Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-36-98 Mittetulundusühingu Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja mittetulundusühingu Eesti Projekt-büroode Liit esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevuse asjas — RT III, 2, 33
Statutory Text (1 Articles)
RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus 11. detsembril 1998. a 3-3-1-36-98 Mittetulundusühingu Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja mittetulundusühingu Eesti Projektbüroode Liit esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevuse asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 10. detsembril 1998. a avalikul kohtuistungil läbi mittetulundusühingu Eesti Ettevõtjate Liit ja mittetulundusühingu Eesti Projektbüroode Liit esindaja vandeadvokaadi vanemabi Reet Saksa kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 28. septembri 1998. a määrusele haldusasjas nr II-3/259/98. 21. juulil 1998. a esitas mittetulundusühingu Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja mittetulundusühingu Eesti Projektbüroode Liit esindaja patendivolinik J. Käosaar Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada Majandusministeeriumi Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 19. juuni 1998. a otsuse nr 256-o seadusevastaseks. Kaebuse kohaselt kanti 5. detsembril 1996. a riiklikku kasulike mudelite registrisse kasulik mudel EE 9600097 U1. Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja Eesti Projektbüroode Liit vaidlustasid tööstusomandi apellatsioonikomisjonis kasuliku mudeli EE 9600097 U1 tunnistuse väljaandmise õiguspärasuse põhjusel, et kaitstud leiutis ei vasta kasuliku mudeli ühtsuse ja kaitsevõimelisuse kriteeriumi nõuetele ning on seetõttu vastuolus kasuliku mudeli seaduse §-ga 8 ja § 7 lg-ga 2. Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 19. juuni 1998. a otsusega nr 256-o jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohtule esitatud kaebuses väideti, et tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 19. juuni 1998. a otsus on motiveerimata ja vastuolus kasuliku mudeli seaduse § 7 lg-ga 2 ning §-ga 8. Samuti väideti kaebuses, et apellatsioonikomisjoni istungil rikuti menetlusnorme. Tallinna Halduskohtu 27. juuli 1998. a määrusega haldusasjas nr 3-703/98 tehti kindlaks, et Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ja Eesti Projektbüroode Liidu esindaja kaebus ei kuulu läbivaatamisele halduskohtus ning tagastati see esitajale HKS § 10 lg 3 alusel läbivaatamatult. Halduskohtuniku määruses selgitati, et kasuliku mudeli seaduse § 47 kohaselt võib iga isik esitada kaebuse kasuliku mudeli tunnistuse väljaandmise õiguspärasuse kohta apellatsioonikomisjonile või hagi kohtusse. Apellatsioonikomisjoni otsusega mittenõustumisel võib kaebuse esitanud isik või kasuliku mudeli omanik selle vaidlustada, esitades kohtule hagi kolme kuu jooksul arvates apellatsioonikomisjoni otsuse kuupäevast. Halduskohus hagisid läbi ei vaata. Sellele kohtumäärusele esitas Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ja Eesti Projekt büroode Liidu esindaja patendivolinik J. Käosaar Tallinna Ringkonnakohtule erikaebuse, milles palus tühistada halduskohtuniku määruse ja võtta kaebus menetlusse. Erikaebuses leiti, et HKS § 5 lg 1 kohaselt võib igaüks, kes leiab, et HKS §-s 4 tähendatud organi, asutuse või ametiisiku õigusakt või toiming rikub tema õigusi või piirab tema vabadusi, pöörduda enda kaitseks kaebusega halduskohtusse. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon tegutseb Majandusministeeriumi valitsemisalas ja on riigivõimuorgan Vabariigi Valitsuse seaduse tähenduses. Apellatsioonikomisjoni otsus on halduse üksikakt, mille peale esitatud kaebuse läbivaatamine kuulub HKS § 4 lg 3 kohaselt halduskohtu pädevusse. Apellant väitis, et kasuliku mudeli seaduse § 47 lg 5 ei võta isikult õigust esitada tööstusomandi apellatsioonikomisjoni kui haldusorgani otsuse peale kaebust halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras, kui otsus ei vasta haldusotsustusele esitatavatele nõuetele. Hinnangu andmine haldusakti seaduslikkusele kuulub halduskohtu pädevusse. Erikaebuses väideti, et tööstusomandi apellatsioonikomisjon lahendab Patendiameti otsuste peale esitatud kaebusi. Eriseadused, millest apellatsioonikomisjon oma tegevuses lähtub, on kaubamärgiseadus, kasuliku mudeli seadus, patendiseadus ja tööstusdisaini kaitse seadus. Tööstusomandi õiguskaitset reguleerivatest seadustest kõige hiljem jõustunud tööstusdisaini kaitse seaduse § 54 sätestab sõnaselgelt, et apellatsioonikomisjoni otsuse peale võib kaevata halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kaubamärgi registreerimise asjas leiti Riigikohtu halduskolleegiumi 15. septembri 1995. a määruses haldusasjas nr III-3/1-14/95, et Patendiameti ja tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuste peale esitatud kaebuste lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 28. septembri 1998. a määrusega haldusasjas nr II-3/259/98 jäeti erikaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27. juuli 1998. a määrus muutmata. Ringkonnakohtu määruse kohaselt on õige erikaebuse väide, et tööstusomandi apellatsioonikomisjon on organ, kelle õigusakti peale võib kaevata halduskohtusse. Samas leidis ringkonnakohus, et antud kaebuse läbivaatamine ei kuulu HKS § 3 lg 2 p 3 alusel halduskohtu pädevusse. Kasuliku mudeli tunnistuse vaidlustamise korda reguleerib kasuliku mudeli seaduse § 47. Nimetatud paragrahvi lõike 5 kohaselt võib kaebuse esitanud isik apellatsioonikomisjoni otsusega mittenõustumisel selle vaidlustada, esitades kohtule hagi. Sama seaduse § 52 lg 3 kohaselt arutab kohus kasuliku mudeli alaseid vaidlusi tsiviilkohtupidamise seadustikus sätestatud korras, arvestades kasuliku mudeli seaduse erisusi. Vaidlustatud määruse tegemise ajal kehtinud tsiviilkohtupidamise seadustiku § 1 lg 4 ja 1. septembril 1998. a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 lg 3 kohaselt lahendab maa- ja linnakohus mitte üksnes tsiviilasju, vaid ka teisi kohtu pädevusse antud asju, mis seadusest tulenevalt tuleb läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras. Ringkonnakohus leidis, et asjakohatu on erikaebuse viide Riigikohtu halduskolleegiumi 15. septembri 1995. a määrusele haldusasjas nr III-3/1-14/95, kuna see lahend on tehtud kaubamärgiseadusest tulenevas vaidluses. Eesti Ettevõtjate Liidu ja Eesti Projektbüroode Liidu esindaja vandeadvokaadi vanemabi R. Saks esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja teha uus määrus. Kassatsioonkaebuse kohaselt leidis ringkonnakohus ekslikult, et kasuliku mudeli seaduse § 47 lg 5 osundab imperatiivselt tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuste ainuvõimalikule vaidlustamise teele. Selle sätte sõnastus viitab seadusandja poolt ühele seadusega tagatud kaebeõiguse teostamise võimalusele, kuid ei välista seejuures võimalust pöörduda kaebusega halduskohtusse haldusakti seadusevastaseks tunnistamiseks. Kasuliku mudeli seaduse § 47 lg 1 ja lg 3 sätestavad, et iga isik võib esitada kirjaliku kaebuse, ning