rahuldamisele, sest selles taotletakse uute faktiliste asjaolude tuvastamist tõendite ümberhindamise tulemusena. AKKS § 65 lg 4 kohaselt puudub Riigikohtul õigus tuvastada faktilisi asjaolusid. Juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. jaanuari 1999. a otsus ja Tallinna Linnakohtu 14. oktoobri 1998. a otsus Igor Mostovitðilt ja Juli Milovskilt solidaarselt 11 663 krooni väljamõistmises Anþela Lisovenko kasuks ja teha selles osas uus otsus. 2. Välja mõista Juli Milovskilt 5831.50 krooni ja Igor Mostovitðilt ning Juli Milovskilt solidaarselt 5831.50 krooni Anþela Lisovenko kasuks. 3. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata. 4. Igor Mostovitði kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 5. Välja mõista Igor Mostovitðilt kaitsjatasu 955.80 krooni riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub 13. aprillil 1999. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Eerik KERGANDBERG Liikmed Ott JÄRVESAAR Peeter VAHER