Rakvere Linnavolikogu — Rakvere linna arengukava aastateks 2004-2019 muutmine — KO, 219, 1959

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse § 22 lõike 1 punktis 7 ja § 37 lõikes 3 sätestatu, Rakvere Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Rakvere linna arengukava aastateks 2004–2019 muudatused (muudatused lisatud). 2. Määrus jõustub 10. oktoobril 2004. a. Volikogu esimees Mihkel JUHKAMI Kinnitatud Rakvere Linnavolikogu 9. jaanuari 2003. a määrusega nr 1. Muudetud Rakvere Linnavolikogu 24. septembri 2003. a määrusega nr 29. Muudetud Rakvere Linnavolikogu 19. mai 2004. a määrusega nr 18. Muudetud Rakvere Linnavolikogu 22. septembri 2004. a määrusega nr 32. RAKVERE LINNA ARENGUKAVA AASTATEKS 2004–2019 SISSEJUHATUS Arengukava koostamise eesmärk on linna ühtse tulevikunägemuse loomine ning edasise tegevuse kavandamine soovitu saavutamiseks. Arengukava sisaldab linna sotsiaalse ja majandusliku olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, olles aluseks riiklike investeeringute programmi ja kohalike investeerimiskavade, samuti piirkondade ja tegevusvaldkondade arengukavade koostamiseks. Rakvere linna arengukava on koostatud 2001–2003. aastal ning üle vaadatud ja muudetud 2003. a septembris. Arengukavas käsitletakse valdkondi kolmes osas – valdkonna olukorra kirjeldus; pikaajalised strateegilised eesmärgid aastani 2019 ning konkreetsed tegevused nende eesmärkide saavutamiseks aastatel 2003–2005. Dokument on planeeritud dünaamilisena – hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab linnavolikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. Arengukava tegevustabelite alusel koostatakse Rakvere linna eelarve. Käesoleva arengukava koostamisel on arvestatud Eesti, Lääne-Viru maakonna ja Rakvere linna arengut kujundavaid dokumente, sh järgmisi riiklike alusdokumente: Vabariigi Valitsuse eelarvestrateegia 2001–2004, Riiklike investeeringute programm ja investeeringute kava aastateks 2001–2004, Üleriigiline planeering Eesti 2010, Läänemere Agenda 21, Riigi regionaalarengu strateegia. Samuti on lähtutud Eesti sektorkavadest Eesti keskkonnastrateegia, Eesti metsanduse arengukava 2001–2010, Eesti haridusstrateegia, Õppiv Eesti, Tegevuskava kutsehariduse arendamiseks aastatel 2001–2004, Ettevõtlik Eesti, Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete arendamisele suunatud riiklik poliitika 2002–2006, Ettevõtluse tugisüsteemi strateegia aastani 2005, Riiklik turismiarengukava 2001–2004, Eesti elamumajanduse arengukava kuni aastani 2010, Kütuse ja energiamajanduse riiklik arengukava, Energiasäästu sihtprogramm, Sotsiaalministeeriumi vastutusala arengukava aastani 2010, Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused. Koostamisel on arvestatud ka Eesti elamumajanduse arengukava kuni aastani 2003–2008 ning Eesti riikliku arengukava EL struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–2006» (lühendatult RAK). 1. ÜLDANDMED, RAHVASTIK Rakvere on Eestimaa üks vanemaid linnu – esmamainimine 1226. a, linnaõigused alates 1302. aastast. Linn asub Põhja-Eestis Tallinna–Narva–Peterburi maanteest lõunas (kaugus Eesti Vabariigi pealinnast Tallinnast on 98 km ja Peterburist 274 km) ning on Lääne-Viru maakonna administratiivne, majanduslik ja kultuuriline keskus. Linna pindala on 10,64 km2. Rakvere linn taotleb oma piiride korrigeerimist, pidades otstarbekamaks linna infrastruktuuriga seotud piirkondade kuulumist linna haldusterritooriumi koosseisu. Rahvastik 1. jaanuari 2004. a seisuga on Rakvere linna rahvaarv 17 605, nendest mehi 7847 (45%) ja naisi 9758 (55%). Tööealine elanikkond (16–64 a) moodustab elanike arvust 64,67%, alaealised (alla 16 a vanad) 18,78% ning pensioniealised (65 a ja üle selle) 16,55%. Demograafilised näitajad Rakvere linnas aastatel 1996–2004. Allikas: Rakvere Linnavalitsuse registriteenistus. Aasta 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 Rahvaarv 1. jaanuaril 18 543 18 031 18 096 17 654 17 529 17 386 17 682 17 600 17 605 Sünnid 156 187 179 156 189 160 181 156 Sünnid 1000 elaniku kohta 8,7 10,3 10,1 8,9 10,9 9,1 10,3 8,9 Surmad 230 224 248 252 255 213 279 243 Surmad 1000 elaniku kohta 12,8 12,4 14,0 14,4 14,7 12,5 15,9 13,8 Loomulik iive –74 –37 –69 –96 –66 –53 –98 –87 2. EELARVE JA LAENUD 2.1. Olukorra kirjeldus Riiklikult on lubatud laenude üldmahuks 60% eelarvest, millest on maha lahutatud riiklikud sihtotstarbelised eraldised. Jooksva aasta finantskohustiste riigi poolt kehtestatud piirmääraks on 20% eelarve üldmahust. Olemasolev laenupoliitika peab tagama Rakvere linna stabiilse arengu. Rakvere Linna olemasolevad finantskohustused: Finantskohustused Laen 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 laen laen laen laen laen laen laen laen Ühispank – võlakiri 12 151 600 996 000 520 000 Ühispank 14 284 600 699 600 585 000 Ühispank – 9500038090210 12 250 400 1 749 600 1 749 600 1 749 600 1 749 600 1 749 600 1 749 600 1 752 800 Pikaajaline laen 7 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 Kokku +ühispank 20 686 600 3 445 200 3 854 600 2 749 600 2 749 600 2 749 600 2 749 600 2 752 800 1 000 000 Kokku laenud 20 686 600 3 445 200 3 854 600 2 749 600 2 749 600 2 749 600 2 749 600 2 752 800 1 000 000 * Rakvere Linnavolikogu 25. veebruari 2004. aasta otsusega nr 17 on lubatud võtta laenu 6,6 miljoni krooni ulatuses 2004. aastal. 2.2. Eesmärgid • Linna eelarvepoliitika eesmärk on suurendada linna tulubaasi ettevõtluse arendamise ja soodustamise teel • Mitte tõsta maamaksu määra aastatel 2003–2005 • Mitte kehtestada uusi kohalikke makse aastatel 2003–2005 • Laenu võetakse vaid seaduses ettenähtud piires investeeringute teostamiseks 2.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 2.3.1. Olemasolevate finantskohustuste refinantseerimine Pidev LE 3. PLANEERIMIS- JA EHITUSALANE TEGEVUS 3.1. Olukorra kirjeldus Lähiaastate peamine ülesanne on uue Rakvere linna üldplaneeringu koostamine. Senini on Rakvere linna planeerimisalase tegevuse aluseks RPI-s «Eesti Projekt» valminud generaalplaani korrektuurprojekt (kinnitatud 24.10.1990). Uue üldplaneeringu koostamise tingib muutunud ühiskondlik situatsioon. Tänapäeva Rakveres tuleb planeerimistegevuses lähtuda eelkõige säästva arengu põhimõtetest ning keskenduda linna ruumilise keskkonna kvaliteedi parandamisele. Vabariigi Valitsus on 1.juulil 1997. a kinnitanud Rakvere vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse, piiri ja kaitsevööndi piiri. Rakvere linna haldusterritooriumil kehtivad arengukava lisas 1 välja toodud planeeringud. 3.2. Eesmärgid • Tasakaalustatud ja mitmekesine linna areng • Linnakeskkonna turvalisem planeerimine • Arendada välja linna atraktiivsed piirkonnad – Kesklinn, Vallimägi ja Vanalinn • Määratleda potentsiaalsed elamuarenduspiirkonnad • Määratleda potentsiaalsed tööstuspiirkonnad, arendamaks ettevõtlust ja suurendamaks tööhõivet • Tõsta inimeste teadlikkust planeeringutest • Vähendada muresid ettevõtjatele ja linnakodanikele planeeringutega kokkupuutumisel • Muuta linna liiklusskeem lihtsamaks, selgemaks ning jalakäija- ja jalgratturisõbralikumaks 3.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 3.3.1. Lasteaed Triin keldri renoveerimine (keldriruumide ümberehitus spordisaaliks koos riietus- ja pesuruumidega ning huvitegevus- ja personaaliruumide väljaehitus) fassaadi renoveerimine koos avatäidete vahetusega, akende vahetus 2004–2006 LE, projektid 3.3.2. Lasteaed Kungla B ja C korpuse paviljonide kinniehitamine ja sinna poiste tööõpetuse ruumi, kunstiklassi, spordiinventari hoiuruumi ning personaliruumi ehitus, fassaadi renoveerimine koos avatäidete vahetusega, akende vahetus 2004–2006 LE, projektid 3.3.3. Üldplaneeringu koostamine 2004–2006 LE 3.3.4. Vallimäe ja Vanalinna planeeringu kontseptsioon 2004–2005 LE, projektid 3.3.5. Endiste sõjaväealade ja tööstuspiirkondade planeerimine 2004–2005 LE, projektid 3.3.6. Alustame ujula rajamiseks ettevalmistustöid 2004–2005 LE, projektid 3.3.7. Parkali tn pikendus Vallimäele 2004–2005 LE, projektid 3.3.8. Soolikaoja tervisespordi rada 2004–2005 LE, projektid 3.3.9. Soolikaoja avamise võimaluste uurimine 2004–2005 LE, projektid 3.3.10. Vallimäega seotud infrastruktuuri väljaarendamine 2004–2006 LE, projektid 3.3.11. Rakvere Reaalgümnaasiumi õppekorpuse I ja IV korruse kap. remont, fassaadi remont 2004–2006 LE, projektid 3.3.12. Rakvere Reaalgümnaasiumi staadioni kap. remont, drenaa�i paigaldus, väljakukatte paigaldus, hüppepaikade ettevalmistus, piirete paigaldus 2004–2006 LE, projektid 3.3.13. Rakvere Gümnaasiumi fassaadi renoveerimine, raamatukogu-infokeskuse rajamine 2004–2006 LE, projektid 3.3.14. Koidula 2 maja juures oleva soojustrassi väljaarendus 2004–2006 projektid, Rakvere Soojus 3.3.15. Kastani 3 juurde viiva amortiseerunud soojustrassi väljaehitamine 2004–2006 projektid, Rakvere Soojus 4. KESKKOND JA SÄÄSTEV ARENG 4.1. Olukorra kirjeldus Rakvere linn asub Pandivere aluspõhjalise jäälahkmekõrgustiku põhjanõlval, mis linna kohal on liigestatum ja järsem absoluutkõrgusega 74–80 m. Vallimäe piirkonnas on aluspõhja kivimitesse lõikunud põhja-lõunasuunaline üle 20 m sügavune ürgorg, mis on täitunud jääsulavete liivade ja kruusadega. Tänapäeval tähistab ürgorgu positiivne pinnavorm – Rakvere Vallimägi absoluutkõrgusega 105,7 m. Pinnakatteks on linna piires valdavalt viimase jäätumise ajal moodustunud hall või kollakashall liivsavi- ning saviliivmoreen. Moreen on rähkne ning koosneb valdavalt kohalikest aluspõhjakivimitest. Pinnakatte paksus Vallimäel on kuni 50, mujal 1–7 m. Rakvere linn paikneb Pandivere veekaitsealal. Linna lõunaosas asub suurvee ajal veega täituv Jupri oja karstiorg, mis kulgeb üle Tartu tänava paralleelselt Vabaduse tänavaga. Maasika tänava pikenduse kohal väljub Jupri oja Soolikaoja nime all maapinnale ning suundub läbi linna Vallimäe idanõlval põhja suunas. Soolikaoja, mis saab lisavett Vee, Pika ja Jakobsoni tänava ning Tallinna ja Jaama tänava vahele jäävatest allikatest, on Silla ja Jaama tänava vahelisel alal suunatud maa-alusesse torusse. Linna põhjaosas ühineb Soolikaojaga Vallimäe läänenõlvalt allikatoitelisena suubuv Maidla oja, mille karstiorg on nähtav Kreutzwaldi ja Oja tänava piirkonnas. Rakvere Linnavolikogu on 8. veebruaril 1996. a kinnitanud Maidla oja ja teda toitvate allikate kalda ulatuseks 15 meetrit ning 2. detsembril 1999. a. Soolikaoja ja teda toitvate allikate kalda ulatuseks 15 meetrit, kui Rakvere Linnavolikogu poolt kehtestatud detailplaneeringuga ei ole määratud teisiti. Rakvere linna arengukava vastab säästva arengu seaduses sätestatud looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alustele. Rakvere linna kui elukeskkonna säästvaks arendamiseks on Rakvere Linnavalitsuse juurde 26. novembril 2001. a moodustatud Säästva arengu komisjon. Rakvere on Lääne-Virumaa kui Rohelise Maakonna pealinn. 