Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-2-2-99 Pae Kinnisvarahoolduse ME hagis Aleksei Sõtšjovi ja Svetlana Sõtšjova vastu üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks — RT III, 6, 60

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus 13. jaanuaril 1999. a 3-2-2-2-99 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 14. detsembril 1998. a Aleksei Sõtšjovi ja Svetlana Sõtšjova teistmisavalduse alusel Tallinna Linnakohtu 13. veebruari 1998. a otsuse Pae Kinnisvarahoolduse ME hagis Aleksei Sõtšjovi ja Svetlana Sõtšjova vastu üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks. 9. jaanuaril 1998. a Tallinna Linnakohtule esitatud hagis palus Pae Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõte Aleksei Sõtšjoviga sõlmitud üürilepingu ennetähtaegselt lõpetada ja A. Sõtšjovi ja tema ema Svetlana Sõtšjova eluruumist Tallinnas Anni 14--143 välja tõsta teist eluruumi vastu andmata, kuna kostjad ei ole rohkem kui kolm kuud maksnud üüri ja tasunud kommunaalteenuste eest. Tallinna Linnakohtu 13. veebruari 1998. a otsusega hagi rahuldati ES § 54 lg 1 p 1 alusel ning A. Sõtšjoviga lõpetati üürileping ennetähtaegselt, tema ja S. Sõtšjova tõsteti eluruumist välja. Kohtuotsuse kohaselt kostjad kohtuistungile ei ilmunud. Neid oli hoiatatud, et istungile mitteilmumisel võib kohus asja lahendada nende kohalolekuta. Hageja taotlusel lahendas kohus asja kostjate kohalolekuta. Teistmisavalduses kohtuvea parandamiseks taotlesid A. Sõtšjov ja S. Sõtšjova materiaalõiguse ja protsessiõiguse normide rikkumise tõttu linnakohtu otsuse tühistamist ja asja uueks läbivaatamiseks saatmist. A. Sõtšjov leidis, et ta oli ilma jäetud võimalusest osa võtta kohtulikust arutamisest. Linnakohtule oli esitatud tõend, et A. Sõtšjov on juulist 1997. a kuni juulini 1998. a tegevteenistuses Eesti Vabariigi Kaitsejõududes ja asus väljaspool Tallinna linna ning tema lahkumine Kaitsejõudude territooriumilt ei olnud võimalik. Seega ei saanud ta kohtuistungist osa võtta mõjuval põhjusel. S. Sõtšjova teatas kohtule kohtuistungi päeval, et ei saa haiguse tõttu kohtuistungist osa võtta. Samadel põhjustel ei saanud nad tähtaegselt esitada linnakohtu otsusele apellatsioonkaebust. Kohus on hagi rahuldanud alusetult, kuna üürivõlg tekkis mõjuvatel põhjustel. Lisaks sellele ei ole korteriüüri arvestamisel arvesse võetud seadusega kehtestatud soodustusi sõjaväes teenivatele isikutele. Vastustaja Pae Kinnisvarahoolduse AS ei ole teistmisavaldusega nõus. A. Sõtšjov ja S. Sõtšjova, olles teadlikud istungi toimumise ajast, ei esitanud taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks. Kolleegium leidis, et teistmisavalduse rahuldamiseks alus puudub. Vastavalt TsMS § 366 lg-le 1 võib jõustunud otsuseid ja määrusi protsessiosalise avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul uuesti läbi vaadata. Nimetatud paragrahvi 2. lõike järgi on teistmise aluseks: 1) olulised asjaolud, mis kohtulahendi tegemise ajal olid olemas, kuid ei olnud ega võinud olla avaldajale teada; 2) jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas, millega on kindlaks tehtud tunnistaja teadvalt vale ütlus, eksperdi teadvalt vale arvamus, teadvalt vale tõlge, samuti dokumentide või asitõendite võltsitus; 3) jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas, millega on kindlaks tehtud, et asja läbivaatamisel on pool või teine protsessiosaline või nende esindaja või kohtunik toime pannud kuriteo; 4) kohtulahendi tühistamine, mis oli aluseks sellele kohtulahendile, mille teistmist nõutakse. A. Sõtšjov ja S. Sõtšjova teistmisavalduses ei ole nimetatud ühtegi uut asjaolu, mille ilmsikstuleku tõttu peaks kohus asja uuesti läbi vaatama. Avalduses väidetud kohtuvigadele jätab kolleegium hinnangu andmata, kuna teistmist reguleeriva tsiviilmenetluse seadustiku 47. peatüki sätted ei võimalda teistmismenetluses kohtuvigade parandamist. Juhindudes TsMS §-st 371, kolleegium määras: Jätta Aleksei Sõtšjovi ja Svetlana Sõtšjova avaldus Tallinna Linnakohtu 13. veebruari 1998. a otsuse teistmiseks rahuldamata. Eesistuja L. LAARMAA Liikmed J. LUIK T. VERNIK