Käina Vallavolikogu — Käina Lasteaia arengukava kinnitamine aastateks 2004-2007 — KO, 214, 1940

Lähtudes koolieelse lasteasutuse seaduse § 91 lõikest 3 1. Kinnitada Käina Lasteaia arengukava aastateks 2004–2007. 2. Määrus jõustub 4. oktoobril 2004. a. Volikogu esimees Malle KOBIN Kinnitatud Käina Vallavolikogu 30. septembri 2004. a määrusega nr 27 KÄINA LASTEAIA ARENGUKAVA AASTATEKS 2004–2007 1. ÜLDOSA 1.1. Sissejuhatus Käina Lasteaia arengukava on dokument, mis määrab ära lasteaia arenduse põhisuunad, valdkonnad ja tegevuskava neljaks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Käina Lasteaia arengukava lähtub Käina Lasteaia põhimäärusest ja Käina valla arengukavast. 1.2. Arengukava eesmärgid Arengukava üldiseks eesmärgiks on hinnata lasteaia hetkeolukorda ja näidata edaspidiseid arengusuundi. Eelarve koostamisel arvestame väljatöötatud arengukavaga. VISIOON – oleme lasteaed, kuhu laps tahab tulla, kuhu lapsevanem tahab oma last tuua, kus töötaja tahab töötada. MISSIOON – on oma piirkonna eelkooliealiste laste õpetamine ja teenindamine ning nende vanemate nõustamine. Lasteaias arvestame laste ealiste ja individuaalsete iseärasustega ning loome võimalused ja tingimused lapse igakülgseks arenguks. Väärtustame kodukoha ja oma maa kultuuritraditsioone ning üldtuntud väärtushinnanguid. Lasteaed on avatud, paindlik ja suudab reageerida ühiskonna muutustele. 1.3. Ülevaade ajaloost 1965. a asutas koondise EPT Hiiumaa osakond vanas talumajas Käina Lastepäevakodu. 1981. a avati lasteaia praegune hoone, mis oli ehitatud 6-rühmalisena ja mõeldud 140-le lapsele (2 sõimerühma lastearvuga á 20 ja 4 aiarühma lastearvuga á 25). Rühmad komplekteeriti lähedaste vanuste põhimõttel. Ruumid olid võrreldes vana majaga palju avaramad ja lastepärasemad. Kuna olime asutuse lasteaed, siis olid rahalised võimalused pisut paremad kui riiklikes lasteaedades. Küll aga jättis soovida ehituse kvaliteet. Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal ja sellele järgnenud perioodi võib vaadelda kui suurte muutuste ajajärku lasteasutuses: muutus lasteaia alluvussuhe (lasteaed anti üle Käina Vallavalitsusele) ja nimi (Käina Lasteaed); ühelt poolt kadusid raskused toidu- ja tööstuskaupade hankimisel, kuid tekkisid mitmed rahalised probleemid (et laste toiduraha ei ületaks lubatut, kehtestati õppemaks). Seoses lasteaia lahtiolekuaja muutmisega endise 12 tunni asemel 10,5 – tunniseks koondati 1999. a detsembris 4,25 töötajat. Tööle hakkas hommikune valverühm. Seoses laste arvu vähenemisega muutus lasteaed 2001. aasta juunist 5- rühmaliseks, koondati kolm töökohta. 2001. a suvel suleti laste vähesuse tõttu Männamaa Lasteaed-Algkool, millega seoses suurenes Käina Lasteaia laste arv. Saime osa suletud lasteaia inventarist. 2001. a septembris saime Käina koolilt kaks kasutatud arvutit, 2002. a märtsist alates on lasteaial ka interneti püsiühendus. Lasteaial on läbi aegade olnud kvalifitseeritud, kompetentne ja töökas personal. Olenemata riigikorrast on lasteaia eesmärgiks alati olnud lapse tervise hoidmine ja tugevdamine ning tema igakülgse arengu soodustamine. 2. HETKEOLUKORRA KIRJELDUS 2.1. Üldandmed Nimetus Käina Lasteaed Asutamise aasta 1965 Aadress Hiiu mnt 1b, Käina, 92101 Hiiumaa Maja pindala 1179 m2 Krundi pindala 12 600 m2, sh laste mänguplatsid 9627 m2 Registrinumber 75011271 Koolitusluba nr 997 HM, välja antud 18. aprillil 2000 Õiguslik seisund munitsipaalasutus (ainus lasteaed vallas) Omanik Käina Vallavalistus Tunnustatud toitlustusettevõte Pärnu TKT Hiiumaa osak. tunnustamise otsus nr 45, 15.11.2002. a Telefonid 463 6609, 463 6421 Rühmade arv 5 Laste arv (seisuga 5. apr 2004) 87 Tööaeg 7.30–18.00, valverühm töötab 7.00–7.30 2.2. Lapsed Aasta (31. dets seisuga) 2001 2002 2003 2004 2005 (prognoos) 2006 (prognoos) 2007 (prognoos) 1–7a vanuseid lapsi vallas 124 122 113 115 115 lasteaialapsi 97 84 84 94 94 85 85 % 68 77 83 74 74 lapsed teistest OV-st 4 2 3 3 3 2 2 Kohalkäimise % 2003. a Jaan Veebr Märts Aprill Mai Juuni August Sept Okt Nov Dets sõim 50 63 46 80 70 47 rühmad koos 72 65 63 54 aed 48 61 53 66 70 rühmad koos rühmad koos 73 66 70 60 Kohalkäimise % 2004. a Jaan Veebr Märts Aprill sõim 54 63 60 59 aed 60 66 50 68 2.3. Õppe- ja kasvatustöö Lasteaia õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on LASTEAIA ÕPPEKAVA, mis vastab Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud alushariduse raamõppekavale. Arvestades lasteaia arengu- ja õppekava, koostatakse igal õppeaastal ÜLDTÖÖPLAAN, millest omakorda lähtuvad RÜHMADE TEGEVUSKAVAD. Eesmärgiks on õppe- ja kasvatustöö kõrge kvaliteedi tagamine igapäevaste tegevuste kaudu. Viimastel aastatel on suuremat tähelepanu pööratud laste fantaasia ja loovuse arendamisele eri kunstitegevuste kaudu. Sellest eesmärgist lähtuvalt on planeerinud nii õpetajate täienduskoolitust kui ka lastele suunatud tegevusi. Ühiste tervistavate ettevõtmistega toetatakse perekonna ja lasteaia koostööd, lapse tervelt kasvamist ja arenemist. 2.4. Personal Aastal 2004 on lasteaias 23,5 ametikohta, mis kõik on täidetud. Ametinimetus Koormus 1. Pedagoogid: Juhataja 1,0 Juhataja asetäitja õppe-kasvatusalal 0,5 Muusikaõpetaja 0,625 Liikumisõpetaja 0,625 Õpetaja 8,75 Logopeed 0,25 2. Õpetaja abi 5,0 3. Tervishoiutöötaja 0,5 4. Majandusjuhataja 1,0 5. Kokk 2,0 6. Abitööline (köögis) 0,75 7. Pesumasinist 1,0 8. Remonditööline 0,5 9. Koristaja 0,5 10. Majahoidja 0,5 Kokku: 23,5 ÕPETAJA ametikoha loomisel on aluseks võetud rühma tööaeg (s.o 10,5 tundi) ning Vabariigi Valitsuse määrus, millega on kehtestatud lühendatud tööaeg pedagoogikaspetsialistidele. Seega töötab meil ühes rühmas 1,75 õpetajat. Kuna majas on viis rühma, siis on kokku 8,75 ametikohta. Ühe rühma kohta on ette nähtud üks ÕPETAJA ABI ametikoht. 5–6 rühma puhul on miinimumkoosseisudes soovitatud luua 0,5 JUHATAJA ASETÄITJA ametikohta õppe-kasvatusalal. LIIKUMIS- JA MUUSIKAÕPETAJA ametikohad on loodud nii, et kahe rühma peale on 0,25 ametikohta, seega viie rühma puhul on see 0,625 ametikohta. Iga 30 kõneravi vajava lapse kohta luuakse üks LOGOPEEDI ametikoht. Meie vajame praegusel hetkel 0,25 logopeedi ametikohta. MUU PERSONALI koosseisu määramisel oleme lähtunud rühmade arvust, hoone ja maa-ala suurusest ja seisundist ning ruumide koormatusest. HARIDUSTASE Juhatajal on pedagoogiline kõrgharidus ja läbitud 460-tunnine juhtimisalane koolitus ja 160-tunnine eelkoolipedagoogika kursus; juhataja asetäitjal õppe- ja kasvatusalal on sotsiaaltööalane kõrgharidus ning eelkoolipedagoogika alane keskeriharidus, omandab magistrikraadi eripedagoog-nõustaja erialal; kõigil õpetajatel on eelkoolipedagoogika alane keskeriharidus; logopeed omandab kõrgharidust avatud ülikoolis; osaletakse pidavalt täienduskoolituses. Personal täiendab ennast mitmesugustel kursustel. Lisaks uurime erialast kirjandust, anname oma teadmisi üksteisele edasi pedagoogilise nõukogu koosolekutel ja külastame maakondlikke lahtisi tunde. Üks õpetaja osaleb eripedagoogika 320-tunnistel kursustel (2003–2005. a). Toiduga kokkupuutuv personal täiendab ennast pidevalt toiduhügieeni osas. Töötervishoiualase koolituse on läbinud juhataja ja majandusjuhataja, ülejäänud personal on läbinud vastavasisulise juhendamise. Vastavalt riigi seaduste ja lasteaia eeskirjade muutumisele toimub pidev tööalane juhendamine. Ühel pedagoogil on pedagoogilist staa�i 8 aastat, ülejäänutel üle 15 aasta. Kõigil õpetajatel on ÕPETAJA AMETIJÄRK. Kogu personali keskmine iga on 44. Pedagoogid vanuse järgi 25–29 a 30–39 a 40–49 a 50–57 a 1 2 9 1 7,7 % 15,4 % 69,2 % 7,7 % Varasematel aastatel on lasteaiaõpetaja palk olnud ühel tasemel kooli noorempedagoogi ametijärku omava pedagoogi töötasuga. Käina Gümnaasiumi noorempedagoogidel palk on 2004. aastal 5140 krooni. Käina Lasteaia pedagoogide (välja arvatud logopeed) keskmine töötasu 2004. aastal on 4103 krooni. MUU PERSONALI keskmine töötasu on 2004. aastal 2527 krooni. Võrdluseks võib tuua 2004. aasta I kvartali Eesti keskmise töötasu, mis oli 6748 krooni, ja Hiiumaa vastava näitaja, mis oli 5689 krooni. 2005. aasta jaanuarist väheneb 1,25 ametikohta (koondatakse 0,5 tervishoiutöötaja ametikoht, 0,5 koristaja ametikoht ja väheneb 0,25 köögi abitöölise ametikoht) seoses ülesannete ümberjagamisega. Vabanenud vahendite ja palgafondi suurendamisega tõuseb 2005. aasta jaanuarist lasteaia töötajate palk keskmiselt 10% ja võimalusel ka järgnevatel aastatel 10% aastas (vt. lisa – prognooseelarve 2005–2007). 2.5. Majanduslik hetkeolukord Kohalik omavalitsus on arvestanud lasteaia vajadusi ja eraldanud vastavalt võimalustele ressursse lasteaia tegevuse kaasasjastamiseks. Kahel korral (15. aug ja 15. dets 2003) oleme esitanud hasartmängumaksu nõukogusse projekti, et saada lisaraha uute uste paigaldamiseks. Seni oleme toetusest ilma jäänud, põhjenduseks raha otsalõppemine. Kultuurkapitalilt oleme saanud toetust kolm korda: 2000 krooni muusikakeskuse ostmiseks 2000. a, 1000 krooni projekti «Kasvan rõõmuks perele» raames 2002. a (ostsime kaks tõukeratast), 2000 krooni projekti «Igale lapsele oma pall» raames 2002. a (ostsime hüppepalle). 2002. a mais joonistati lasteaia õuealal asuvale ringteele liikluslinnak (projekti autor Aivar Tammeveski). 2001. a suvel saime osa Männamaa lasteaia inventarist (lastevoodid, köögikappe, elektriline kaal, külmkapp, riiete- kuivatuskapp, õppevahendeid). Igal aastal on toimunud väike sanitaarremont. Hoonet ja vett köetakse õlikatlaga, kütte kalliduse tõttu on vastavad kulutused üsna suured. Maja otstes paiknevate rühmade talvised toatemperatuurid on tihti 5–7 kraadi madalamad tervisekaitse kehtestatud nõuetest. Ka veetemperatuur on tihti alla 65 °C, eriti ajal, mil kõik rühmad pesevad nõusid. SUUREMAD INVESTEERINGUD VIIMASTEL AASTATEL • Automaatikal töötava keskküttekatla paigaldamine 1994. a (88 108 krooni) • Uued plastikaknad 1995. a (~200 000 krooni) • Laste riiete ja jalanõude kuivatamise kapid (6 rühma) 1995. a (á 2006 krooni) • Teraskatus 1999. a (299 367 krooni) • Pliit kööki 2001. a (19 706 krooni) • Välisuste varikatuste ja mänguasjade kuuri katuse remont 2002. a (20 000 krooni, sh katusele lumetõkete paigaldamine) • Töötajate tualettruumi remont 2002. a (17 052 krooni) • Rühmade mänguruumidesse ruloode muretsemine 2002. a (19 tk kogusummas 9844 krooni) • Uued magamistoa põrandad viide rühma: 1996. aastal 2 tk (1 laudpõrand III rühma magamistuppa ning sõimerühma paigaldati uued alusplaadid koos kattega; remondi maksis kinni kindlustus, sest vanad põrandad ja ka seinad said lõhkikülmunud paisupaagist vallapääsenud vee poolt täielikult rikutud), 1998. aastal (28 000 krooni – laudpõrand IV), 2002. aastal (20 000 krooni – laminaatparkett) ja 2003. aastal (20 000 krooni – laminaatparkett) • Uued puitvoodid kolme rühma: 1996. aastal III rühma, 1998. aastal IV rühma (kokku seitse 3-osalist voodit kogusummas 16 352 krooni) ja 2003. aastal V rühma (neli 4-osalist voodit kogusummas 23 925 krooni) • 500-liitrine külmkapp kööki 2003. a (12 890 krooni) • Pesumasina ostmine 2004. a (6990 krooni) • Pesuköögi ja juurviljakeldri kapitaalremont aprillis 2004. a (77 000 krooni) OSALUS- JA ÕPPEVAHENDITE TASU Osalus- ja õppevahendite tasu maksavad lapsevanemad. Osalustasude maksmisel arvestatakse ühes peres lasteaias käivate laste arvu. Järgnevas tabelis on toodud võrdlusandmed teiste Hiiumaa lasteaedadega 2004. aastal. Käina LA Emmaste LA Kärdla LA Kärdla eral. Vigri (Kõrgessaare vald) Palade ja Suuremõisa LA Osalustasu 50 krooni 1 laps 80 krooni 2 last 0 krooni 3 last (11 kuud) – 175 (12 kuud) 175 (12 kuud) 100 (11 kuud) 70 (11 kuud) Õppevahendite tasu 30 (8 kuud) 40 krooni 6–7-a 30 krooni 4–5-a 15 krooni sõim (9 kuud) 25 (9 kuud) 50 (9 kuud) 20 (9 kuud) Seoses 14. aprillil 2004. a vastuvõetud koolieelse lasteasutuse seaduse muudatusega, mis ütleb, et õppeaasta on 1. septembrist kuni järgmise aasta 31. augustini, oli vajadus ümber vaadata ka õppevahenditele kuluva tasu makseperiood. Õppevahendite makseperiood muutus 11-kuuliseks. Alates 2005. aasta 1. septembrist suureneb lapsevanema poolt makstav osalustasu keskmiselt 50 krooni lapse kohta, põhjuseks plaanitavad suured investeeringud lasteaia renoveerimisse. Lõplik osalustasu summa lepitakse kokku koostöös lasteaia hoolekoguga ja vallavalitsusega ning kinnitab volikogu. 3. ARENGUSUUNAD JA TEGEVUSKAVA 2004.–2007. AASTAKS 3.1. Õppe- ja kasvatustöö EDASISED SUUNAD • Õppematerjalide ja -vahendite kaasajastamine. • Suurema tähelepanu pööramine õppimisele mängu kaudu. • Muinasjututoa kujundamine. • Kõiki osapooli rahuldava lapse arengu jälgimise süsteemi väljatöötamine ja selle töösse rakendamine. • Koostöö Käina Gümnaasiumi, Käina Kaunite Kunstide Kooli ja ümbruskonna lasteaedadega. • Tihendada koostööd omavalitsusega. Tasulise lisaõppe väljapakkumine: • inglise keele õpetamine koolieelsele rühmale (alates 2004. a oktoober) • kunstiõpetus (alates 2004. a oktoober) • rütmika • beebikool (alates 2004. a oktoober) Koostöö lastevanematega: • Töö lastevanematega on üks osa lasteaia õppe- ja kasvatustööst. • Infovoldik lastevanematele (koostatud 2004. a alguses). • Lasteaia kodulehekülje pidev uuendamine. • Küsitluse läbiviimine, saamaks teada lastevanemate ootusi lasteaia töö paremaks korraldamiseks (vt. lisa 2004. aasta küsitluse kokkuvõte). • Hoolekogu kaudu saavad lapsevanemad kaasa aidata probleemide lahendamisele. Rühmade arv: • Seisuga 2004. a september on lasteaias 94 last, seega kõik kohad täidetud, kuid arvestades sündivusprognoose (vt. tabel lk 4) jätkab lasteaed 5-rühmalisena. 3.2. Personal Uue sisehindamissüsteemi väljatöötamine. Töötajate tunnustamise süsteemi väljatöötamine, et väärtustada head tööd. Läbirääkimiste pidamine vallavalitsusega töötajatele väärilise palga kindlustamiseks. Töötajate regulaarne osalemine täienduskoolituses, et hoida ja arendada oma professionaalsust. Õpetajatel on lähtuvalt õpetajate koolituse raamnõuetest vajadus iga viie aasta jooksul läbida tööalane täienduskoolitus vähemalt 160 tunni ulatuses töötajate, kellele on see seadusega ette nähtud, osalemine töökaitsealase-, toiduhügieeni- ja meditsiinilisel koolitusel. Kvalifikatsiooninõuetest tulenevalt on juhataja asetäitjal õppe- ja kasvatusalal vaja läbida 160-tunnine juhtimisalane kursus ning asuda omandama eelkoolipedagoogikaalast kõrgharidust, muu personali koolitamine vastavalt võimalustele. Koolituste planeerimine lähtuvalt arenguprioriteetidest. Infotehnoloogiavahendite kasutamine igapäevatöös: arvuteid vajame paljude paberite vormistamiseks (õpetajad info väljapanekuks stendidele, juhtkond ettenähtud dokumentatsiooni tegemiseks; vajalik on ka interneti kaudu teabe hankimine ja suhtlemine teiste ametiasutuste ning lasteaedadega). 3.3. Majandustegevus TÖÖKESKKONNA PARANDAMINE – selle vastavusse viimine tööohutus- ja tervisekaitsenõuetega, et tagada turvalisus nii lastele kui töötajatele. • Tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine (50 000 krooni KOIT kava) • kahe arvuti muretsemine (17 000 krooni 2005. aasta vallaeelarve) • Köögitarvikud (4000 krooni 2005. aasta eelarve) SISEKUJUNDUSE TÄIUSTAMINE – vastavalt eelarvevahenditele. • Muinasjututuba (nt. 1000 kr igal aastal – raamatud, mänguasjad) • Puuduolevad voodid • Lastelaudade ja -toolide järkjärguline uuendamine • Toidunõude uuendamine • Kardinad RENOVEERIMINE/REMONT – projektide ja vallaeelarve abil. • Välisuste vahetus (290 752 krooni KOIT kava) • Maja pööningu soojustamine (99 828 krooni KOIT kava) • Ventilatsioonisüsteemide väljaehitamine (944 000 krooni KOIT kava) • Hoone välisseinte värvimine väljast (100 000 krooni KOIT kava) • Rühmade WC-de, pesuruumide kapitaalremont ja uus veetorustik ning nõudepesuruumide renoveerimine (674 004 krooni KOIT kava) • Köögi kapitaalremont (182 617 krooni KOIT kava) • Hoone välisseinte osaline soojustamine • Rühmade riietus- ja mänguruumide põrandakatete järkjärguline vahetus • Paviljonidele uued põrandad • Saali põrandakatte vahetus • Majaesise parkimisplatsi laiendamine • Valgustugevuse mõõtmine ja selle vastavusse viimine nõuetega • Rühmade täielik remont ja sisustuse vahetus (~200 000 krooni ühe rühma kohta) 4. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Tegevuskava analüüsitakse ja vajadusel täiendatakse igal aastal. Parandusettepanekuid võivad esitada lasteaia juhtkond, pedagoogiline nõukogu, hoolekogu, vallavalitsuse ja -volikogu liikmed. Lastevanematel on võimalik teha ettepanekuid hoolekogu kaudu. Arengukava uuendamise korraldamise eest vastutab lasteaia juhataja. Parandused kinnitab Käina Vallavolikogu. Käina Vallavolikogu 30. septembri 2004. a määruse nr 27 lisa Prognooseelarve 2005–2007 Käina Lasteaia prognooseelarve 2005–2007 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 TULUD 257 360 262 080 276 113 258 548 283 090 290 590 291 360 Laekumised haridusasutuste majandustegevusest 180 200 186 280 172 140 245 748 270 290 277 790 278 560 Lasteaia kohatasu, õppekulude katmine (sh KOV) 14 600 31 280 54 140 120 748 145 290 152 790 153 560 Lasteaia laste toidukulude katmine 151 800 135 000 105 000 110 000 110 000 110 000 110 000 Personali toidukulude katmine 13 800 20 000 13 000 15 000 15 000 15 000 15 000 Muu kaupade ja teenuste müük 660 1 000 1 000 800 800 800 800 Üüri- ja renditulud toodetud mat. ja immat. varadelt 660 1 000 1 000 800 800 800 800 Mittesihtotstarbelised toetused 76 500 74 800 102 973 12 000 12 000 12 000 12 000 Toetused riigilt ja riigiasutustelt 16 500 16 000 15 000 12 000 12 000 12 000 12 000 Tasandusfond § 5 lg 2 koolituskuludeks 16 500 16 000 15 000 12 000 12 000 12 000 12 000 Toetused kohaliku omav. üksustelt ja omav. asutustelt 60 000 58 800 87 973 0 TEGEVUSKULUD 1 810 588 1 684 949 1 830 028 1 696 950 1 908 050 2 055 415 2 247 728 Personalikulud 1 158 191 1 091 514 1 231 030 1 257 490 1 382 450 1 520 395 1 672 134 1 257 490 1 382 450 Töötajate töötasu Palk 2004 842 320 815 613 857 520 883 140 988 878 1 087 766 1 196 542 Töötajate töötasu Riigipoolne täiendav toetus 26 500 0 61 600 55 800 44 418 48 860 53 746 Tööettevõtulepingu alusel töötajatele makstav tasu 2 000 2 000 3 000 3 000 3 000 3 000 3 000 Sotsiaalmaksu kulu, v.a erisoodustustelt ja erijuhtudel 287 371 269 812 304 299 310 840 340 988 375 087 412 595 Töötuskindlustusmakse kulu 4 089 4 611 4 710 5 166 5 683 6 251 Majandamiskulud 692 384 593 435 598 998 463 460 525 600 535 020 575 594 Administreerimiskulud, kantselei 18 850 16 200 15 000 24 000 24 000 24 000 24 000 Lähetuskulud 5 250 4 300 280 300 300 300 300 Koolituskulud 18 500 18 000 23 720 21 000 21 000 21 000 21 000 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 383 332 306 105 367 198 240 660 284 800 308 220 345 794 sh. remont 39 987 50 500 24 000 30 000 30 000 30 000 Küte 270 MWh 121 000 158 550 175 500 207 090 Elekter 23400 kWh 23 500 24 570 30 420 36 504 Kanal. ja vesi 44 000 44 880 46 300 48 200 korrashoid 24 500 23 000 21 000 19 000 kindlustus- maksed 3 660 3 800 5 000 5 000 Sõidukite ülalpidamise kulud, v.a kaitseotstarbelised kulud 5 000 6 000 7 000 7 000 9 000 10 000 11 000 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 3 500 3 500 20 500 3 500 3 500 Inventari kulud, v.a IT- ja kaitseotstarbelised kulud 28 665 11 750 40 500 26 500 26 500 26 500 26 500 Masinate ja seadmete ülalpidamise kulud, v.a IT 3 000 0 0 0 Toiduained ja toitlustusteenused 165 600 150 000 113 000 110 000 110 000 110 000 110 000 Meditsiinikulud ja hügieenitarbed 3 400 2 280 5 000 3 000 6 000 6 000 6 000 Teavikud ja kunstiesemed, muu 3 800 7 300 0 0 0 Õppevahendid 20 000 18 000 23800 27500 23 500 25 500 27 500 VALLA EELARVEST lisaks omatulule 1 553 228 1 422 869 1 553 915 1 438 402 1 624 960 1 764 825 1 956 368 Kasv 10% 1 582 242 1 740 466 1 914 513 Valla osaluse kasv võrreldes 2003–2004 keskm. 124 960 264 825 456 368 Puudujääk, kui valla osalus kasvab 10% 0 0 0 0 –42 718 –24 359 –41 855 Käina Vallavolikogu 30. septembri 2004. a määruse nr 27 lisa 2004. aasta küsitluse kokkuvõte KOKKUVÕTE KÜSITLUSEST Küsitlus viidi läbi 2004. aasta maikuus. Lasteaias käib lapsi 75 perest. Küsitlusele vastas neist 38 peret, kellel käib lasteaias 48 last. Andmete analüüsis on aluseks võetud 48 last. Lahtiolekuajaga on rahul 94% vastajatest Kollektiivpuhkuse aeg ei tekita probleemi 69% vastajatest Osalus- ja õppetasuga on rahul 96% vastajatest Soodustust maksu tasumisel on saanud 25% vastajatest Toitlustamisega on rahul 96% vastajatest Toidupäeva maksumusega on rahul 100% vastajatest Lasteaia siseruumidega on rahul 33% vastajatest Põhjalikku remonti või kohendamist soovis ruumides 67% vastajatest Õuealaga on rahul 73% vastajatest Sisustusega on rahul 48% vastajatest Sisustuse kohendamist või põhjalikku remonti soovis 52% vastajatest Infot lasteaia tegevuse kohta saadakse kõige enam: õpetajalt 92% vastajatest väljapanekud rühmas ja mujal 69% vastajatest lapse käest 58% vastajatest Vanema arvates on mikrokliima rühmas v.hea või hea 79% vastajatest Lapsele kas meeldib väga või on rahul lasteaiaga 94% vastajatest Mängu- või muud vahendid rühmas on v. head või head 67% vastajatest Lastevanemate usaldus töötajate vastu rühmas v. hea või hea 81% vastajatest Lapsevanematele korraldatud üritusi hindas v. heaks või heaks 85% vastajatest Õppe- ja kasvatustööd hindasid lapsevanemad v. heaks või heaks 90% vastajatest Lisaõppena soovisid Inglise keelt 15 vastajat Rütmikat 26 vastajat Kunstitegevusi 16 vastajat Lisaõppe eest oli nõus ise maksma 85% vastajatest Tähelepanu peaks pöörama: lapse individuaalsele arengule (kunsti- ja muusikaande arendamisele); mõne töötaja käitumisele; huviringide olemasolule; lapse erisuse arvestamisele; lasteaia korralikule remondile; rühmade ülekoormatusele; laste omavahelisele käitumisele, sõnavarale; heasoovlikkusele; laste söömisoskustele; mänguvahendite mitmekesistamisele; laste tervishoiule; õppeaasta jooksul laste ümberpaigutamisele teise rühma; laste vanuselisele (st ühes rühmas üheealised lapsed) paigutamisele rühmades (vajadusel avada uus rühm); koostööle lastevanematega Vanematele meeldib: enamikes rühmades on usaldusväärsed ja head õpetajad; hea toitlustamine; suhteliselt väikesed rühmad ja hea õhkkond; sõbralik suhtumine; toredad üritused, mis on muutunud nii lapsele kui vanemale põnevamaks ja ei korda üksteist; üritused väljaspool lasteaia ruume; korraldatakse aegajalt väljasõite; laps ootab lasteaeda minekut; huvitavad tunnid (lapse ütlust mööda); lapsed on pidevas õppimise, avastamise maailmas; sagedased teatrietendused; lastele pööratakse palju tähelepanu ja mänguasjad on arendavad; suur õueala ja palju võimalusi tegutsemiseks; lastele kodutunde loomine ja nende mõistmine; personal on väga meeldiv, õpetajate hulgas on oma ala professionaalid; õpetajatel on aega kuulata ja rääkida iga lapsega; töötajad peaks olema kõrgemalt tasustatud; rühmaruumid on avarad, laps on rahul. Lastevanemate ettepanekud: laps oleks terve õppeaasta ühes kindlas rühmas; jälgida ja suunata lapsi viisakamale käitumisele; enam tähelepanu lapse individuaalsele tegevusele; võiks mõelda uue rühma avamisele, et ka tööl mittekäivate emade lapsed saaksid lasteaias koha; kollektiivpuhkuse ajal võiks valverühm olla; aasta alguses võiks toimuda rühmakoosolekud, kus räägitakse lahti nii lapsevanemate kui õpetajate ootused algavaks õppeaastaks; enam kaasata lastevanemaid koostööle.