toovad välja kaebuse aluseks olevad väited. Kassaator väidab, et hagiavalduses esitab hageja oma selgelt väljendatud nõude, millega ta palub kaitset oma rikutud või vaidlustatud varalistele õigustele või varaliste õigustega seotud mittevaralistele õigustele. Antud juhtumil ei saa kassaatorid «kaitsta oma õigusi hagi esitamise teel, sest rikutud ei ole nende varalisi ega varaliste õigustega seotud mittevaralisi õigusi, vaid haldusakti kohaselt on kehtiv kasuliku mudeli tunnistus, mis on tunnustanud kassaatorite liikmete edasist kutsetegevust häirivat ja raskendavat kasulikku mudelit». Ringkonnakohtu määruse kohaselt ei ole kassaatoritel võimalik pöörduda HKS § 5 lg 1 alusel kaebusega halduskohtusse haldusakti seadusevastaseks tunnistamiseks. Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et viide Riigikohtu halduskolleegiumi 15. septembri 1995. a määrusele haldusasjas nr III-3/1-14/95 on asjakohatu. Kasuliku mudeli seadus on intellektuaalse omandi kaitse valdkonnas üheks eriseaduseks. Tööstusomandi õiguskaitset reguleerivad kaubamärgiseadus, patendiseadus, kasuliku mudeli seadus ja tööstusdisaini kaitse seadus. Kõige hilisemaks intellektuaalse omandi kaitse seaduseks on tööstusdisaini kaitse seadus, mille § 54 sätestab sõnaselgelt, et apellatsioonikomisjoni otsuse peale esitatud kaebuste lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Samale seisukohale asus Riigikohtu halduskolleegium kaubamärgi registreerimise vaidluses. Tuginedes seaduse analoogiale tuleks halduskohtumenetluse korras lahendada ka kasuliku mudeli asjades apellatsioonikomisjoni otsuste edasine menetlus. Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1. Õige on kassaatori väide, et kasuliku mudeli seadus, nagu teisedki tööstusomandi õiguskaitset reguleerivad seadused, kehtestab ka haldusõigusliku kaitse võimaluse. Kõiki registreerimistaotlusi nii kaubamärgi, leiutise, kasuliku mudeli kui ka tööstusdisainilahenduse vallas vaatab läbi haldusorgan -- Patendiamet. Tööstusomandit reguleerivad eriseadused -- kaubamärgiseadus, patendiseadus, kasuliku mudeli seadus ja tööstusdisaini kaitse seadus -- määravad kindlaks, mida peab Patendiamet registreerimistaotluste läbivaatamisel kontrollima. Kasuliku mudeli seaduse § 31 lg 1 sätestab, et riiklikku kasulike mudelite registrit peetakse leiutiste kohta, mis on tunnistatud kasuliku mudeli kaitsevõimelisuse kriteeriumidele vastavaks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab seda registrit Patendiamet. Kasuliku mudeli seaduse § 21 lg 1 kohaselt peab Patendiamet registreerimistaotluse menetlemisel kontrollima registreerimistaotluse dokumentide vormi ja sisu, leiutise objekti ja leiutise ühtsust. Registreerimistaotlus peab kasuliku mudeli seaduse § 8 kohaselt sisaldama ainult ühte leiutist. Selle seaduse § 21 lg 5 sätestab, et kui registreerimistaotlus vastab käesoleva seaduse §-dele 6, 8 ja 17, teeb Patendiamet kasuliku mudeli registreerimise otsuse ning teatab sellest tunnistuse taotlejale kirjalikult. Sama seaduse § 21 lg 6 kehtestab, et kui registreerimistaotlus ei vasta käesoleva seaduse §-dele 6, 8 ja 17 või kui tunnistuse taotleja jätab registreerimistaotluse dokumentide vormi ja sisu puudused kõrvaldamata või selgitused andmata, keeldub Patendiamet kasulikku mudelit registreerimast ja teeb tagasilükkamise otsuse. Selles asjas leiavad kaebuse esitajad, et kasuliku mudeli EE 9600097 U1 tunnistuse väljaandmine Patendiameti poolt ei olnud õiguspärane, kuna selle registreerimisel rikuti kasuliku mudeli seaduse §-s 8 sätestatud kasuliku mudeli ühtsuse nõuet. Kasuliku mudeli seaduse § 27 lg 1 ja § 47 lg 1 kohaselt võib isik, kes ei ole Patendiameti otsusega nõus, vaidlustada selle tööstusomandi apellatsioonikomisjonis või kohtus. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon on selliste vaidluste läbivaatamise kohtueelseks haldusorganiks. Kasuliku mudeli tunnistuse vaidlustamist reguleerib kasuliku mudeli seaduse § 47. Selle paragrahvi lõige 5 sätestab, et apellatsioonikomisjoni otsusega mittenõustumisel võib kaebuse esitanud isik või kasuliku mudeli omanik selle vaidlustada, esitades kohtule hagi kolme kuu jooksul apellatsioonikomisjoni otsuse kuupäevast arvates. Selles kontekstis on sõna «hagi» eksitav. Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni poolt tehtud otsus on haldusotsustus, mida saab vaidlustada üksnes halduskohtus. Sellisele seisukohale asus Riigikohtu halduskolleegium ka 15. septembri 1995. a määruses haldusasjas nr 3/1-14/95. Apellatsioonikomisjoni otsus peab vastama halduse üksikaktile esitatud nõuetele. Majandusministri 15. juuli 1998. a määrusega nr 26 kinnitatud «Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni põhimääruse» punkti 42 kohaselt peab apellatsioonikomisjoni otsus olema põhjendatud ja tuginema kaebuse arutamisel kindlakstehtud asjaoludele. Otsuses peab sisalduma kaebuse sisu kokkuvõte, esitatud tõendite ja põhjenduste kokkuvõte, kaebaja nõue, viide otsuse tegemisel kohaldatud seadustele, otsuse põhjendus, resolutsioon ning selgitused otsuse vaidlustamise korra ja tähtaja kohta. Kui isik pole tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsusega rahul ja vaidlusaluseks on asjaolud, mida peab Patendiamet leiutise kandmisel riiklikku kasulike mudelite registrisse kontrollima, siis on isikul õigus pöörduda HKS § 3 lg 1 p 1 ja § 4 lg 1 p 1 alusel kaebusega halduskohtusse. 2. HKS § 3 lg 1 p 1 ja § 4 lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse kaebuste lahendamine ameti kui riigiasutuse õigusakti või toimingu peale. HKS § 5 lg 1 sätestab, et igaüks, kes leiab, et sama seadustiku §-s 4 nimetatud organi, asutuse või ametiisiku õigusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib pöörduda enda kaitseks kaebusega halduskohtusse. Kui tööstusomandi apellatsioonikomisjon on jätnud Patendiameti otsusele esitatud kaebuse rahuldamata, võib vastavalt HKS § 5 lg-le 1 halduskohtule esitatava kaebuse esemeks olla Patendiameti otsus. Seepärast võib kaebuse esitamisel tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse peale esitada samaaegselt kaebuse halduskohtule ka Patendiameti otsuse peale. Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi määrus ja Tallinna Halduskohtu määrus kuuluvad tühistamisele ning asi tuleb saata uueks kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamiseks Tallinna Halduskohtusse. Juhindudes HKS § 57 p-st 4 ja § 68 lg-st 3, Riigikohtu halduskolleegium määrab: 1. Rahuldada kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 28. septembri 1998. a määrus haldusasjas nr II-3/259/98 ja Tallinna Halduskohtu 27. juuli 1998. a määrus haldusasjas nr 3-703/98 ning saata asi kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamiseks Tallinna Halduskohtule. 2. Tagastada advokaadibüroole «Raidla & Partnerid» nende poolt mittetulundusühingu Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja mittetulundusühingu Eesti Projektbüroode Liit eest tasutud kassatsioonikautsjon 1100 (üks tuhat ükssada) krooni. Määrus jõustub 21. detsembril 1998. a teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN