Legislator Case Law & Legislation
80806 EE

Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-2-1-99 Leili Raagi hagis Milvi Ojaveeri vastu testamendi kehtetuks tunnistamiseks ja pärandvara saamiseks — RT III, 4, 47

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-2-1-99 Leili Raagi hagis Milvi Ojaveeri vastu testamendi kehtetuks tunnistamiseks ja pärandvara saamiseks — RT III, 4, 47

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus 6. jaanuaril 1999. a 3-2-2-1-99 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, M. Ojaveeri esindaja vandeadvokaat A. Saare ja L. Raag'i osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 7. detsembril 1998. a Milvi Ojaveeri teistmisavalduse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. septembri 1995. a otsuse Leili Raagi hagis Milvi Ojaveeri vastu testamendi kehtetuks tunnistamiseks ja pärandvara saamiseks. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsusega on tuvastatud, et 12. mail 1992. a tegi Mihhail Ojaveer testamendi, millega pärandas talle Tartus Kolde 7 kuuluva elamu Leili Raagile. 20. oktoobril 1992. a tegi ta uue testamendi, millega pärandas oma vara Milvi Ojaveerile. Mihhail Ojaveer suri 11. detsembril 1992. a. Tartu Linnakohtule esitatud hagiavalduses palus L. Raag tühistada M. Ojaveeri poolt 20. oktoobril 1992. a koostatud testamendi, sest M. Ojaveer ei saanud testamendi koostamise ajal aru oma tegudest ega suutnud neid juhtida. Linnakohus rahuldas hagi ning tühistas M. Ojaveeri poolt 20. oktoobril 1992. a koostatud testamendi. Ringkonnakohus jättis Milvi Ojaveeri apellatsioonkaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt on linnakohus asjas olevatele tõenditele andnud õige hinnangu ja tuvastanud, et M. Ojaveer oli testamendi tegemise ajal 20. oktoobril 1992. a otsusevõimetu. Riigikohtu tsiviilkolleegium jättis oma 30. novembri 1995. a otsusega rahuldamata Milvi Ojaveeri kassatsioonkaebuse ja muutmata apellatsioonikohtu otsuse. Teistmisavalduses taotleb avaldaja tsiviilasja uut läbivaatamist uute asjaolude ilmnemisel. Tartu Linnaarhiivist 10. märtsil 1998. a väljastatud testamendi koopiast selgus, et 12. mail 1992. a pärandas Mihhail Ojaveer majavalduse Leili Raadile. Seega puudus Leili Raagil õigus hageda linnakohtus avaldajale tehtud testamendi kehtetuks tunnistamist. Samuti märgib avaldaja, et siiani ei ole välja nõutud kohtu poolt L. Raagi kasuks tehtud testamenti. Vastustaja vaidleb teistmisavaldusele vastu. Testamendis oleva trükivea perekonnanimes parandas notar Marika Vardja. Selle parandatud koopia alusel on linnakohtu otsus täidetud. Milvi Ojaveer on nõustunud asja arutamise lõpetamisega I astme kohtus ilma hageja kasuks tehtud testamenti välja nõudmata ja pole apellatsioonkaebuses väitnud, et testamenti välja nõudmata rikkus linnakohus protsessiõiguse normi. Riigikohtu 30. detsembri 1995. a otsuse kohaselt ei ole Milvi Ojaveer testamendi koostamist varem kahtluse alla pannud ega nõudnud selle kohtule esitamist. Kolleegiumi istungil jäi M. Ojaveeri esindaja teistmisavalduse väidete juurde ja lisas, et perekonnanimi testamendis pole parandatud notariaaltoimingute tegemise korra p-s 28 ettenähtud korras. Leili Raag selgitas, et Tartu Linnaarhiivist sai testamendi ärakirja, millel oli perekonnanimeks Raad. Sellega läks notar Maarika Vardja juurde, kes parandas perekonnanime Raagiks. Eelnev oli vajalik pärimisõiguse tunnistuse saamiseks. Leili Raag esitas Tartu Linnaarhiivist väljastatud testamendi ärakirja, mille esialgses tekstis «pärandan mina oma ristitütrele Leili Raadile» on perekonnanimi parandatud notar M. Vardja poolt Raagiks. Samuti esitas ta 28. märtsil 1996. a väljastatud testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse, mille aluseks on märgitud 12. mai 1992. a testament. Kolleegium leidis, et alus kohtuotsuse teistmiseks puudub. TsMS § 366 lg 1 ja 2 kohaselt võib uute asjaolude ilmsikstulekul jõustunud kohtuotsuseid uuesti läbi vaadata, kui olulised asjaolud olid kohtulahendi tegemise ajal olemas, kuid ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Leili Raagi hagi alusesse kuulus asjaolu, et M. Ojaveer oli 12. mai 1992. a testamendiga pärandanud oma vara temale. Kuigi kostja esindaja taotles kohtumenetluse ajal selle testamendi väljanõudmist, nõustus kostja asja arutamise lõpetamisega ilma nimetatud testamenti välja nõudmata ja apellatsioonkaebuses märkis, et «12. mail 1992. a tegi Mihhail Ojaveer testamendi Leili Raagile». Eeltoodust tulenevalt pidi asjaolu, et testamendi esialgses tekstis oli ristitütre Leili perekonnanimeks märgitud Raagi asemel Raad, olema avaldajale teada asja lahendamise ajal ja see ei ole kohtuotsuse teistmise aluseks. Juhindudes TsMS §-st 371, kolleegium määras: Milvi Ojaveeri avaldus Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. septembri 1995. a otsuse teistmiseks jätta rahuldamata. Eesistuja H. JÕKS Liikmed L. LAARMAA J. LUIK

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →