Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-19-99 A. B. süüdistuses KrK § 139 lg 3 p 1

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Tartus 2. veebruaril 1999. a 3-1-1-19-99 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil läbi A. B. erikaebuse kriminaalasjas A. B. süüdistuses KrK § 139 lg 3 p 1; § 186 ja § 197 lg 2 p 2 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa A. B. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu 9. juuni 1998. a otsusega tunnistati A. B. süüdi KrK § 139 lg 3 p 1; § 186 ja § 197 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti KrK § 40 lg 1 alusel karistuseks vabadusekaotus neljaks aastaks ja KrK § 41 lg 1 alusel vabadusekaotus neljaks aastaks ja üheks kuuks. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka J. T., R. S., A. S., A. Š. ning A. D. Erinevalt teistest kohtualustest jättis A. B. tähtaegselt esitamata apellatsioonkaebuse Tallinna Linnakohtu eeltoodud otsuse peale. Küll aga esitas ta 14. septembril 1998. a taotluse apellatsioonitähtaja ennistamiseks. Taotluses põhjendas A. B. apellatsioonitähtaja möödalaskmist seaduse mittetundmisega ning reaalse vabadusekaotusliku karistuse mõistmisele järgnenud raske psüühilise seisundiga. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku poolt 15. septembri 1998. a tehtud määrusega jäeti A. B. poolt esitatud apellatsioonitähtaja ennistamistaotlus rahuldamata. Kohtumääruses nenditakse, et A. B. poolt apellatsioonitähtaja möödalaskmise põhjused ei ole mõjuvad. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt kuulutati linnakohtu otsus A. B. juuresolekul ja kohtuotsuse kuulutamise järgselt selgitati talle nii edasikaebe korda kui ka tähtaega. Tõsiseltvõetavaks ja tähelepanuväärivaks ei loeta kohtumääruses ka väidet süüdimõistmise järgse šokiseisundi kohta. Kohtumääruses rõhutatakse, et A. B. on ka varem kriminaalkorras karistatud ja ka nüüd -- ligemale kolm kuud väldanud kohtumenetluse jooksul oli tal piisavalt aega endale teadvustada, et kohtumenetlusele võib järgneda süüdimõistmine ja karistamine kriminaalkoodeksi vastavate paragrahvide sanktsiooni piires. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 15. septembri 1998. a kohtumääruse peale esitas A. B. erikaebuse, mis on registreeritud Riigikohtu kantseleis 13. jaanuaril 1999. a. Erikaebuses kordab A. B. apellatsioonitähtaja ennistamistaotluses sisalduvaid motiive ning taotleb 15. septembri 1998. a kohtumääruse tühistamist ja kaebetähtaja ennistamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära A. B. kaitsja seletuse, milles toetati erikaebuses sisalduvat taotlust, ning prokuröri seletuse, milles taotleti erikaebuse rahuldamata jätmist, leidis: Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 15. septembri 1998. a kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud. Puudub alus muuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt 26. augustil 1997. a I. S. süüdistusasjas KrK § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi (RT III 1997, 27, 278) tehtud kohtumääruses väljendatud seisukohta, et kohtukaebe tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda süüdimõistetu poolt väidetavat kohtuotsuse kuulutamisele järgnenud apaatiaseisundit. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes AKKS AKKS § 63 p-le 1, § 65 lg-le 3 ja § 72 lg-le 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: 1. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 15. septembri 1998. a kohtumäärus A. B. süüdistusasjas KrK § 139 lg 3 p 1 ja § 179 lg 2 järgi jätta muutmata ja erikaebus jätta rahuldamata. 2. Mõista A. B. välja kohtukulude katteks riigituludesse kaitsjatasu summas 849 krooni 60 senti (kaheksasada nelikümmend üheksa krooni ja kuuskümmend senti). Eesistuja Peeter VAHER Liikmed Jüri ILVEST Eerik KERGANDBERG