Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-3-19-98 Pindi Kinnisvara AS hagis Niina Tumaševitši vastu tasumata maksete nõudes — RT III, 3, 39

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 22. detsembril 1998. a 3-2-3-19-98 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 30. novembril 1998. a Niina Tumaševitši kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. oktoobri 1997. a otsuse Pindi Kinnisvara AS hagis Niina Tumaševitši vastu tasumata maksete nõudes. Tallinna Linnakohtu 5. mai 1997. a otsusega rahuldati Pindi Kinnisvara AS hagi ja mõisteti N. Tumaševitšilt välja eluruumi hooldustasu 13 763 krooni. Kohtuotsuse kohaselt omandas Pindi Kinnisvara AS Niina Tumaševitšilt 20. veebruari 1996. a ostu-müügilepingu alusel eluruumi Tallinnas Tehnika 16-3. Kostja on keeldunud üürilepingu sõlmimisest kuid olles faktilistes üürisuhetes, on kohustatud tasuma osutatud teenuste eest. Kostja ei ole tasunud üüri ja kommunaalteenuste eest alates 1996. a veebruarist ja võlg 1. detsembri 1996. a seisuga on 13 763 krooni 45 senti. Kuigi kostja on vaidlustanud nimetatud ostu-müügilepingu Tallinna Linnakohtus, tuleb kuni jõustunud kohtuotsuseni pidada eluruumi omanikuks Pindi Kinnisvara AS-i. Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 10. oktoobri 1997. a otsusega. Ringkonnakohus leidis, et korteri omanik on Pindi Kinnisvara AS ja kostja kohustus tasuda hagejale hoolduskulude ja kommunaalteenuste eest tuleneb ES § 37 lg-test 1 ja 2. Õigeks peeti linnakohtu järeldust, et korteri omanik ei pea üürnikule tõendama, kas ta on oma kohustused teenuse osutaja ees täitnud. N. Tumaševitš esitas teistmisavalduse. Avalduse põhjenduste kohaselt tunnistati Tallinna Linnakohtu 12. mai 1997. a otsusega teises tsiviilasjas nr 2/3/41-5612/96 Tallinnas Tehnika 16-3 eluruumi ostu-müügileping kehtetuks. Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 30. detsembri 1997. a otsusega. Seega oli Tehnika 16-3 eluruumi ostu-müügileping tühine algusest peale ega loonud õiguslikke tagajärgi. Pindi Kinnisvara AS ei ole olnud Tehnika 16-3 eluruumi omanik ja tal ei olnud alust nõuda N. Tumaševitšilt eluruumi hooldustasu. Kohtu poolt tuvastati teises tsiviilasjas, et eluruumi omanik on N. Tumaševitš. See asjaolu ei olnud avaldajale teada esimese tsiviilasja lahendamise ajal ja on kohtuotsuse uuesti läbivaatamise aluseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium jättis teistmisavalduse rahuldamata. 12. augustil 1998. a esitatud kohtuvigade parandamise avalduses palus avaldaja tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. oktoobri 1997. a otsuse ning teha asjas uus otsus, millega jätta AS Pindi Kinnisvara hagi rahuldamata. Tallinna Linnakohtu 5. mai 1997. a otsuse tühistamist ei nõuta. Avaldaja leiab, et kohtud ei võtnud arvesse tema vastuväiteid, et ta ei ole nimetatud eluruumi üürnik, vaid omanik. Tallinna Linnakohtu 30. aprilli 1997. a otsusega tunnistati 20. veebruari 1996. a ostu-müügileping kehtetuks. Tallinna Ringkonnakohtu 30. detsembri 1997. a otsusega tuvastati, et omandiõigus nimetatud korterile ei ole AS-le Pindi Kinnisvara üle läinud ja ta ei ole kunagi olnud selle korteri omanik. Sellest tulenevalt on ekslik Tallinna Ringkonnakohtu 10. oktoobri 1997. a seisukoht, et hageja ja kostja vahel oli üürisuhe. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis 10. juuni 1998. a määruses, et pärast vaidlusalust kohtuotsust teises tsiviilasjas tuvastatud asjaolu, et eluruumi omanik on N. Tumaševitš, võib olla aluseks kohtuvigade parandamisele. AS Pindi Kinnisvara peab kohtuvigade parandamise avaldust põhjendamatuks. Avaldaja ei kuulu TsMS §-s 372 loetletud isikute ringi, kes võivad nõuda kohtuvea parandamist ja avalduses pole viidatud materiaal- või protsessiõiguse normile, mida ringkonnakohus oleks rikkunud. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ühe asjaoluna tugines AS Pindi Kinnisvara oma nõudes ostu-müügilepingule. Kuigi linnakohtu otsuses on märgitud, et ostu-müügileping on kohtus vaidlustatud, ei peatanud ta üüri- ja kommunaalteenuste eest tasu nõudmise asjas menetlust. Sellega rikuti TsKS § 214 lg 1 p-s 3 sätestatut, mille kohaselt kohus pidi peatama asjas menetluse, kui asja läbivaatamine on võimatu enne teise asja lahendamist, mis on läbivaatamisel tsiviilkorras. Seda rikkumist ei kõrvaldanud ka apellatsioonikohus. Asja uuel läbivaatamisel tuleb muutunud õiguslikus olukorras hinnata lisaks apellatsioonkaebuses väidetule ka protsessiõiguse normi rikkumist linnakohtu poolt ja vajadusel saata asi uueks läbivaatamiseks linnakohtule. Ekslik on vastustaja väide, et N. Tumaševitš on isik, kellel pole TsMS § 372 kohaselt õigust kohtuvea parandamist nõuda. TsMS § 387 lg-st 1 ei tulene, et sama seadustiku paragrahvis 372 kehtestatud piirang laieneb isikutele, kes kohtuvea parandamise avalduse esitasid enne nimetatud seadustiku jõustumist 1. septembril 1998. a. N. Tumaševitš esitaski kohtuvea parandamise avalduse enne 1. septembrit 1998. a. Juhindudes TsMS § 373 lg-st 2 ja § 362 p-st 2, kolleegium otsustas: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. oktoobri 1997. a otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Tagastada Niina Tumaševitšile 22. juulil 1998. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. ODAR Liikmed H. JÕKS J. LUIK