Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-7-99 A. N. süüdistuses KrK § 100 järgi — RT III, 1999, 14, 141

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 13. aprillil 1999 3-1-3-7-99 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ja liikmed Jüri Ilvest ning Ott Järvesaar vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja A. N. süüdistuses KrK § 100 järgi. Menetlusosalistena võtsid kriminaalasja läbivaatamisest osa A. N. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss. A. N. mõisteti Pärnu Maakohtu 3. detsembri 1998. a otsusega süüdi KrK § 100 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 9 aastaks. Sellele karistusele liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ning lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti talle 9 aastat 7 kuud ja 6 päeva vabadusekaotust kinnises vanglas. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt sai A. N. kohtuotsuse koopia kätte 28. detsembril 1998. a. Sooviga vaidlustada enda süüdimõistmine Pärnu Linnakohtu poolt, esitas A. N. 3. jaanuaril 1999. a, s.o kuuendal päeval pärast kohtuotsuse ärakirja kättesaamist, apellatsioonkaebuse, mis registreeriti kinnipidamiskoha administratsiooni poolt 4. jaanuaril 1999. a. Lisaks A. N.le vaidlustas kohtuotsuse ka tema kaitsja advokaat Margus Tammekivi. A. N. apellatsioonkaebus registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus 7. jaanuaril 1999. a pärast seda, kui tema kaitsja apellatsiooni alusel oli kriminaalasi juba kuulamisele määratud. A. N. apellatsioonile on ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi esimees kirjutanud resolutsiooni «Jätta läbi vaatamata. Esitatud tähtaja möödudes.» Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 1999. a otsusega jäeti Pärnu Linnakohtu 3. detsembri 1998. a otsus sisuliselt muutmata ning kaitsja M. Tammekivi apellatsioonkaebus rahuldamata. Riigiprokurör Jaan Naaber esitas avalduse kohtuvea parandamiseks Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 1999. a otsuses, milles ta taotleb kriminaalasja saatmist samale kohtule uueks arutamiseks. Avaldaja leiab, et A. N. poolt esitatud apellatsioonkaebus jäeti põhjendamatult läbi vaatamata. Prokuröri arvates on ringkonnakohus ebaõigesti lugenud kohtualuse apellatsioonkaebuse mittetähtaegselt esitatuks ning kaebuse käiguta jätmine on kriminaalmenetluse normide oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära A. N. kaitsja ning prokuröri, kes mõlemad taotlesid ringkonnakohtu otsuse tühistamist, leidis: Avaldus kohtuvea parandamiseks kuulub rahuldamisele, kuna A. N. esitas apellatsioonkaebuse tähtaegselt. Asjaolu, et see toimus hiljem kui kümme päeva kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, ei oma tähtsust, kuna apellant juhindus AKKS § 6 lg-st 2. Seega realiseeris A. N. põhiseaduses deklareeritud õigust -- kaevata tema kohta tehtud kohtuotsuse peale kõrgemalseisvale kohtule. Lahendamaks küsimust apellatsioonitähtaja järgimisest peab ringkonnakohus kontrollima, millal apellatsioonitähtaeg kulgema hakkas. Käesoleval juhul seda ei tehtud ja see viis A. N. kaitseõiguse rikkumisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmine tuleks vormistada kohtuniku määrusega. See tagaks kaebeõiguse ning võimaldaks kriminaalasja igakülgset ja objektiivset läbivaatamist nagu seda nõutakse KrMK §-s 19. Kuna sellesisulist määrust, mis oleks eraldi kaevatav, käesolevas kriminaalasjas tehtud ei ole, väljendub A. N. õiguste rikkumine vahetult ringkonnakohtu 28. jaanuari 1999. a otsuses ja nimelt selles, et kohus on rikkunud AKKS §-s 19 ja § 20 lg-s 1 sätestatud nõudeid sellega, et pole ühe apellandi seaduslikult esitatud apellatsiooni kohtuistungil arutanud ning kohtuotsuses selle apellatsiooni kohta motiveeritud seisukohta võtnud. Riigikohtu kriminaalkolleegium tunnistab vastavuses AKKS § 39 lg 4 mõttega sellise rikkumise oluliseks kriminaalmenetluse rikkumiseks, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 1999. a kohtuotsus A. N. süüdistusasjas KrK § 100 järgi ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Mõista A. N.lt riigieelarve tuludesse 743 krooni ja 40 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub 13. aprillil 1999. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Eerik KERGANDBERG Liikmed Jüri ILVEST Ott JÄRVESAAR