4.2. Eesmärgid • Edendada keskkonnateadlikkust ja keskkonnateadlikku tarbimist • Tagada puhas elu- ja looduskeskkond • Arendada Rakvere Lääne-Virumaa Rohelise Maakonna keskuseks • Arendada rahvusvahelist koostööd säästva arengu küsimustes • Laiendada säästva arengu põhimõtete rakendamist kõikidesse valdkondadesse 4.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 4.3.1. Loodushoidliku tegevuse soodustamine koostöös Rakvere haridusasutuste ja noortekeskusega 2004–2005 LE 4.3.2. Jaama pst 2b endise TREV’i bituumeni ja õlide mahalaadimisplatsi jääkreostuse likvideerimine 2004 LE, KIK 4.3.3. Säästva arengu põhimõtete tutvustamine linnakodanikele, nende kaasamine tegevusse Pidev LE, projektid 5. TURVALISUS JA KRIMINAALPREVENTSIOON 5.1. Olukorra kirjeldus 2003. aastal pandi Lääne-Virumaa Politseiprefektuuri andmetel Rakvere linnas toime 710 kuritegu, neist alaealiste kuritegusid oli 70. Lääne-Virumaa Päästeteenistusel oli 2003. aastal 298 väljakutset. Rakvere Linnavalitsus on moodustanud turvalisuse ja kriminaalpreventatsiooni komisjoni. Linna on paigaldatud kolm turvakaamerat. Üheksal kuul aastas aitavad kesklinna turvalisust suurendada jalgrattapatrullid. 5.2. Eesmärgid • Selgitada kriminaalpreventsiooni üldisi põhimõtteid omavalitsuse tasandil • Tõhustada üldsuse kaasamist kuritegude ennetamisse ning omandi kaitset • Suurendada turvalisust tänavatel ja avalikes kohtades • Vähendada noorte õigusrikkumisi ja kuritegusid, hoida ära korduvkuritegusid • Ohvriabi kättesaadavuse parandamine 5.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 5.3.1. Turvakaamerate paigutamine Rakvere linna 2004–2006 LE 5.3.2. Turvalisuse ja kriminaalpreventsiooni strateegia «Turvaline Rakvere» täiendamine Pidev LE, projektid 5.3.3. Tänavavalgustuse olukorra kaardistamine ja vastava arengukava väljatöötamine, pöörates eriti tähelepanu lasteaedade ja koolide välisvalgustusele 2004 LE+ projektid 5.3.4. Koostöökokkuleppe sõlmimine suurema turvalisuse tagamiseks ja omandi tõhusamaks kaitseks turvalisuse valdkonnas tegutsevate riigi- ja erastruktuuridega 2004–2005 LE 5.3.5. Teavitada Rakvere linna elanikke Rakvere linna kuritegevuse hetkeseisust, kuritegevust soodustavatest asjaoludest ja nende vältimise võimalikkusest (s.o üldsuse tõhusam kaasamine) Pidev LE, projektid 5.3.6. Algatada linnas kõrge kuritegevusastmega piirkondades kampaaniaid vähendamaks varavastaste kuritegude toimepanemise võimalusi (s.o üldsuse tõhusam kaitse) Pidev LE, projektid 5.3.7. Teavitada üldsust meediakanalite kaudu kuritegevust soodustavatest asjaoludest ja kõrge kuritegevusega avalikest kohtadest, viidates seejuures toimepandud kuritegudele. Õiguskaitseasutuste ja kohaliku omavalitsusega koostöös rakendada nimetatud piirkondades kuritegevust ennetavaid meetmeid Pidev LE, koostööpartnerid, projektid 5.3.8. Rakvere linna noortele suvel töömalevate korraldamine Pidev LE, projektid 5.3.9. Vanglast vabanenud isikutele rehabilitatsiooniprogrammi väljatöötamine nende resotsialiseerimiseks ühiskonda 2004 2006 LE, RE 5.3.10. Lastele tugiisikute koolitamine ning nende töö koordineerimine 2004 2005 LE, projektid 5.3.11. Kasvatusraskustega õpilaste klasside õppetöövälise tegevuse toetamine (grupiteraapia, õiguskasvatus loengute ja ekskursioonide jm kaudu) 2004 LE, koostööpartnerid, projektid 5.3.12. Ohvriabi koolituse jätkamine, koolitatud tugiisikutega ohvriabi töö jätkamine Rakvere linnas 2003–2004 LE, riik, projektid 5.3.13. Jalgrattapatrullide tegevuse finantseerimine Pidev LE 5.3.14. Linna haridusasutuste siseterritooriumil turvalisuse tagamise meetmete rakendamine Pidev LE, projektid 6. HALJAS- JA PUHKEALAD 6.1. Olukorra kirjeldus Linna omanduses oleva metsamaa pindala on 141,4 hektarit, millest hoiumetsad, kus metsa kasutamise peamisteks viisideks ja eesmärgiks on loodusobjektide hoidmine, moodustavad 21,8 ha, ja kaitsemetsad, kus metsa kasutamise peamisteks viisideks ja eesmärgiks on keskkonnaseisundi kaitse, 119,6 ha. Hoiumetsade kategooriasse kuulub Rakvere tammiku maastikukaitseala (Rakvere tammik-parkmets), mille kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitas Vabariigi Valitsus 21. detsembril 1999. a määrusega nr 407 (RT I 1999, 102, 909). Kaitsemetsade kategooriasse kuuluvad Palermo mets, Seminari mets, Lepiku mets ja Piira mets. Rakvere linna metsamajanduskava aastateks 2001–2010 on koostanud 2001. aastal OÜ Eesti Metsakorralduskeskus. Üldkasutatavaid hooldusaluseid haljaspindasid on Rakvere linnas kokku 43,24 hektarit. Sellest viimase viie aasta jooksul on rajatud 9,1 ha, rekonstrueeritud 0,5 ha ja hooldusele viidud 11,54 ha. Hooldusaluseid teeääri on linnas 18 km. Rakvere linna haldusterritooriumil asuvad Linnakalmistu, Pauluse kalmistu ja Lilleoru tn vallavaeste matmispaik kogupindalaga 14 ha. Rakvere linn ei pea otstarbekaks laiendada Pauluse kalmistut enne, kui on uuesti kasutusele võetud hooldamata hauaplatsid linna avalikel kalmistutel. 6.2. Eesmärgid • Välja arendada linnaelanikele esteetilist väärtust pakkuv elu- ja puhkekeskkond • Hoida korras ja kaitsta metsade looduskooslust, sh tammikut • Rajada ning säilitada linna haljaspindu ja kõrghaljastust • Pakkuda haljas- ja puhkealadel rohkem aktiivse tegevuse võimalusi • Efektiivselt hallata ja arendada linna kalmistuid 6.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 6.3.1. Olemasolevate mänguväljakute töökorras hoidmine ja nende uute elementidega täiendamine Pidev LE 6.3.2. Kalmistute teenindustaseme tõstmine ja esteetilise ilme parandamine Pidev LE 6.3.3. Hooldamata ning kasutamislepinguta hauaplatside uutele kasutajatele eraldamine Pidev LE 6.3.4. Laada tänava äärse konteinerhaljastuse täiendamine Pidev LE 6.3.5. Vabaduse tänaval puiestee taastamine 2005–2006 LE 6.3.6. Vabaduse tänava pargi rekonstrueerimine 2005–2006 LE 6.3.7. Soolikaoja terviseraja väljaehitamine 2005–2008 LE, projektid 6.3.8. Vallimäe territooriumi haljastuse korrastamine ja rekonstrueerimine Vallimäe kontseptsiooni alusel 2005–2006 LE, projektid 7. JÄÄTMEKÄITLUS 7.1. Olukorra kirjeldus Jäätmekäitlus Rakvere linnas toimub 19. aprillil 2001. aastal kinnitatud Rakvere jäätmekava 2001–2006 alusel. 7.2. Eesmärgid • Viia vastavusse kehtiva jäätmeseadusega linna jäätmekäitlussüsteem • Tõsta elanike teadlikkust jäätmete käitlemise alal ja suurendada jäätmetekitajate vastutust jäätmete käitlemisel • Vähendada jäätmeteket, suurendada biolagunevate jäätmete kompostimist ja suurendada jäätmete taaskasutust • Tagada keskkonna puhtus ja ressursside säästlik kasutamine 7.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 7.3.1. Rakvere Ussimäe prügila rekonstrueerimine sorteerimisjaamaks 2004–2011 KIK, LE, EU 7.3.2. Konteinerite paigaldamine klaasi, plastmassi, purkide, tekstiili kogumiseks Pidev LE, KIK 7.3.3. Eksperimentaalse eriliigiliste jäätmete kogumiskoha (plats, paviljon) rajamine linna 2004 LE, KIK, EU 7.3.4. Vanapaberi kogumise korraldamine Pidev LE, KIK ja erafirma 7.3.5. Ohtlike jäätmete kogumine linnaelanikelt 2x aastas Pidev KIK, LE 7.3.6. Väikesemõõduliste ohtlike jäätmete (patareide) kogumissüsteemi korrastamine linnas 2004–2005 LE 7.3.7. Elanikkonna teadlikkuse tõstmine infolehtede, infopäevade, seminaride ja meedia abil Pidev LE, projektid, KKM 7.3.8. Kontrolli tõhustamine vastavalt kehtivale seadusandlusele Pidev LE, KKM 7.3.9. Rakvere linna jäätmekava täiendamine 2004–2005 LE 7.3.10. Rakvere linna uue jäätmehoolduseeskirja kinnitamine 2004–2005 LE 8. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 8.1. Olukorra kirjeldus Rakvere linna ühisveevärgis kasutatakse kambrium-vendi veeladestu vett, mis on reostuse eest suhteliselt hästi kaitstud 70–90 meetri paksuse sinisavi kihiga. Keskkonnaministeeriumi 17. märtsi 1997. a määrusega nr 33 on Rakvere linna ja selle lähiümbruse tarbeks kinnitatud põhjaveevaru kambrium-vendi põhjaveekompleksist 10 160 m3/ööp. Kinnitatud veevaru on piisav, et kindlustada elanikkonna ja tööstustarbijate veevajadust kuni aastani 2020. Ühisveevärgi vesi vastab kõigi näitajate osas kehtestatud kvaliteedinõuetele, kvaliteedinäitajate üle teostab vee-ettevõtja perioodilist kontrolli. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenusega kaetus Rakvere linna haldusterritooriumil on ebapiisav. Liitumisvõimalust mitteomavad üksikmajapidamised kasutavad põhiliselt ordoviitsiumi ja kvaternaari põhjaveekihil baseeruvate lokaalsete puurkaevude vett, reovee äravedu toimub paakautodega. Toitumisala geoloogilise ehituse tõttu on eelnimetatud veekihid suhteliselt nõrgalt kaitstud, mistõttu esineb periooditi vee kvaliteedi halvenemist ning vesi on joogiveena kasutamiseks kõlbmatu. Tagamaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse olemasolu vähemalt 95%-le linna elanikkonnast ning võttes aluseks «Rakvere linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava», planeerib Rakvere linn rajada uusi vee- ja kanalisatsioonitorustikke aastatel 2005–2012 ca 24 km. 8.2. Eesmärgid • Kaitsta linnaelanike tervist ja keskkonnaseisundit • Parandada vee kvaliteeti • Kasutada veevarusid säästlikult 8.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 8.3.1. Olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitrasside renoveerimine 2004–2012 AS Rakvere Vesi, ISPA Lääne-Viru Veemajanduse projekt, projektid 8.3.2. Uute vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamine* 2004–2012 AS Rakvere Vesi, ISPA Lääne-Viru Veemajanduse projekt, projektid 8.3.3. Rakvere linna sademevee kanaliseerimise üldskeemi koostamine 2004–2005 AS Rakvere Vesi 8.3.4. Rakvere linna sademevee arengukava koostamine 2004–2005 AS Rakvere Vesi * vt ka lisa 2 Rakvere ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arengukava raames rajatavad torustikud aastatel 2005–2012 9. TEED, ÜHISTRANSPORT JA TÄNAVAVALGUSTUS 9.1. Olukorra kirjeldus Rakvere linnas on kokku 83,8 km teid ja tänavaid, nendest kruuskattega 23,3 km, asfaltkattega 58,7 km ja munakivisillutisega 1,4 km. Katteta ehk pinnasteid on 0,4 km. Rakvere linnas on teostatud teede, tänavate, parklate ja nendel asuvate sildade ning truupide inventariseerimine ja tänavavalgustuse kaardistamine. Rakvere linnas on valgustatud tänavaid kokku 72,6 km, nendest on varustatud õhuliinidega 66,8 km ja kaabelliinidega 5,8 km. Valgustuspunkte on 1810 tk, välisvalgustusvõrgu juhtkilpe on 26 tk, tarbitav võimsus tänavavalgustuseks on ~ 435 kWh. 9.2. Eesmärgid • Tagada sõidukõlblik teedevõrk ja toimiv transpordivõrgustik, pidades prioriteetseks ühistransporti • Arendada linna teid ja tänavaid vastavalt linna liiklusskeemile • Kõvakattega teedele üleminek aastaks 2012 • Tänavavalgustuse tagamine tervel linna territooriumil, sh koolide ja lasteaedade ümbruse parem valgustatus • Säästlik energiakasutus, valgustuskulude vähendamine 9.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 9.3.1. C. R. Jakobsoni tänava läbimurde ehitus Tallinna tänavalt Kalda tänavani 2004–2010 LE 9.3.2. Asfalteerimistööd Linnuriigi, Taaravainu ja Tammiku linnaosas 2004–2005 LE 9.3.3. Jalgrattatee rajamine Lilleoru, Vabaduse ja Tartu tänavale 2004–2005 LE 9.3.4. Kesklinnast väljuva jalgrattatee projekteerimine 2004–2005 LE 9.3.5. Linnaliini busside peatuskohtade korrastamine ja remont (Karja tn, Tartu tn, Lilleoru tn, Vallikraavi tn) Pidev LE 9.3.6. Teede ja tänavate tolmuvabaks muutmine Pidev LE, projektid 9.3.7. Teede ja tänavate arendusplaani väljatöötamine 2004–2005 LE 9.3.10. Välisvalgustusvõrkude renoveerimise jätkamine 2004–2005 LE 9.3.11. Uute valgusliinide ehitamine Linnuriigi linnaosas ja väiksematel kõrvaltänavatel 2004–2005 LE 9.3.12. Suure võimsusega elavhõbevalgustite väljavahetamine väiksema võimsusega naatrium- või metallhalogeniidvalgustite vastu 2004–2005 LE 9.3.13. Uuringu läbiviimine valgustuskilpide edaspidise kontrolli- ja juhtimisvõimaluste kohta arvuti abil 2004–2005 LE 9.3.14. Uute parklate ehitamine kesklinnas (keskväljak, Tallinna tn, Vallikraavi tn, Kunderi tn) 2004 LE 9.3.16. Moonaküla silmusrambi projekteerimine ja ehitustööd 2004–2006 LE, projektid 9.3.17. Nortsu tee tänavavalgustuse süsteem 2004–2006 LE, projektid 9.3.18. Mõisavälja ja Maidla tänava ehitus 2005 LE, projektid *vt ka lisa 3 Rakvere linna tänavate ehituse- ja remondikava aastateks 2003–2005 10. INFOTEHNOLOOGIA 10.1. Olukorra kirjeldus Registrid Rakvere Linnavalitsuse arvutivõrgus on 41 arvutit, neist 36 on töökohad. Enamus arvutitest on kaasaegsel tasemel. Peale kahe vanema arvuti omavad kõik vähemalt 128 MB op.mälu. 26 arvutit kasutab Microsoft Office tarkvara, 10 arvutit kasutab vabavara PC Suite. Kõikides arvutites töötab viirusetõrje automaatne uuendamine. Arvutivõrk on täielikult üle viidud 100 MHz kiirusele. Kõikides arvutites on kiired võrgukaardid ja HUB-id on asendatud 100 MHz kiirusega swichidega. Peamaja ja hoovimaja vahel on kiire ühendus läbi valguskaabli. Kolmest linnavalitsuse serverist vajaks üks (avalik info ja ühine ketas) lähiajal väljavahetamist. Kaks ülejäänut on kaasaegsel tasemel. Kõik tähtsamad registrid on koondatud ühte serverisse. See võimaldab registreid kergemini hooldada ja turvata. Internetiteenuse kättesaadavus Praegu on Rakvere linnas võimalik tasuta avalikku internetiteenust koos juhendamisega kasutada Lääne-Virumaa Keskraamatukogus ja Lääne-Virumaa kutsekõrgkooli hoones Rohuaia tn 12. Kooliõpilastel on arvutit võimalik kasutada arvutiklassides, mis on Tiigrihüppe projekti käigus varustatud hästi. Samuti suureneb jätkuvalt kodukasutajate arv. Tulevikusuunaks on keskendumine peamiselt täiskasvanud internetikasutaja võimaluste laiendamisele. 10.2. Eesmärgid • Üleminek vabavara programmidele. Eesmärgiks on katsetada eestikeelse kontoritarkvara – OpenOffice – sobivust • Avaliku info serveri vahetus Praegu kasutusel olev avaliku info server (P200, jagatav kettamaht 8GB) on vananenud. Pärast uue serveri käikulaskmist jääks vana serveri ülesandeks teistest serveritest varukoopiate tegemine, viirusetõrje uuenduste jagamine töökohtadele ja vajadusel teiste serverite asendamine • Arvutivõrgu turvalisuse ja töökindluse tõstmine Eesmärgiks on viia kõik töökohad üle UPS-i toitele, seni kasutavad UPS-i vaid pooled töökohad. Serveri UPS-ide mahtu tuleks suurendada sedavõrd, et serverid kannataks kahetunnilist voolukatkestust Linnavalitsuse e-posti serverile on plaanis lisada filtri programm, mis ei lase viiruse kahtlusega e-posti läbi. See oleks oluline samm arvutiviiruste ja rämpsposti vastu võitlemisel. Plaanis on kõikidele linnavalitsuse arvutikasutajatele teha arvutisse sisselogimisel parooli sisestamine kohustuslikuks. Seni kasutavad parooliga sisenemist need, kel on juurdepääs registritele või muule mitteavalikule infole. • Osavõtt e-maakonna projektist Praegu on maakonnas aktiivsed kolm projekti: 1. X-tee (volitatud isikutele riiklikele registritele juurdepääs). Maavalitsuses see juba töötab, lähemal ajal saavad ka omavalitsused sellega liituda. Linnavalitsuses tuleb määrata volitatud kasutajate ring!! 2. Dokumendile digitaalallkirja lisamine. See projekt ei ole veel täielikult käivitunud. 3. Internetipõhise GIS-i käivitamine võimaldab interneti brauseri abil kasutada linna kaarte ja siduda neid andmebaasidega. Projektiga liitumine vajab kaalumist ja katsetamist. 10.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 10.3.1. Registrite sidumine linna kaardiinfoga Pärast registrite koondamist LE 10.3.2. GIS-süsteemile ülemineku tegevuskava väljatöötamine 2004–2005 LE 10.3.3. Osavõtt e-maakonna projektist Pidev LE + projektid 10.3.4. Avalikule tarkavarale üleminek 2004–2005 LE 10.3.5. Traadita interneti ala laiendamine kesklinna piirkonnas 2004–2005 LE, projektid 10.3.6. Linna kodulehekülje uuendamine ja kaasajastamine 2004–2005 LE 10.3.7. Linnavalitsuse ja linna allasutuste kodulehekülgede sidumine 2004–2005 LE 11. ETTEVÕTLUS JA TÖÖHÕIVE 11.1. Olukorra kirjeldus Seisuga 01.01.2004 on Rakveres registreeritud 1035 ettevõtjat (170 FIE-t ja 865 äriühingut), neist tertsiaarsektoris (kaubandus, teenindus jm) – 691, sekundaarsektoris (mäetööstus, töötlev tööstus, energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus) – 180 ja primaarsektoris (põllu- ja metsamajandus, jahindus, kalandus) – 164. 2003. aastal on registreeritud 93 uut ettevõtjat. Neli korda aastas käib Rakvere Linnavalitsuses koos ettevõtjate ümarlaud. Alustatud on ettevalmistusi Mõisavälja ettevõtlusala ja Lennuvälja tööstusala baasil Rakvere Tööstuspargi arendamiseks. Teostatud on keskkonnaalased uuringud ning koostatud tasuvusuuring ja äriplaan. 11.2. Eesmärgid • Suurendada tööhõivet • Suurendada välisinvesteeringute voolu Rakveresse • Tõsta linna ettevõtete konkurentsivõimet • Tõsta ettevõtjate Euroopa Liidu alase informeerituse taset (valdkonnad, regulatsioonid, läbirääkimiste protsessid jne) 11.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 11.3.1. Ettevõtlusstrateegia väljatöötamine (sh piirkonna maine ja tuntuse kujundamine) 2004–2006 LE, ettevõtted 11.3.2. Ühtse ettevõtluspoliitika kujundamiseks vajalike koostöösidemete algatamine ja väljaarendamine (Ettevõtluskeskus, EAS, Tööhõiveamet, kohalikud ettevõtjate organisatsioonid, Kaubandus-Tööstuskoda jne) Pidev LE 11.3.3. Rakvere linna ettevõtlusalade väljaarendamine vastavalt äriplaanile, sh tehnilise infrastruktuuri rajamine 2004–2010 LE, projektid, ettevõtjad 11.3.4. Ettevõtlusalase infrastruktuuri rajamine 2004–2006 LE, projektid 11.3.5. Äri- ja investeerimisvõimaluste ning sh tööstuspargi ja ettevõtlusala informatsiooni väljatöötamine, teostus ja levitamine (visit-rom, trükised) 2005–2006 LE, ettevõtted, projektid 11.3.6. Sõpruslinnadega ettevõtete, organisatsioonide ja asutuste omavahelise koostöö suurendamine ettevõtlusvaldkonnas – ühisprojektide väljatöötamine Pidev LE, sõpruslinnad, rahvusvahelised projektid 11.3.7. Valdkonna arengule suunatud projektide ettevalmistamine ja elluviimine (nii kohalikul, regionaalsel, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil) Pidev LE + eri programmid 11.3.8. Regionaalsete suurürituste, koolituste ja konverentside korraldamine Pidev LE, L-Viru MV, ettevõtted, fondid 11.3.9. Süsteemne informatsiooni vahetamine Pidev LE, ettevõtted 11.3.10. Tööhõivealaste projektide algatamine ja läbiviimine 2004–2005 LE, projektid, ettevõtted 11.3.11. Valdkonnasisene ettevõtjate EL struktuurvahendite alane teavitamine Pidev LE, projektid 12. ELAMUMAJANDUS 12.1. Olukorra kirjeldus Elamuehitus Rakvere linnas on elavnenud, 2004. a on kaasa toonud mitmeid uusi korterelamute arendusprojekte. Siiski on korterite hinnad ja üürid kõrged, mis tekitab tõsiseid probleeme väiksema sissetulekuga inimestele eluaseme leidmisel. Probleemiks on ka elamute amortiseerumine, omanikel ei jätku vahendeid renoveerimistöödeks. Samas kasutatakse olemasolevaid võimalusi (näiteks Ekspordi ja Krediidi Garanteerimise Sihtasutuselt KredEx renoveerimistoetuse taotlemine) vähe. Väga palju tuntakse huvi odavate munitsipaalpindade vastu, mida jätkub vaid vähestele soovijatele. Lahendamist vajab sundüürnike (2004. aasta juuli seisuga on ca 90 leibkonda) eluaseme küsimus, kuna tagastatud majade omanikud soovivad üürnikest vabaneda või küsivad halvas seisukorras eluruumide eest põhjendamatult kõrget üüri. 2004. aasta lõpuks valmib munitsipaal-üürielamu 18 sundüürnikest leibkonna jaoks, millest ei jätku kõigile elamispinda vajavatele sundüürnikele. Sihtasutusele KredEx on esitatud avaldus ka 2005. aastal munitsipaal-üürielamufondi suurendamise toetuse taotlemiseks. 12.2. Eesmärgid • Luua soodus keskkond eluaseme soetamiseks erinevate majanduslike võimalustega inimrühmadele • Minimaliseerida elamumajandusega seotud riske linnas (väheelamiskõlblikud kõdurajoonid, kinnisvaraarendus, elamute füüsiline ja moraalne vananemine, vähene vastutustunne) • Edendada korteriühistuliikumist • Tagada kolmanda sektori organisatsioonide ja kohaliku omavalitsuse koostöös eluasemekorralduse professionaalsus ja järjepidevus 12.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 12.3.1. Linna eluasemestrateegia väljatöötamine 2004–2005 LE, projektid 12.3.2. Elamuehituseks sobivate alade ja kruntide määratlemine, planeeringute tegemine ja pakkumine, sobiva infrastruktuuri väljaehitamine Pidev LE 12.3.3. Korteriühistute ja -ühisuste arengu toetamine Pidev LE, EKÜL, RE 12.3.4. Korterite ehitamine või ostmine omandireformist tulenevalt tekkinud sundüürnike eluasemevajaduste lahendamiseks 2004, RE raha eraldamisel kuni 2006 RE, LE 12.3.5. Munitsipaaleluruumide passistamine, remondivajaduse määramine Pidev LE 12.3.6. Munitsipaaleluruumide remontimine Pidev LE 12.3.7. Vanalinnas asuvate hoonete säilimise toetussüsteemi väljatöötamine ja elluviimine 2004–2005 LE, RE, projektid 12.3.8. Linna arengu seisukohast vajalikele spetsialistidele eluaseme soetamise toetussüsteemi väljatöötamine ja elluviimine 2004–2005 LE 12.3.9. Sotsiaalmaja ehituse lõpetamine 2004–2006 LE, RE, projektid 12.3.10. Ühistulise elamuehituse algatuste toetamine Pidev LE, RE, projektid 12.3.11. Ühistute renoveerimisprojektide toetamine, intressitoetuse maksmine ja elamute tehnilise ülevaatuse toetamine Pidev LE, projektid, RE 12.3.12. Korteriühistute tekke soodustamine ja arengu toetamine Pidev LE, RE, projektid 12.3.13. Elamuomanike ja -haldajate koolitus ning kursuste organiseerimine ja konsultatsioon 2004–2005 LE, kolmas sektor 12.3.14. Heakorrastatud elamute omanike tunnustamine Pidev LE 12.3.15. Ühistegeliku kinnisvara korrashoiu teadvustamine Pidev LE, projektid 12.3.16. Moodustada linnavalitsuse komisjon linna eluasemestrateegia väljatöötamiseks 2004 LE 12.3.17. Linna jaoks ebaotstarbekate munitsipaaleluruumide võõrandamine (avalikel enampakkumistel) Pidev LE 12.3.18. Eluruumide soetamine majutamaks isikuid, kellele KOV peab seaduse järgi tagama elamispinna Pidev LE 12.3.19. Elusaseme-alaste uuringute, koolitusprojektide läbiviimine Pidev LE, RE, projektid 13. VÄLISSUHTLUS 13.1. Olukorra kirjeldus Rakvere linnal on praegu kuus ametlikku sõpruslinna: Senaki linn Gruusia Vabariigis (rahvaarv u 30 000), Lapua linn (15 000), Nurmo vald (9400) ja Lappeenranta linn (55 000) Soome Vabariigis, Sigtuna kommuun (32 000) Rootsi Kuningriigis ning Lütjenburgi linn (6000) Saksamaa LV-s. Sõlmimisel on koostöökokkulepe Szolnoki linnaga (200 000) Ungaris, Panevezyse linnaga (115 000) Leedus ja Bel Airi linnaga (12 000) Ameerika Ühendriikides. Eri koostööprojekte ja -koolitusi on teostatud ka koostöös teiste välispartneritega – omavalitsuste või sõpruslinnadega. 13.2. Eesmärgid • Arendada edasi nii riigisiseseid kui rahvusvahelisi sidemeid • Kujundada linna hea maine välissuhtluse alal • Tihendada koostööd sõpruslinnadega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega • Luua baas Eesti Euroopa Liidu liikmeks saamisega kaasnevate võimaluste paremaks ärakasutamiseks (sh EL struktuurifondid) • Koostöö arendamine teiste valdkondade komisjonide, mittetulundusühingute, asutustega • Turisminduse edendamine 13.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 13.3.1. Koostöösuhete arendamine sõpruslinnadega Pidev LE, projektid 13.3.2. Sõprussuhete loomine Läti, Leedu ja Venemaa omavalitsustega 2004–2005 LE, projektid 13.3.3. Koolide välissuhtlemise toetamine, sh õpilas- ja isetegevusrühmade vahetused Pidev LE, projektid 13.3.4. Rakveres tegutsevate eri rahvuste kultuuriseltside tegevuse toetamine Pidev LE, projektid 13.3.5. Asutuste ja seltside välissuhteid hõlmava andmebaasi loomine 2004–2005 LE 13.3.6. Ettevalmistustööd Euroopa Liidu Struktuurifondide vahendite taotlemiseks ja taotluste ettevalmistamine 2004–2005 LE, projektid 13.3.7. Rahvusvaheliste ja üleeestiliste koolituste ja konverentside korraldamine Pidev LE, RE, era, projektid 13.3.8. Rahvusvaheliste festivalide (toetamise) jätkamine Pidev LE, RE, era, projektid 13.3.9. Konverentside, koolituste ja ürituste korraldamise võimaluste kaardistamine Pidev LE, projektid 13.3.10. Sõprussuhete süvendamine Eesti Mereväe lipulaevaga «Admiral Pitka» Pidev LE 13.3.11. Kontaktide loomine ja informatsiooni kogumine koostööprojektide võimaluste kohta saatkondades koostöös saatkondadega Pidev LE, projektid 13.3.12. Aidata kaasa Euroopa Maja tegevuse arendamisele Pidev LE, projektid 13.3.13. Euroopa Liidu Struktuurfondidest ja muudest välisabivahenditest välisabi taotlemine Pidev LE, projektid 14. TURISM 14.1. Olukorra kirjeldus Rakveres tegutseb seitse majutusettevõtet, nendest on praegu atesteeritud kuus. Esindatud on hotell, külalistemaja, hostel, külaliskorter ja kodumajutus. Turismiinfo korraldamise eeliseks on maakondliku Turismiinfokeskuse paiknemine Rakveres. 2002. aastal püstitati linna juubelipidustuste raames Vallimäele suur 10 tonni kaaluv Tarva pronksskulptuur. 2003. aasta kevadel avas SA Virumaa Muuseumid Rakvere linnuse. Linnuse eeshoovis asub keskaegne käsitööliste õu, loomade aedik ja laste mänguväljak keskaegsete atraktsioonidega. Linnuse siseruumides asuvad piinakamber, põrgu, veinikelder jpm. Linnuse konvendihoones on väljas mitmeid näitusi. Turismialaselt on prioriteetseteks elluviidavateks tegevusteks esiteks linna peamise turismimagneti – Vallimäe kompleksi – turismi toetava tugiinfrastruktuuri väljaarendamine. Selle tulemusena saavutatakse parem ligipääsetavus Vallimäe kompleksile ligipääsuteede ehitamise, viidastamise ja turiste teenindavate parklate väljaehitamise kaudu ning luuakse rajatiste (valgustusega teerajad, tualetid, varjualused) ning haljastustööde kaudu tingimused turismiürituste korraldamiseks. Teiseks prioriteetseks tegevussuunaks on Rakvere linnale 2004. aastal koostatud tunnuslause ja sümboolikakontseptsiooni alusel meenete, trükiste, infomaterjalide ja turiste linnaruumis teenindavate abivahendite (infostendid, viidad) väljatöötamine ning nende paigaldamine turistide kogunemispaikadesse. 14.2. Eesmärgid • Suurendada meie majutusettevõtetes peatuvate turistide arvu • Leida võimalusi turistide Rakveres viibimise pikendamiseks • Tutvustada ja reklaamida linna, sh Tarvast ja linnust kui Rakvere sümbolit • Kujundada linna positiivne ja ligitõmbav maine • Kujundada turistile soodne keskkond • Tõhustada koostööd eri valdkondadega, millega turismiteenuse pakkumine seotud on (kultuur, haridus, majandus), samuti asutuste ja organisatsioonide vahel 14.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 14.3.1. Julge ja kaasaegse linna mainekontseptsiooni rakendamine 2004–2005 LE, projektid 14.3.2. Linnuse ja tarvaga seotud projektide jätkamine 2004–2005 LE, projektid 14.3.3. Vallimäe kompleksi väljaarendamine 2004–2006 LE, ettevõtjad, projektid 14.3.4. Taidlejate/esinejate toomine Vallimäele koostöös kultuurivaldkonna ja eraettevõtjatega Pidev LE, era 14.3.5. Linna logo ja tunnuslause levitamine 2004–2005 LE, projektid 14.3.6. Rakvere linna uue mainekontseptsiooniga trükiste, kaartide, audiovisuaalse materjali ning turiste teenindavate infostendide ja -viitade valmistamine 2004–2005 LE, projektid 14.3.7. Rakvere tutvustamine – kodulehekülje, ajakirjanduse, reisibüroode, sõpruslinnade ja sõpruslaeva kaudu Pidev LE, projektid 14.3.8. Linna esindamine turismimessidel koostöös SA Virumaa Muuseumidega Pidev LE, SA Virumaa Muuseumid, RE, projektid 14.3.9. Turismiviitade ja -info paigutamine turistide kogunemispaikadesse: keskväljakule, promenaadile, bussijaama, linnusesse 2004–2006 LE, projektid 14.3.10. Viitadele inglisekeelse informatsiooni lisamine Pidev LE 14.3.11. Majutusasutuste atesteerimine Pidev LE 14.3.12. Terviklike turismitoodete väljaarendamine koostöös SA Virumaa Muuseumidega ja Lääne-Viru Maavalitsusega 2004–2005 LE, projektid 14.3.13. Rakvere lisamine rahvusvahelistesse turismimarsruutidesse 2004–2005 LE, projektid 14.3.14. Turismi arengukava ja investeeringute kava väljatöötamine Rakvere linna jaoks 2004–2005 LE, projektid 14.3.15. Jätkata Rakvere Linnavalitsuses loodud turismikomisjoni tööd turismi arengusuundade määratlemiseks ja selleks vajalike teabematerjalide ettevalmistamist Pidev LE 14.3.16. Turiste teenindavate parklate väljaehitamine Vallimäe piirkonda 2005–2008 LE, projektid 14.3.17. Vallimäele turiste teenindava tugiinfrastruktuuri väljaehitamine 2005–2008 LE, projektid 15. HARIDUS 15.1. Olukorra kirjeldus Maakonnakeskusena on linnas kujunenud haridusasutuste võrgustik koolieelsetest lasteasutustest kuni kõrgkoolideni, kus ligi 5500 lapsel ja noorel on võimalus omandada eri tasemel haridust. Täiskasvanutele on koolitusvõimalusi lisanud mitmed erakoolitusfirmad. Alusharidus omandatakse 3–7. eluaastani põhiliselt koolieelsetes lasteasutustes õpetajate käe all, varasem alusharidus omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Rakvere linn korraldab ja finantseerib osaliselt laste perekondliku kasvatuse täiendamist era- ja munitsipaallasteaedades ning koolide juures tegutsevates ettevalmistusrühmades. Põhihariduse omandamise võimalus tagatakse linna kõigile koolikohustuslikele lastele. Üldkeskhariduse omandamist võimaldatakse nii oma linna kui mujalt tulnud edukalt põhikooli lõpetanutele Rakvere Gümnaasiumis, Rakvere Reaalgümnaasiumis ja Rakvere Eragümnaasiumis. Rakvere Vene Gümnaasiumis ja Rakvere Õhtukeskkoolis nii kaua, kui jätkub seadusega nõutav arv õpilasi. Kutseharidus lähtuvalt ühiskonna ja linna tööturu vajadustest taotletakse kutse, ameti ja erihariduse omandamise võimaluse tagamiseks koostöö laiendamist linnas tegutsevate kutse- ja kõrgkoolidega. Huvihariduse omandamist võimaldatakse Rakvere Muusikakoolis, munitsipaal-üldhariduskoolide juures tegutsevates huviringides ning osaliselt finantseerib Rakvere linn erahuvialakoolides eri huvidega noorte võimalust osaleda eri ringides. 15.2. Eesmärgid • Tingimuste tagamine linnaelanike eri vajadustele vastava kvaliteetse ja konkurentsivõimelise hariduse omandamiseks alusharidusest kuni täiskasvanute pidevõppeni, et linn kujuneks tunnustatud hariduskeskuseks maakonnas ja riigis • Linna tingimustele ja võimalustele ning linnaelanike vajadustele vastava tasakaalustatud ja areneva haridussüsteemi (s.o õppeasutuste ja nende tööd korraldavate asutuste võrk koos seostega selle süsteemi ja üldsuse vahel) kujundamine ja süsteemi uue majanduse tingimustele orienteerimise kindlustamine • Õppe- ja töökeskkonna kaasajastamine • Süsteemi optimaalsuse tagamine • Noorte koolivälise tegevuse ning noorsootöö koordineerimine ja huvihariduse võimaluste laiendamine • Eesseisvaks eluks ja tööks valmistumisele, kasulikult ja tervislikult vaba aja veetmisele ning õppimis- ja töövõimaluste kohta teabe hankimisele kaasaaitamine, teavitamise ja nõustamise süsteemi väljaarendamine, narkomaania ja kuritegevuse ennetustöö ning kogu tegevuse koordineerimine 15.3. Tegevused Tegevus – alusharidus Teostamise aeg Rahastamine 15.3.1. Kõigile 3–6-aastastele lastele võimaldatakse hoiu ja alushariduse omandamist oma linna lasteaedades Pidev LE, lapsevanem 15.3.2. Lastehoiu erivormidega lasteaedade tekke ja arengu soodustamine. 2–3-aastastele lastele 1–2 hoiurühma avamine 2004–2004 LE, erasektor, lapsevanem 15.3.3. Kõrgharidusega pedagoogilise personali kujundamine 2007. aastaks – jätkukoolituse võimaluste taotlemine koostöös Rakvere kolledžiga Pidev LE, riik, pedagoog 15.3.4. 6-aastastele kooliks ettevalmistuse tagamine koolide ja lasteaedade juures Pidev LE 15.3.5. Koduste laste vanemate nõustamise korraldamine munitsipaallasteaedade juures Pidev LE 15.3.6. Lasteaedade mänguväljakute uuendamine 2004–2005 LE Tegevus – koolikohustuse täitmine Teostamise aeg Rahastamine 15.3.7. Õpi- ja kasvatusraskustega ning andekate laste õpetamiseks programmide ellurakendamine linna üldhariduskoolides Pidev LE, lapsevanem, fondid 15.3.8. Programmide väljatöötamine ja ellurakendamine põhikoolist väljalangemise tõkestamiseks 2004–2005 LE, projektid 15.3.9. Koolivõrgu ümberkujundamine erivanuseliste rühmadega koolideks, minnes järk-järgult üle koolides alg-, progümnaasiumi ja gümnaasiumi astmele eri hoonete(osade)s 2004–2007 LE 15.3.10. Kodu ja kooli koostöö tõhustamine. Nõustamis- ja tugiteenuste rakendamine Pidev LE 15.3.11. Õppetöö korraldamine kõigis koolides ühes vahetuses 2004–2006 LE 15.3.12. 500-kroonine kinkekaart I klassi õppima asujatele koolitarvete ostmiseks Pidev LE 15.3.13. Järk-järgult klasside täituvuse vähendamine Alates 2003 LE Tegevus – koolivõrgu väljakujundamine Teostamise aeg Rahastamine 15.3.14. Rakvere Linna Algkooli ümberkujundamine Rakvere Linna Lasteaed-algkooliks 2005 LE 15.3.15. Rakvere Vene Gümnaasiumi hoones Rakvere Gümnaasiumi algklasside õpilaste arvu suurendamine vabade ruumide olemasolul Pidev LE 15.3.16. Rakvere Vene Gümnaasiumi säilimine gümnaasiumiõpilaste olemasolul Pidev LE 15.3.17. Rakvere Eragümnaasiumi arengu toetamine Pidev LE 15.3.18. Võimaluse loomine põhi- ja üldkeskhariduse omandamiseks täiskasvanutele Pidev LE 15.3.19. Rakvere Lille Kooli arengu toetamine (kuni 40 erivajadusega õpilase põhikooliks) Pidev LE 15.3.20. Olemasolevate pedagoogide ümber- ja täiendusõppe korraldamine tagamaks 2007. a kvalifikatsiooninõuetele vastav pedagoogiline personal Pidev LE 15.3.21. Kõrgkvalifikatsiooniga haridusspetsialistide (eriti noorte ja meesõpetajate) koolidesse tuleku soodustamine Pidev LE 15.3.22. Võimaluste loomine personali kvaliteedi tõstmiseks, vastavate koolitusprogrammide ja projektide ettevalmistamine ja elluviimine. Haridustöötajate tunnustussüsteemi loomine ja käivitamine 2004 LE Tegevus – kutseharidus Teostamise aeg Rahastamine 15.3.23. Rakvere Kutsekeskkooli arendamisele kaasaaitamine, toetades selle kujunemist kutseõppekeskuseks, kus lisaks noorte esmakoolitusele toimub täiskasvanute tööalane koolitus, erivajadustega inimeste kutsealane koolitus ja gümnaasiumiõpilaste kutsealane eelkoolitus, piirkonna väikeettevõtjate ja teiste tööandjate nõustamine Pidev LE 15.3.24. Linna põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste kutsealase eelkoolituse osaline finantseerimine lepingute alusel (Rakvere Kutsekeskkool ja OÜ Norax koolitus) 2004–2012 LE 15.3.25. Kutsetandvate koolide baasil kutse, ameti ja eriala omandamise võimaluste laiendamine majanduse, teeninduse jm linnaga seonduvate alade osas Pidev LE Tegevus – kõrgharidus Teostamise aeg Rahastamine 15.3.26. Kaasaaitamine Rakvere Kolledži arengule ja integreerumisele linna haridusellu. Kolledži potentsiaali kasutamine linnas haridus- ja sotsiaalvaldkonnas 2004–2012 LE 15.3.27. Koostöö arendamine kõrgharidust pakkuvate haridusasutustega Pidev LE Tegevus – huviharidus Teostamise aeg Rahastamine 15.3.28. Noortele ja lastele tasuta osalemine munitsipaal-üldhariduskoolide juures tegutsevates huviringides Pidev LE 15.3.29. Erinevate huvidega noortele võimaluste loomise toetamine juriidiliste ja füüsiliste isikute asutatud koolides ja ringides 2004–2005 LE, lapsevanem 15.3.30. Osade huviharidusteenuste järkjärguline üleandmine lepingute alusel erasektorile 2004–2005 LE, lapsevanem, erasektor 15.3.31. Huvialakoolide toetamine võimaluste mitmekesistamisel, sh koolieelikute ja täiskasvanute huvide ning võimete arendamiseks 2004–2005 LE, lapsevanem 15.3.32. Tingimuste loomine ja kaasaaitamine noorte suvise tööhõive süsteemi rajamisele ja korraldamisele 2004–2004 LE, projektid 15.3.33. Noorte kutsenõustamissüsteemi loomine ja käivitamine 2004 LE 15.3.34. Kaasaaitamine täiskasvanute koolitusvõimaluste laiendamisele linnas 2004–2012 LE, projektid, kodanik Tegevus – süsteemi optimaalsuse tagamine Teostamise aeg Rahastamine 15.3.35. Olemasolevate haridusasutuste ning nende tööd korraldavate asutuste auditeerimine, töökohtade kaardistamine ja vajadusel ümberkorraldamine Pidev LE 15.3.36. Haridusseadustega mitteettenähtud teenuste järkjärguline üleandmine erasektorile 2004–2005 LE, erasektor, lapsevanem 15.3.37. Haridusasutuste varade korrastamine. Munitsipaalvara kaasaegse halduse ja arendamise korraldamine 2004–2005 LE 15.3.38. Säästuprogrammide (normatiivide väljatöötamine ja võrdlemine teiste linnadega) rakendamine haridussüsteemi tõhusamaks toimimiseks 2004 LE 15.3.39. Tervisliku ja turvalise õppekeskkonna loomine ja turvalisuse, ohutuse ja hügieenitingimuste tagamine ning selleks sihtprogrammide rakendamine. 21. sajandi kooli projektis aktiivne osalemine Pidev LE 15.3.40. Investeeringute süsteemi sidumine haridusasutuste võrgu arenguga tagamaks kõigile võrdsed õppetingimused. Investeeringute kava väljatöötamine ja kinnitamine 2004 LE 15.3.41. Infotehnoloogia ajakohastamine ja uue tarkvara hankimine, osaledes aktiivselt vastavates programmides 2004–2005 LE, THSA jm projektid 15.3.42. Infosüsteemi väljakujundamine (haridusinfo kogumise süsteemi loomine, arvutite rakendamine, arvutivõrgu väljaarendamine ja ühendamine üleriigiliste ja linnaregistritega) 2004–2005 LE 15.3.43. Haridusasutuste finantseerimine pearaha alusel: süsteemi (normid, õigusaktid) väljatöötamine ja rakendamine 2004–2004 LE 16. KULTUUR JA SPORT 16.1. Olukorra kirjeldus Rakvere linn teostab oma kultuuripoliitikat kuue munitsipaalasutuse kaudu ja teeb koostööd kolmanda sektoriga. Lääne-Virumaa Keskraamatukogu asub renoveeritud hoones, loodud on elektrooniline andmebaas, toimib elektrooniline laenutussüsteem. Tehakse ettevalmistusi ühinemiseks vabariikliku raamatukogude arvutivõrguga. Raamatukogus tegutseb aktiivselt kirjandusklubi, toimuvad konverentsid, koolitused, näitused, kontserdid. Keskraamatukogu on muutunud linna kultuurielu oluliseks keskuseks. Suur külastatavus toob esile probleemid – väike lugemissaal, lühike lahtiolekuaeg. Rakvere Rahvamaja osaliselt remonditud ruumid võimaldavad avalikke üritusi korraldada. Harjutusruumidena kasutavad hoonet rahvamaja ringide taidlejad, seltsid, erahuvikoolid. Probleemiks on ruumikitsikus, saali akustika, keldrikorruse remontimata harjutus- ja ringiruumid. Rahvamaja allüksusena tegutseb Avatud Noortekeskus Torni. Aktiivselt osalevad kultuuritegevuses kodanike vabatahtlikud ühendused nagu folklooriselts Tarvanpää, 6 koori, 2 orkestrit, 1 rahvamuusikaansambel, 2 näitemänguseltsi, 3 kujutava kunsti ning 2 käsitöö- ja rahvakunstiühendust jne. Asutatud on mitmesuguseid klubilise iseloomuga seltsinguid eakate klubist õlleklubini. Probleemiks on tegevuseks sobilike ruumide vähesus ning rahaliste vahendite nappus. Oluliselt tõstavad linna kultuurielu kvaliteeti SA Rakvere Teatrimaja ja rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal ning samuti SA Virumaa Muuseumid, kes omab linnas Rakvere Näituste Maja, Rakvere Ordulinnust ja Linnakodaniku Muuseumi. Traditsiooniks on muutunud Rakvere Muusikakooli initsiatiivil toimuv Jaan Paku nimeline noormuusikute ja kammerfestival. Muusikakooli renoveeritud saal on kujunemas arvestatavaks kontserdipaigaks Rakvere Gümnaasiumi aula kõrval. 2004. aasta kevadel valmis Rakvere uus Spordikeskus, septembri algul avati vastvalminud staadion. Lisaks kuuluvad linnale 2 staadioni ja 4 koolivõimlat, on rajatud välisväljakuid ja terviseradasid. Neid hooneid ja rajatisi kasutavad lisaks spordikoolile ja üldhariduskoolidele ka umbes 30 spordiklubi nagu võrkpalliklubi Rivaal, kergejõustikuklubi ViKe, Rakvere Palliklubi, Jalgpalliklubi Rakvere jt. Linnas toimub mitmeid heatasemelisi spordiüritusi: Rakvere Rahvajooks, Virumaa Väikelaste Kergejõustikupäev, Wesenberghi Sprint, Rakvere Rattasõit jt. Välja on töötatud täpsustatud Rakvere linna kultuuri arengukava projekt aastani 2012, määratledes ära prioriteetsed spordialad ja kultuurisuunad. 16.2. Eesmärgid • Säilitada linnas kultuuriline mitmekülgsus • Linna jaoks tähtsate institutsioonide arendamine – teater, kontserdimaja, näitused, spordi- ja veekeskus ja jäähall • Tihendada koostööd kultuurivaldkonna siseselt, samuti teiste valdkondadega • Luua piisavalt tegevusvõimalusi eri sihtgruppidele 16.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 16.3.1. Kultuuri- ja sporditegevuse toetamine vastavalt «Rakvere linna eelarvest kultuuri- ja spordiprogrammide ning -ürituste toetamise korrale» Pidev LE 16.3.2. Kultuuri- ja sporditegevuse toetamise suurendamine vastavalt «Rakvere linna eelarvest kultuuri- ja spordiprogrammide ning -ürituste toetamise korrale» vähemalt 1,5% linna eelarvest (v.a sihtotstarbelised eraldised) Pidev LE 16.3.3. Linna eelarvest rahaliste vahendite eraldamine linnale kuuluvate asutuste ning klubide ja seltside tegevuseks vajalike hoonete ning rajatiste majandus- ja kapitalikulude katteks Pidev LE 16.3.4. SA Rakvere Teatrimaja hoonete (Rakvere Rahvamaja, KIT-i klubi) remondi toetamine 2004–2014 LE, projektid 16.3.5. Kultuuristipendiumide statuudi väljatöötamine ja rakendamine 2004–2005 LE 16.3.6. Spordikeskuse kasutusvalduse tasumine 2004–2019 LE 16.3.7. Ujulakompleksi ehitus 2005–2008 LE 16.3.8. SA Rakvere Teatrimaja toetamine 2004–2014 Riik + LE 16.3.9. Talispordialadega tegelemiseks tingimuste loomine 2005–2008 LE, projektid 17. SOTSIAALHOOLEKANNE 17.1. Olukorra kirjeldus Toimetulekutoetust on 2003. a I poolaastal saanud 253 peret kokku 961 193 krooni, neist töötutega peresid on 173, lastega peresid 113, pensionäriperesid 17, üliõpilasperesid 14. 1. jaanuaril 2002. a alustas tööd Rakvere Sotsiaalabikeskus – linna sotsiaalhoolekandeasutus, mille põhieesmärk on linnaelanike toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine ja sotsiaalse erivajadusega isikute sotsiaalsele turvalisusele, arengule ühiskonnas kaasaaitamine. Sotsiaalabikeskuse tegevusvaldkondadeks on: Sotsiaalmaja (kus on 30 sotsiaalkorterit), vanurite päevakeskus (aastas üle 400 püsikliendi), koduhoolduse teenus (teenust saab 90 eakat ja invaliidi), psüühilise erivajadusega inimeste päevakeskus (riiklikult finantseeritud 10 kohta), toetatud elamine (riiklikult finantseeritud 6 kohta), transporditeenus (12+1 kohta, vajadusel osutab invatakso teenuseid), usaldustelefon (aastas umbes 700 kõnet), isikliku abistamise teenus (teenust 2003. a pakutud kahele lapsele, 2004. a lisandumas veel kolm), ohvriabi teenus (vabatahtliku tugiisikuna töötab 12 inimest), uimasti- ja AIDSi ennetustuba. Lisaks ostab sotsiaalabikeskus laste päevakeskuse teenust (tegevuses osaleb üle 130 lapse aastas) Rakvere Lastekaitse Ühingult ja puuetega inimeste päevakeskuse teenust Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Kojalt. Uue teenusena alustas 2003. a sügisel tööd kodutute varjupaik. Alates 2004. a aprillist ostab Rakvere linn kodutute varjupaiga teenust MTÜ Rakvere Diakooniakeskuselt, kellega on sõlmitud 3-aastane leping. Rakvere Sotsiaalabikeskuses on ruum ka terviseedendusühingule, mille tegevuse raames toimub terviseedendusalane nõustamine, samuti vererõhu, kolesterooli ja veresuhkru mõõtmine. 2004. a märtsis alustas tööd uimasti- ja AIDSi ennetuskabinet, mis on avatud kahel päeval nädalas ja kus korra kuus toimuvad anonüümsed HIV/AIDSi testimised. Alates 2004. a veebruarist on avatud Lai tn 1 ruumides Rakvere ohvriabi tuba, mille eesmärk on hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute toimetulekuvõime säilitamine või parandamine. Vabatahtliku tugiisikuna töötab 12 inimest, kes on kõik saanud vastava ettevalmistuse. Sotsiaalabikeskuse ruumides Tuleviku 8 töötab alates 2003. a psüühilise erivajadusega inimeste päevakeskus. Tööl on kaks tegevusjuhendajat (üks osalise ajaga) riiklikult on finantseeritud 10 inimese nn pearaha, millega kaetakse töötaja töötasu ja osaliselt tööks vajalikud vahendid. Kommunaalkulud Tuleviku tn 8 katab Rakvere Sotsiaalabikeskus linnaeelarveliste vahenditega. Samas majas tegutseb ka psühhiaater, pereterapeut ja korra nädalas teeb vastuvõttu lastepsühhiaater. Rakveres on 2 erahooldekodu; hooldekoduteenust ostab linn 12 hooldekodult, milles on hooldusel 63 inimest. Rakveres on mittetulundusühingud, mis pakuvad lastekodu- ja laste turvakoduteenust, vaimupuudega lastele kool ja vaimupuudega noortele päevakeskus. Rakveres on jätkuv vajadus sotsiaal- ja munitsipaalkorterite järele. 17.2. Eesmärgid • Pakkuda senisest paindlikumaid ja kliendikesksemaid teenuseid, eelistades ennetavaid teenuseid • Tõsta puuetega inimeste elukvaliteeti, toimetulekut ning ühiskonda integreerumist • Toetada teenuste pakkumist vanuritele ja puuetega inimestele, mis võimaldaks neil võimalikult kaua ja täisväärtuslikumalt oma kodus elada • Märgata laste probleeme võimalikult vara ning sekkuda õigeaegselt • Arendada välja võrgustik eri institutsioonides töötavate lastega tegelevate spetsialistide vahel • Tagada elanike sotsiaalne turvalisus inimeste toimetuleku toetamisega eelkõige nõustamise ja sotsiaalteenuste osutamise kaudu 17.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 17.3.1. Sotsiaalabikeskuse töö arendamine ja eri teenuste laiendamine Pidev LE 17.3.2. Laste päevakeskuse väljaarendamine laste tugikeskuseks (SAK) 2004–2005 LE + projektid 17.3.3. Päevakeskuses pakutavate teenuste nimekirja laiendamine vanurite päevahoiu teenusega (SAK) 2004–2005 LE 17.3.4. Koduhoolduse klientidega lepingute sõlmimine Pidev LE 17.3.5. Hoolekandetöötajate koolitamine (SAK) Pidev LE 17.3.6. Isikliku abistaja teenuse pakkumine (SAK) Pidev LE 17.3.7. Koostöö puuetega inimeste organisatsioonidega eelnevates tegevustes (SAK) Pidev LE 17.3.8. Puuetega inimestele eri teenuseid pakkuvate mittetulundusühingute toetamine (SAK) Pidev LE + projektid 17.3.9. Psüühilise erivajadusega inimestele päevakeskuse teenuste pakkumine (SAK) Pidev LE + projektid 17.3.10. Koostöös Virumaa Tööotsijate Ühingu ja Lääne-Virumaa Tööhõiveametiga projektide väljatöötamine pikaajaliste töötute aktiviseerimiseks ja tagasipöördumiseks tööjõuturule (SAK) Pidev LE + projektid 17.3.11. Kodutute varjupaiga ja supiköögi teenuste pakkumine Pidev LE 17.3.13. Riikliku sotsiaalregistri pidamine Pidev LE 17.3.14. Vähemkindlustatud perede toetamine toimetulekutoetuse ja ühekordsete toetuste maksmisega, lastele tasuta koolitoidu, hoidmistasust vabastamise ning suvelaagritest osavõtu võimaldamisega Pidev LE + projektid 17.3.15. Bussisõidu võimaldamine linnaliinide autobussides linna haldusterritooriumil elavatele raske ja keskmise puudega inimestele, üle 70-aastastele pensionäridele, Represseeritu Tunnistuse omanikele ja 4-liikmeliste perede lastele ning doteeritud hindadega saunapiletid Pidev LE 17.3.16. Ranitsatoetuse maksmine kooliminevatele lastele 2004–2005 LE 17.3.17. Alustada eluruumide kohandamist puuetega inimeste vajadustele tagamaks nende toimetuleku nende oma kodus (ukseavade laiendamine, käetugede paigaldamine) Alates 2005 LE 17.3.18. Munitsipaaleluruumide arvu suurendamine omandireformiga või muul põhjusel elukoha kaotanutele ning psüühiliste erivajadustega inimestele Alates 2004 LE, projekt 17.3.19. Toetatud elamise teenuse pakkumine Pidev LE, riik 17.3.21. Psüüh. erivaj. in. päevakeskuse ruumide renoveerimine 2004–2005 LE 17.3.22. Vilde 2a sotsiaalabikeskuse uute ruumide rekonstrueerimine ning ruumides noorte päeva- ja aktiviseerimiskeskuse avamine 2004–2006 LE, RE, projektid 17.3.23. Ohvriabi teenuse pakkumine Pidev