Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-35-98 V. Jašina kassatsioonkaebuse läbivaatamine tähtaja ennistamise asjas — RT III, 2, 32

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus 11. detsembril 1998. a 3-3-1-35-98 V. Jaðina kassatsioonkaebuse läbivaatamine tähtaja ennistamise asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas 10. detsembril 1998. a avalikul kohtuistungil läbi Veera Jaðina kassatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtu 5. oktoobri 1998. a määrusele haldusasjas nr II-3-61/98. Protsessiosalisena võttis istungist osa Narva Linnavalitsuse esindaja Riho Siil. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Narva Linnavalitsuse 16. aprilli 1997. a korraldusega nr 436-k otsustati viia läbi üürilepingu alusel kasutatavate eluruumide erastamise enampakkumine. Korralduse punkti 1.9 kohaselt oli enampakkumisele esitatud eluruumide nimekirjas ka korter asukohaga Kangelaste 17--49. V. Jaðina esitas 20. märtsil 1998. a Narva halduskohtunikule kaebuse, milles palus tunnistada linnavalitsuse nimetatud korraldus seadusevastaseks. Kaebuse kohaselt müüdi korter asukohaga Kangelaste 17--49 20. mail 1997. a O. Protassevitðile, kellega AS Narva Elamuvaldus sõlmis 17. juunil 1997. a ostu-müügilepingu. Kaebaja esitas 1994. a avalduse eluruumi erastamiseks, kuid tema avaldust ei võetud üürivõlgnevuse tõttu vastu. Avalduse vastuvõtmisest keeldumisel viidati linnavalitsuse 23. septembri 1993. a korraldusele nr 164-k. Samas ei informeerinud linnavalitsus kaebajat, et tal on võimalus korter erastada. Linnavalitsus ja kohustatud subjekt on rikkunud seadust ja kaebaja õigust eluruum erastada. Kaebaja palus ennistada kohtusse pöördumise tähtaeg, sest ta sai vaidlustatavast korraldusest teada alles 1998. a veebruari lõpus, kui koostas apellatsioonkaebust tsiviilasjas. Kaebuse esitajale korteri enampakkumisele panekust ei teatatud. Narva halduskohtuniku 5. mai 1998. a määrusega jäeti kohtusse pöördumise tähtaeg ennistamata. Kohtumääruse kohaselt tuvastati kohtuistungil, et V. Jaðina sai enampakkumisest teada 11. mail 1997. a Mõjuvaid põhjusi tähtaja möödalaskmiseks pole. Kaebaja väidet, et ta ei tunne seadust, ei saa arvestada. V. Jaðina esitas selle kohtumääruse peale erikaebuse, milles palus tühistada määrus ja ennistada kohtusse pöördumise tähtaeg. Erikaebuses väideti, et V. Jaðina sai oma õiguste rikkumisest teada pärast 23. veebruari 1998. a. Ta sai küll AS-i Narva Elamuvaldus kirjast teada 11. mail 1997. a, kuid kohtule pole esitatud tõendeid, et 16. aprilli 1997. a korraldus nr 436-k on V. Jaðinale teatavaks tehtud. Viru Ringkonnakohtu 5. oktoobri 1998. a määrusega jäeti erikaebus rahuldamata ja kaevatud kohtumäärus muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuniku seisukohaga, et V. Jaðina sai oma õiguste rikkumisest teada hiljemalt 11. mail 1997. a, kui AS Narva Elamuvaldus saatis talle teate tema korteri enampakkumisele paneku kohta. V. Jaðina kinnitas selle teate kättesaamist nii esimese astme kohtu istungil kui ka ringkonnakohtu istungil. V. Jaðina seletustest ringkonnakohtu istungil nähtub, et ta ei võtnud pärast teate kättesaamist midagi ette, saamaks selgust oma korteri asjas. Mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks puuduvad. V. Jaðina esitas ringkonnakohtu selle määruse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada määrus ja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kassaator leiab, et kohtud kohaldasid ebaõigesti HKS § 7 lg 1 ja 3 ning KOKS § 31 lg 5. Kohus andis ebaõige hinnangu AS Narva Elamuvaldus 11. mai 1997. a teatele, et korter müüakse võlgade katteks ja pannakse avalikule enampakkumisele, kuna üürnik keeldus korterit erastamast. See teatis pole teatis linnavalitsuse 16. aprilli 1997. a korraldusest nr 436-k. V. Jaðinale kui huvitatud isikule linnavalitsuse vaidlustatud korraldust ei saadetud. Sellega rikuti KOKS § 31 lg 5. Seega oli kaebuse esitamise tähtaeg mööda lastud mõjuvatel põhjustel. Narva Linnavalitsuse, AS Narva Elamuvaldus ja O. Protassevitði kirjalikes vastustes kassatsioonkaebusele palutakse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1. HKS § 7 lg 1 kohaselt esitatakse kaebus halduskohtule seaduses sätestatud tähtaja jooksul; kui aga seaduses sellist tähtaega pole kehtestatud, siis esitatakse kaebus ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib halduskohus tähtaja ennistada, kui ta loeb selle möödalastuks mõjuvatel põhjustel. Vastavalt KOKS § 31 lg-le 5 tuleb valla- või linnavalitsuse korraldused saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. Kohtutoimikutest ei nähtu, et Narva Linnavalitsus on V. Jaðinale saatnud 16. aprilli 1997. a korralduse nr 436-k. See KOKS § 31 lg 5 rikkumine ei pruugi aga tähtaja ennistamise otsustamisel olla määrava tähtsusega, kui muude tõenditega on tuvastatud, millal V. Jaðina sai teada või pidi teada saama tema õigusi väidetavalt rikkuvast linnavalitsuse korraldusest. 2. Motiveerimata on esimese ja teise astme kohtu seisukoht, et V. Jaðina sai oma õiguste väidetavast rikkumisest teada hiljemalt 11. mail 1997. a, mil AS Narva Elamuvaldus saatis talle teate korteri avalikule enampakkumisele paneku kohta. Korteri avalikule enampakkumisele panekust teada saamisest ei saa veel järeldada, et V. Jaðina sai teada või pidi teada saama, et on olemas avaliku enampakkumise aluseks olev linnavalitsuse korraldus, mis võib rikkuda tema õigusi. Seda enam, et AS Narva Elamuvaldus nimetatud kirja kohtutoimikutes ei ole. See kiri tuleb asja uueks arutamiseks välja nõuda. Asja uuel arutamisel tuleb kontrollida, kas AS Narva Elamuvaldus kirjas korteri avalikule enampakkumisele paneku kohta oli osundus Narva Linnavalitsuse 16. aprilli 1997. a korraldusele nr 436-k. Sellise osunduse olemasolu või puudumine võib omada tähtsust tähtaja ennistamise otsustamisel. Esimese ja teise astme kohtu toimikutes olevate materjalidega pole ümber lükatud kassaatori väide, et ta sai linnavalitsuse vaidlustatud korraldusest teada 23. veebruaril 1998. a, mil ta koostas apellatsioonkaebust tsiviilasjas. Asja uueks arutamiseks tuleb nõuda välja vastava tsiviilasja materjalid. Kohtud on ebaõigesti kohaldanud HKS § 7 lg 1 ja 3. Kui valla- või linnavalitsuse korraldus, mis väidetavalt rikub kaebaja õigusi, on vastuolus KOKS § 31 lg-ga 5 jäänud talle saatmata, siis tuleb nende sätete kohaldamiseks kindlaks määrata päev, mil kaebaja sai teada või pidanuks teada saama sellest korraldusest. See rikkumine võis viia ebaõigele lahendile ning toob seetõttu kaasa esimese astme kohtu määruse ja ringkonnakohtu määruse tühistamise HKS § 36 lg 2 alusel. Juhindudes HKS §-st 50, § 57 p-st 4 ja § 68 lg-st 3, Riigikohtu halduskolleegium määrab: 1. Rahuldada Veera Jaðina kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 5. oktoobri 1998. a määrus haldusasjas nr II-3-61/98 ja Narva Linnakohtu halduskohtuniku 5. mai 1998. a määrus haldusasjas nr 3-48. 3. Saata asi tähtaja ennistamise otsustamiseks Narva Linnakohtu halduskohtunikule. 4. Tagastada Veera Jaðinale kassatsioonikautsjon 550 (viissada viiskümmend) krooni. Määrus jõustub 21. detsembril 1998. a teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Hele-Kai REMMEL