LE, RE, projektid 17.3.24. Usaldustelefoni tegevuse jätkamine Pidev LE 17.3.25. Sotsiaalvaldkonna projektide toetamine koostöös mittetulundusühingutega Pidev LE, MTÜ, projektid 17.3.26. Represseeritud isikutel õigus külastada tasuta SA Virumaa Muuseumid Pidev LE, RE 18. TERVIS (sh rahvatervis e. avalik tervishoid) 18.1. Olukorra kirjeldus Tervis on olulisim isiklik ja rahvuslik ressurss ja parim võimalik terviseseisund kuulub iga inimese põhiõiguste hulka. Rahva tervise heaks kavandatav täiendab ja toetab teiste elualade arengukavasid nii hariduses, majanduses kui kultuuris. Rahvatervise arengukava ülesanne on elanikkonna kõikidele tasemetele ja sektoritele ette näha tervist säästev ja toetav areng. Esimese etapi üldarstiabi osutavad Rakvere linnas perearstid. Teise etapi eriarstiabi tagamiseks osaleb Rakvere linn A/S-s Rakvere Haigla. Terviseedendamisega tegelevad Rakveres projektipõhiselt mitmed mittetulundusühingud, järjepidevamalt Tuleviku tn 8 asuv nõustamiskoda. Linnaarsti avaliku tervishoiu korraldamiseks Rakvere linnal ei ole. Ambulatoorse teise etapi arstiabi osutavad erialaarstid, kes töötavad haigekassa lepingu alusel. Tervisenäitajad Peamisteks surmapõhjusteks 2002. aastal Rakvere linnas on ülekaalukalt südame- ja vereringehaigused (65%), teisel kohal on vähkkasvajad (17%), järgnevad traumad (8%) ja alkoholimürgistused (7%). Enesetappe on 2% surmajuhtudest ning tapmisi 1%. Meeste ja naiste keskmist vanust suremisel (vt tabel) iseloomustab viimaste aastate õrn langus, seda peamiselt meeste osas. 18.2. Eesmärgid • Edendada elanikkonna tervist • Jätkata tööd Tervislike Linnade Liikumises • Osaleda linnaelanike arstiabiga kindlustamisel • Saavutada pikem tervena elatud eluaastate arv ning keskmise eeldatava eluea tõus vähemalt Eesti rahvastiku keskmise eeldatava elueani, seda nii meestel kui naistel • Pidada prioriteetseks vältida psühhoneuroloogilisi ja kardiovaskulaarseid haigusi, pahaloomulisi kasvajaid, traumasid ja nakkushaigusi (HIV/AIDS, tuberkuloos) • Tõhustada ennetustegevust narkomaania, HIV-i, süüfilise vältimiseks • Edendada tervisekasvatust nii noorte kui täiskasvanute hulgas • Seada sisse infotöötlus linnarahva tervisliku seisundi kohta ja see kaardistada 18.3. Tegevused Tegevus Teostamise aeg Rahastamine 18.3.1. Linna õigusaktide läbivaatamine lähtuvalt nende mõjust elanike tervisele 2004–2005 LE 18.3.2. Linna tervisenäitajate süstemaatiline kogumine Pidev LE 18.3.3. HIV/AIDS-i ja narkoennetusetoa tegevuse toetamine koostöös maavalitsuse ja ühisomavalitsusega Pidev LE, projektid, ÜOV 18.3.4. Toetada Eesti Tervisekaitse Ühingu Lääne-Virumaa osakonna tegevust 2005 LE 18.3.5. Terviseedenduslike projektide toetamine Pidev LE 19. NOORSOOTÖÖ 19.1. Olukorra kirjeldus Rakvere linnas on 4723 (01.01.2004 seisuga) noort vanuses 7–26 aastat. Tegutseb mitmeid noorteorganisatsioone ja huviringe. Rahvamaja allüksusena tegutseb turuhoones (Laada 14) sügisest Rakvere linna Avatud Noortekeskus. 2004. aasta oktoobrist kuni 2005. aasta septembrini tegutseb Avatud Noortekeskus uue spordihoone kergejõustiku osas. 19.2. Eesmärgid • Rakvere Avatud Noortekeskus on linna noorsootöö keskus • Rakvere linn tagab noorsootöö stabiilse baasfinantseerimise • Noorsootöö toimub kaasaegsetes hästivarustatud tingimustes • Rakvere linn aitab kaasa noorte suvise tööhõive suurendamisele • Noored osalevad aktiivselt noorsootöös • Koostöö kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil toimib hästi 19.3. Tegevused Tegevus – noorsootöö Teostamise aeg Rahastamine 19.3.1. Linnavalitsuse spetsialistid osalevad aktiivselt maakondlike komisjonide ja linna komisjonide tegevuses Pidev LE 19.3.2. Rakvere ANK koondab noori puudutavat informatsiooni linnas Pidev ANK 19.3.3. Linna eelarves on eraldi rida noorsootööle 2004 LE 19.3.4. Omaalgatuse korras loodud noortetubade toetamine Pidev LE 19.3.5. Noorteparlamendi liikmed osalevad linnavolikogu ja linnavalitsuse komisjonide töös Pidev LE 19.3.6. Linn teeb koostööd teabe- ja nõustamisalaste maakondlike teabepunktidega Pidev LE 19.3.7. Aktiivsem osalemine rahvusvaheliste, riiklike ja kohalike noorsootööprogrammide väljatöötamisel ja rakendamisel narkomaania ja kuritegevuse ennetamiseks Pidev LE 19.3.8. Noortevolikogu tegevuse toetamine Pidev LE 19.3.9. Võimlate, koolide ja avalike spordiväljakute korrastamine võimaldamaks laiendada nende kasutamist 2004–2005 LE 19.3.10. Kriminaal-, narko- ja AIDS-i ennetustegevuseks aktiivse ja toimiva võrgustiku väljaarendamine ja toimimine 2004–2005 LE 19.3.11. Koolilaste ürituse Maipõrnikas korraldamine 2005 LE Rakvere Linnavolikogu 22. septembri 2004. a määruse nr 32 lisa 1 Rakvere linna haldusterritooriumil kehtivad detailplaneeringud 1. Rakvere linna Lilleoru elamurajooni detailplaneerimise korrektuurprojekt (kinnitatud 14.03.1991. a); 2. Rakvere Moonaküla väiketööstuse rajooni arhitektuurne detailplaan (kinnitatud 26.06.1993. a); 3. Pagusoo väiketööstuse rajooni arhitektuurne detailplaan (kinnitatud 09.06.1994. a); 4. Turu platsi, Kastani, Väike ja Jakobsoni t detailplaneering (kehtestatud 17.10.1996. a); 5. Lennuvälja linnaosa üldplaneering ja hoonestatud ala detailplaneering (kehtestatud 5.06.1997. a); 6. Rakvere Rohuaia t 30 koosolekutemaja krundi detailplaneering (kehtestatud 19.03.1998. a); 7. Tallinna, Laada, Lai tänava ja Turu platsiga piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 21.05.1998. a); 8. Tallinna, Jakobsoni ja Parkali tänava ning Vallimäega piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 18.06.1998. a); 9. Parkali, Pika, Tallinna ja Jakobsoni tänavaga piirneva maa-ala detailplaneeringu muudatus (kehtestatud 02.12.1999. a); 10. Seminari t 3 kinnistu detailplaneering (kehtestatud 18.06.1998. a); 11. Lai, Rohuaia, C. R. Jakobsoni ja Tallinna tänavatega piirneva kvartali detailplaneering (kehtestatud 17.09.1998. a); 12. Lai, Rohuaia, C. R. Jakobsoni ja Tallinna tänavaga piirneva kvartali detailplaneeringu muudatus (kehtestatud 10.10.2002. a); 13. Võidu tn., Veski tn, Laada tn ning Laada ja Võidu tänava vahelise põiktänavaga piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 17.12.1998. a); 14. Võidu tn., Veski tn, Laada tn ning Laada ja Võidu tänava vahelise põiktänavaga piirneva maa-ala detailplaneeringu muudatus (kehtestatud 22.08.2002. a); 15. Turu platsi ning Laada, Ed. Vilde ja L. Koidula tänavaga piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 3.06.1999. a); 16. Turu platsi ning Laada, Ed. Vilde ja L. Koidula tänavaga piirneva maa-ala detailplaneeringu muudatused L. Koidula t 5 (kinnistu nr 3310) ja Ed. Vilde t 1 (kinnistu nr 16284) osas (kehtestatud 21.09.2000. a); 17. Turu platsi ning Laada, Ed. Vilde ja L. Koidula tänavaga piirneva maa-ala detailplaneeringu muudatused L. Koidula t 3 kinnistu osas (kehtestatud 19.10.2000. a); 18. Turu platsi ning Laada, Ed. Vilde ja L. Koidula tänavaga piirneva maa-ala detailplaneeringu muudatus (kehtestatud 21.06.2001. a); 19. Laada, Tallinna ja Võidu tänavaga ning Võidu ja Laada tänavat ühendava põiktänavaga piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 1.07.1999. a, muudetud 15.03.2001. a); 20. Laada, Tallinna ja Võidu tänavaga ning Võidu ja Laada tänavat ühendava põiktänavaga piirneva maa-ala detailplaneeringu muudatus (kehtestatud 15.03.2001. a); 21. Laada, Tallinna ja Võidu tänavaga ning Võidu ja Laada tänavat ühendava põiktänavaga piirneva maa-ala detailplaneeringu muudatus (kehtestatud 11.10.2001. a); 22. Näituse ja Fr. R. Kreutzwaldi tänavaga, Jaama ja Ilu puiesteega ning Maidla ojaga piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 01.07.1999. a); 23. Kastani t 10a kinnistu detailplaneering (kehtestatud 01.07.1999. a); 24. Narva t 32b maa-ala detailplaneering (kehtestatud 18.05.2000. a); 25. C. R. Jakobsoni, Rohuaia, Lai ja Parkali tänavaga piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 29.06.2000. a); 26. Kreutzwaldi 5b kinnistu detailplaneering (kehtestatud 29.06.2000. a); 27. Ed. Vilde, Laada, Tuleviku ja L. Koidula tänavaga piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 03.08.2000. a); 28. Seminari t 19 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 24.08.2000. a); 29. Tõusu t 9 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 24.08.2000. a); 30. Võidu, Jaama ja Näituse tänava ning raudteega piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 24.08.2000. a); 31. Narva t 25 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 21.09.2000. a); 32. Kastani, Silla, L. Koidula, Väike-Karja, Karja, Allika ja Vee tänavaga piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 21.09.2000. a); 33. Fr. R. Kreutzwaldi t 3 ja 3a ning Vallikraavi t 2, 4, 4a, 4b, 6, 6a, 6b ja 6c maa-ala detailplaneering (kehtestatud 25.01.2001. a); 34. Fr. R. Kreutzwaldi tn 3 ja 3a, Vallikraavi tn 2, 4 ja 6 ning Linnuse tn.1, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 11 ja 13 maa-ala detailplaneeringu muudatused (kehtestatud 20.12.2001. a); 35. Kauri t 2 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 17.05.2001. a); 36. Laada, Ed. Vilde, Võidu ja Tuleviku tänavaga piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 21.06.2001. a); 37. Parkali t.4 ja 4a maa-ala detailplaneering (kehtestatud 21.06.2001. a); 38. Arkna tee 1a ja 1i ning Nortsu tee 7/Lennuki t 7 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 13.09.2001. a); 39. Viru tn 30b maa-ala detailplaneering (kehtestatud 11.10.2001. a); 40. Arkna tee 1d, 1e, 1f, 1j, 1k ja 1l maaüksuste maa-ala detailplaneering (kehtestatud 11.10.2001. a); 41. Võidu tn 97 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 22.11.2001. a); 42. Võidu tn 97 maa-ala detailplaneeringu muudatus (kehtestatud 10.10.2002. a); 43. L. Koidula tn 15 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 21.03.2002. a); 44. Rägavere tee 43b ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 18.04.2002. a); 45. Pikk tn 25, Pikk tn 27, Pikk tn 27a, Sauna tn 3 ja Sauna tn 3a maa-ala detailplaneering (kehtestatud 18.04.2002. a); 46. Jaama tn 21, Kauba tn 6 ja Kauba tn 6a maa-ala detailplaneering (kehtestatud 16.05.2002. a); 47. Päikese tn 4 ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 16.05.2002. a); 48. Tammiku tn 7 ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 16.05.2002. a); 49. Võidu tn 2c maa-ala detailplaneering (kehtestatud 16.05.2002. a); 50. Kastani, Silla, C. R. Jakobsoni ja Väike tänavaga piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 18.06.2002. a); 51. Narva tn 40a maa-ala detailplaneering (kehtestatud 22.08.2002. a); 52. Õli tn 7 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 10.10.2002. a); 53. Narva, Niine, Herne ja Luha tänavaga piirneva maa-ala detailplaneering (kehtestatud 10.10.2002. a); 54. Vabaduse tn 19 maa-ala detailplaneering (kehtestatud 10.10.2002. a); 55. Herne, Aasa ja Luha tänavaga piirneva maa-ala detailplaneering (määrus nr 6, 20.03.2003); 56. Kreutzwaldi tn 30 ja 30 b ning seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (nr 6, 20.03.2003); 57. Saueaugu põik tn 6 ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (nr 9, 23.04.2003); 58. Saue tn 18 a maa-ala detailplaneering (nr 16, 18.06.2003); 59. Arkna tee 1 g maa-ala detailplaneering (nr 17, 18.06.2003); 60. Tartu tn 13 maa-ala detailplaneering ( nr 18, 18.06.2003); 61. Rägavere tee 25 maa-ala detailplaneering (nr 19, 18.06.2003); 62. Vaali maaüksuse detailplaneering (nr 20, 18.06.2003); 63. Jaama pst 6 detailplaneering (nr 21, 18.06.2003); 64. Rakvere keskväljaku detailplaneering (nr 22, 18.06.2003); 65. Aia tn 78 krundi ja Tartu tn 55 krundi ning neid ümbritseva maa-ala detailplaneering (nr 26, 19.08.2003); 66. Murru tn 17/19; Võidu tn 48/50 detailplaneering (22.10.2003); 67. L. Koidula tn 14 detailplaneering (19.11.2003); 68. Pikk tn 17 detailplaneering (19.11.2003) 69. Pikk tn 22 detailplaneering (25.02.20049) 70. Laada, Veski, Võidu ja Ed. Vilde tn piirnev maa-ala detailplaneering (21.04.2004) 71. Fr. R. Kreutzwaldi tn 6 (19.05.2004) 72. Narva tn 32 detailplaneering (19.05.2004) 73. Parkali tn 4 detailplaneering (15.06.2004) 74. Tõusu tn 13 detailplaneering (15.06.2004); 75. Tallinna tn 25/Tööstuse tn 4 detailplaneering (23.08.2004). Rakvere Linnavolikogu 22. septembri 2004. a määruse nr 32 lisa 2 Rakvere ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni arengukava raames rajatavad torustikud aastatel 2005–2012 Piirkond nr 2 Lennuvälja, Roodevälja linnaosa Arkna tee (Raudtee tn kurvist – peakollektorini Kalda tn pikendusel) Arkna tee (Tormi tn–Pagusoo–Näpi kollektor ristumisel Arkna teega) Tormi tn (Arkna teest kuni Tormi tn lõpuni) Õlo tn (raudteest kuni Pagusoo – Näpi kollektorini Õli tn pikendusel) Piirkond nr 3 Lilleküla, Kukeküla linnaosa Kvartalisisene torustik Ilupuiestee ja Näituse tn vahel Tööstuse tn (Tiigi tn – Jaama pst) Härma tn (Jaama pst – Kuke tn) Malmi tn (Jaama tn – Kuke tn) Vene tn (Rohuaia tn – Saue tn) Posti tn (Võidu tn – Vene tn) Sepa tn (Võidu tn – Malmi tn) Võidu tn (Roosi tn – Jaama pst)* Lehe tn (tänava algusest – Võidu tn-ni) Piirkond nr 4 Vanalinn, Südalinn linnaosa Tallinna tn (Võidu tn – Lai tn)* Posti tn (Võidu tn – Laada tn)* Posti tn (hargnemised Võidu tn – Laada tn vahel)* Saue tn (hargnemised Võidu tn – Laada tn vahel)* Nimetu tn (Adolfi tn) (Võidu tn – Laada tn) Vabriku tn (Kreutzwaldi tn – Tiigi tn) Tiigi tn (Vabriku tn – Kalda tn) Vilde tn (Võidu tn – Laada tn) Piirkond nr 6 Kurikuküla, Paemurru, Pagusoo linnaosa Rägavere tee (Ööbiku tänava VTJ-st Ehituse tn)* veejuhe VTJ Rägavere tee (Tuleviku tn – Piiri tn) Karja tn (ol-olev kollektor Karja tn – Rägavere tee-Pagusoo kollektor) Killustiku tn (Ehituse tn – Kaevu tn reoveepumpla) Kivi tn (Paemurru tn – Killustiku tn – Rägavere tee – AB pumpla) Kaevu tn (Killustiku tn – Paemurru tn) Paemurru tn (Ehituse tn – Kruusa tn – Killustiku tn – Kaevu tn rv pumpla) Ehituse tn (Lubja tn – Paemurru tn) Kungla tn (Side tn – Kungla olemasolev torustik) Võidu tn (Tuleviku tn – Karja tn) Kruusa tn (Paemurru tn – Rägavere tee) Pae tn (Paemurru tn – Killustiku tn – Rägavere tee) Murru tn (Rägavere tee – Kaevu tn reoveepumpla) Kungla tn (Rägavere tee – Võidu tn)* Võidu tn (Tuleviku tn – Karja tn) Piirkond nr 7 Õpetaja, Heinamaa linnaosa Allika tn* Saueaugu jätk (Vabaduse tn – Lõuna tn)* Piirkond nr 8 Kondivalu, Lepiku, Palermo linnaosa Kunderi tn ülepumpla rajamine Kunderi tn – Maasika tn piirkonda Survetorustik Kunderi pumplast ol-olevasse torustikku Kunderi–Laskeraja tn ristmikul Kunderi tn (Sulevi–Kunderi pumpla) Kunderi tn (Lilleoru tn – Kunderi tn pumpla) Kunderi tn (Rahu tn – Maasika tn)* Maasika tn (Aia tn – Kunderi tn pumpla) Metsa tn (Aia tn – Kunderi tn) Nurme tn (Tartu tn – Kunderi tn) Timuti tn (Metsa põik – Kunderi tn) Metsa põik (Nurme tn – Timuti tn) Ristiku tn (Lilleoru tn – Metsa tn) Kanarbiku tn (Lilleoru tn – Metsa tn) Tartu tn (punkt 85.00 – Metsa tn) Tartu tn (Mäe tn – Rahu tn olemasolevasse torustikku) Tartu tn (Mäe tn – Olevi tn) Tartu tn (Olevi tn – Maasika tn) Tartu tn (Nurme tn – Metsa tn) Aia tn (Maasika tn – Metsa tn) Aia tn (Mäe tn – Maasika tn) Aia tn (Mäe tn – Rahu tn)* Karja tn (Aia tn – Oru tn)* Aia tn (Metsa tn – Palermo I reoveepumpla) Aia tn pikendus Palermo I reoveepumplasse Aia tn (Lilleoru tn – Tartu tn) Olevi tn (Tartu tn – Kunderi tn koos nimetu tupiktänavaga) Sulevi tn ring Kunderi tänava torustikku Laskeraja tn (Tartu tn – Kunderi tn) Palermo I reoveepumpla rajamine Aia tn – Lilleoru tn ristmiku piirkonda Survetorustik Palermo I pumpla – Lilleoru tn – Tartu tn isevoolsesse Lilleoru tn (Kunderi tn – Tartu tn – Aia tn – Palermo I pumpla Lilleoru tn (Kunderi tn – Tammiku tn)* veejuhe Tammiku linnaossa Palermo II reoveepumpla rajamine Tartu tn – linnapiiri piirkonda Survetorustik Palermo II pumplast Tartu tn isevoolsesse punktis 85.00 Tartu tn (punkt 85.00 – Palermo II pumpla) Harutorustikud Tartu tn-ga ristuvatelt nimetutelt tupiktänavatelt Maasika tn (Aia tn – Tamme tn) Seene tn (Maasika tn – Mäe tn) Tamme tn (Maasika tn – Tamme olemasolevasse Tamme torustikku) Kase tn (Seene tn – Tamme tn) Lepa tn (Seene tn – Tamme tn) Pihlaka tn (Seene tn – Tamme tn) Mäe tn (Tartu tn – Aia tn – olemasolevasse kanali torustik – Tamme tn) Mäe tn (Paju tn – Tamme tn)* Paju tn (Maasika tn – olemasolev kanali torustik – Mäe tn) Karja tn (Tartu tn – Aia tn) Rahu tn (Mäekalda tn – Kunderi tn)* Mäekalda tn (Rahu tänavani) Oru (tupik)* Saueaugu tn* Saueaugu põik (algusest – Saueaugu tänava olemasolevasse torustikku) Saueaugu põik kõrvalharu Saueaugu põigi rajatavasse torustikku Piirkond nr 9 Linnuriigi linnaosa Linnuriigi reoveepumpla (Kuldnoka tn ja linnapiiri piirkonnas) Kollektor linna idapiiril Survetoru Linnuriigi pumplast Kauri tn isevoolsesse torustikku Pääsukese tn (Kauri tn – linnapiiri kollektor – Linnuriigi pumpla) Kuldnoka tn (Kauri tn – Linnuriigi reoveepumpla) Västriku tn (Kauri tn – linnapiiri kollektor – Linnuriigi pumpla) Nimetu tänav (Kauri tn – linnapiiri kollektor – Linnuriigi pumpla) Tuvi tn (Kauri tn – linnapiiri kollektor – Linnuriigi pumpla) Peoleo tn (Kotka tn – linnapiiri kollektor – pumpla) Linnu tn (Rähni tn pikendus – Tedre tn pikendus) Värvu põik – Kulli tn – linnapiiri kollektor-pumpla Lilleoru (Vabaduse tn – Aia tn)* veejuhe linna lääne- ja lõunaossa Märkus: kaldkirjas ainult kanalisatsioonitorustikud ja rajatised * ainult veevarustuse süsteem, kanalisatsioon olemas Rakvere Linnavolikogu 22. septembri 2004. a määruse nr 32 lisa 3 RAKVERE LINNA TÄNAVATE EHITUSE- JA REMONDIKAVA AASTATEKS 2003–2005 Sõiduteed Tänava nimetus Pindala (m2) Ligikaudne maksumus 1. Linna keskväljak 2. Kastani tn läbimurre 2 600 2 000 000 3. Vahtra pst 750 150 000 (sh 100 000 riigieelarvest) 4. Rähni tn 1 700 280 000 5. Vallikraavi tn parkla + tugimüür 500 213 000 6. Rahu 17a parkla 500 80 000 7. Vilde 2a parkla + tee (laste tervisekeskus) 300 60 000 8. Kunderi tn parkla 1 000 160 000 9. Vabaduse tn lõik Karja–Ööbiku 7 350 1 470 000 10. Saueaugu tn 2 400 380 000 11. Vabriku tn parkla 1 60 40 000 12. Kotka tn 2 200 350 000 13. Kauri tn 1 100 180 000 14. Saue tn 2 500 380 000 15. Jakobsoni tn läbimurre (Tallinna–Jaama) 5 400 1 400 000 16. Kibuvitsa tn 1 400 280 000 17. Ehituse tn 1 850 27 0000 18. Oru tn 800 130 000 19. Mulla tn 3 juurdepääsu tee 950 180 000 20. Võimla tn 1 parkla 400 65 000 21. Lennuki tn 1 000 160 000 Kõnniteed Tänava nimetus Pindala (m2) Ligikaudne maksumus 1. Tallinna tn (kivisillutis+piirded) 450 230 000 2. Pikk tn (kivisillutis) 350 200 000 3. Laada tn (kivisillutis) 170 70 000 4. Lilleoru tn jalgrattatee 2100 330 000 5. Posti tn (kivisillutis) 260 100 000 6. Koidula tn (asfalt) 230 50 000 7. Kastani tn (asfalt) 300 90 000 8. Jakobsoni tn (kivisillutis) 160 60 000 9. Lai tn (kivisillutis) 250 90 000 10. Jaama tn (asfalt) 240 70 000 11. Tartu tn (asfalt + kivi) 200 40 000 12. Tuleviku tn (Laada –Võidu, kivi) 240 90 000 13. Lembitu tn (kivi + asfalt) 80 30 000 14. Rohuaia tn (lõik Pikk–Jakobsoni) 520 230 000 15. Heina tn (asfalt) 200 35 000 16. Karja tn (asfalt) 300 60 000 17. Tõusu tn (kivisillutis+rennid) 200 150 000 18. Arkna tee (asfalt) 230 40 000 19. Bussipeatus (Mäe, asfalt) 100 20 000 20. Bussipeatus (Lai, kivi) 160 40 000