Jõgeva Linnavolikogu — Jõgeva linna põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 221, 1972

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 9 alusel Jõgeva Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Jõgeva linna põhimääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Jõgeva Linnavolikogu 7. detsembri 2000. a otsus nr 35 «Jõgeva linna põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine». 3. Määrus jõustub 10. oktoobril 2004. a. Volikogu esimees Raul KULL Kinnitatud Jõgeva Linnavolikogu 17. juuni 2004. a määrusega nr 11 JÕGEVA LINNA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Jõgeva linna põhimäärus Jõgeva linna põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Jõgeva linna omavalitsusorganite, nende komisjonide ning linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Jõgeva linna kohalik omavalitsus (1) Jõgeva linna kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades Jõgeva linna arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus Jõgeva linnas: 1) rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel; 2) teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorgani kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 3. Jõgeva linna kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Jõgeva linnas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel, seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ning kohustuste täitmisel; 4) linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. § 4. Jõgeva linna kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Kohalik omavalitsusüksus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, rahvusvahelistest lepingutest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, teistest Jõgeva linna õigusaktidest ja lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Jõgeva linn kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. (3) Jõgeva linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja Jõgeva linna põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires Jõgeva Linnavolikogu, Jõgeva Linnavolikogu esimees, Jõgeva Linnavalitsus ning Jõgeva linnapea. (4) Jõgeva linnal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. § 5. Jõgeva linna omavalitsusorganid Jõgeva linna omavalitsusorganid on: 1) Jõgeva Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt seaduse alusel; 2) Jõgeva Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) – linnavolikogu moodustatud täitevorgan. § 6. Jõgeva linna kui omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus (1) Jõgeva linna kui omavalitsusüksuse ülesanneteks on korraldada Jõgeva linnas: 1) sotsiaalabi ja -teenuseid; 2) vanurite hoolekannet; 3) noorsootööd; 4) elamu- ja kommunaalmajandust; 5) veevarustust ja kanalisatsiooni; 6) heakorda; 7) jäätmehooldust; 8) territoriaalplaneerimist; 9) teede ja tänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Jõgeva linna ülesandeks on korraldada linna omandis olevate koolieelsete lasteasutuste, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogu, kultuurikeskuse, spordikeskuse ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Jõgeva linn kui omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadustega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Jõgeva linn kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja linnavolikogu vahelisest lepingust. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 7. Jõgeva linna omavalitsusorganite suhted riigiorganitega (1) Jõgeva linna omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. (2) Jõgeva linna omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Linnavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. § 8. Jõgeva linna suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega Jõgeva linna omavalitsusorganid võivad Jõgeva linna õigusaktidega sätestatud korras ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele omavalitsusüksusele või moodustada omavalitsusüksuste liite ja ühisasutusi, samuti osaleda nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatud äriühingutes. § 9. Jõgeva linna sümbolid (1) Jõgeva linna sümbolid on vapp ja lipp, mis registreeritakse seaduse alusel sätestatud korras. (2) Jõgeva linna vapp (edaspidi linnavapp) on rohelisel kilbil hõbedane lainelõikeline palk, millest üleval on kaks ja all üks kuldne ristikuleht. (3) Jõgeva linna lipp on ristkülik, mis koosneb neljast võrdse laiusega horisontaalsest värvilainest: kollane, roheline, kollane, roheline. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11; lipu normaalsuurus on 105x165 cm. § 10. Jõgeva linna sümbolite kasutamise kord (1) Linnavapi kujutist võivad värvilisena või must-valgena kasutada oma pitsatitel ja kirjaplankidel ainult linnavolikogu ja linnavalitsus. (2) Linnavapi kasutamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud viisist erinevalt on lubatud üksnes Jõgeva Linnavalitsuse loal. (3) Linnalipp heisatakse alaliselt linnavalitsuse hoonel. (4) Linnalipu võib heisata ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide hoonetel ning elamutel riigilipu heiskamise päevadel. Linnalippu võib heisata avalikel üritustel, samuti perekondlike sündmuste puhul. (5) Leina tähistamiseks heisatakse linnalipp leinalipuna. Neil juhtudel kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde lipumasti. (6) Linnalipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga (vastavasse hoidjasse) või lipumasti. (7) Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud lippudel jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele. (8) Kui linnalipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, asub riigilipp lippude poolt vaadates paremal, linnalipp vasakul. Kui linnalipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne välisriigi lipuga ning maakondade, linnade ja valdade lippudega, siis lippude poolt vaadates asetseb paremal Eesti riigilipp, sellest vasakul välisriikide lipud prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras, seejärel maakondade lipud maakondade nimede järjekorras eesti tähestiku järgi, seejärel linnade ja valdade lipud linnade ja valdade nimede järjekorras eesti tähestiku järgi ja seejärel linnalipp vasakul äärel. Lipud peavad olema ühelaiused, iga lipp heisatud eri lipuvardasse või masti ja samale kõrgusele. (9) Linnalippu ja linnavappi võib vimpli kujul kasutada pidustustel, miitingutel ja demonstratsioonidel. (10) Linnalipu valmistamine toimub üksnes linnavalitsuse loal. (11) Jõgeva linna nime ja visuaalsete sümbolite kasutamise korra kehtestab linnavolikogu. § 11. Asjaajamiskeel (1) Jõgeva linna omavalitsusorganites ja linna asutustes on asjaajamiskeel eesti keel. (2) Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise kord linna kohalikes omavalitsusorganites toimub keeleseadusega sätestatud korras. § 12. Jõgeva linna piir (1) Jõgeva linna piir määratakse seaduses sätestatud korras. (2) Jõgeva linna piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või linnavolikogu seaduses sätestatud korras. Jõgeva linna piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. (3) Jõgeva linna piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse linna suubuvatel teedel. II. LINNAELANIK § 13. Jõgeva linna elanik Jõgeva linna elanik on isik, kellel on Eesti rahvastikuregistri järgi püsiv elukoht Jõgeva linnas. § 14. Muude isikute õiguslik seisund Jõgeva linnas Muudel isikutel on Jõgeva linnas viibides Jõgeva linna elanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse ja Jõgeva linna õigusaktidega kehtestatud piirangud. § 15. Jõgeva linna tunnustusavaldused (1) Jõgeva linn avaldab tunnustust aukirja, aumärgi ja teenetemärgi andmisega või aukodaniku nimetuse omistamisega. (2) Jõgeva linna aukiri antakse isikule, kes on edukalt esinenud Jõgeva linna korraldatud konkursil, või muudel juhtudel vastavalt linnavalitsuse otsusele. (3) Jõgeva linna aumärk antakse füüsilisele isikule austusavaldusena silmapaistva saavutuse eest. Aumärgi andmise otsustab linnavalitsus. (4) Jõgeva linna teenetemärk antakse füüsilisele isikule Jõgeva linnale osutatud eriliste teenete eest. Teenetemärgi andmise otsustab linnavolikogu. (5) Jõgeva linna aumärgi ja teenetemärgi andmise täpsema korra sätestab linnavolikogu. (6) Jõgeva linnale osutatud väljapaistvate teenete eest või linnapoolse erilise austusavaldusena võib omistada füüsilisele isikule Jõgeva linna aukodaniku nimetuse. Linna aukodaniku nimetuse omistab linnavolikogu vastavalt Jõgeva linna aukodaniku statuudile. Aukodanikud saavad aukodaniku märgi ja vastava tunnistuse. III. LINNAVOLIKOGU § 16. Omavalitsusüksuse esinduskogu (1) Linnavolikogu on Jõgeva linna kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub linnavolikogu seadustest ja teistest õigusaktidest ning tegutseb linnaelanike huvides ja nende nimel. (3) Linnavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduse ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (4) Linnavolikogu esindab ja tema tööd juhib linnavolikogu esimees, tema äraolekul linnavolikogu aseesimees. § 17. Linnavolikogu moodustamine (1) Linnavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Linnavolikogus peab olema vähemalt 17 liiget. Linnavolikogu liikmete arvu määrab linnavolikogu eelmine koosseis vähemalt 90 päeva enne volikogu valimiste päeva. (3) Linnavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning linnavolikogu eelmise koosseisu volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. (4) Linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi avab valimiskomisjoni esimees, kes juhib istungit kuni volikogu esimehe valimiseni. § 18. Linnavolikogu liige (1) Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Linnavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Linnavolikogu liige juhindub seadusest, Jõgeva linna õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Linnavolikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. (4) Linnavolikogu liikmel on õigus: 1) võtta osa linnavolikogu istungitest, võtta sõna, esitada küsimusi ja hääletada; 2) valida ja olla valitud linnavolikogu esimeheks, aseesimeheks, linnavolikogu komisjoni esimeheks või aseesimeheks või olla kinnitatud komisjoni liikmeks; 3) olla informeeritud vähemalt neli päeva enne linnavolikogu istungi toimumist istungi ajast, kohast ja arutamisele tulevatest küsimustest; 4) osaleda komisjonide töös, mille liikmeks ta on kinnitatud; 5) osaleda teiste komisjonide töös kui selleks on olemas vastav luba; 6) täita teisi linnavolikogu poolt antud ülesandeid (kooli hoolekogus jm.); 7) algatada linnavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid linnavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 8) teha ettepanek linnavolikogu istungi kokkukutsumiseks; 9) koos teiste linnavolikogu liikmetega nõuda linnavolikogu kokkukutsumist; 10) seada üles kandidaadi linnavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 11) esitada linnavolikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 12) teha ettepanekuid linnavolikogus informatsiooni kuulamiseks, õigusaktide vastuvõtmiseks, esitatud eelnõude täiendamiseks või muutmiseks; 13) saada linnavolikogu, linnavalitsuse õigusakte, linna ametiasutuste dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud; 14) esineda linnavolikogu istungil avaldusega, protestiga, sõnavõtuga, repliigiga ja esitada küsimusi; 15) esitada linnavolikogu istungil arupärimisi linnavolikogu juhtkonnale, linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele. (5) Linnavolikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ja põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest linnavolikogu poolt kehtestatud määras ja korras. (6) Linnavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni seaduses sätestatud korras. (7) Linnavolikogu esimehe või ühe linnavolikogu aseesimehe ametikoht võib linnavolikogu otsusel olla palgaline. (8) Linnavolikogu liige ei tohi osa võtta linnavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhul on linnavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse linnavolikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (10) Linnavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. § 19. Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Linnavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) Linnavolikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega; 2) tagasiastumisega; 3) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel Jõgeva linnas; 4) Eesti kodakondsuse kaotamisega; 5) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks; 6) nimetamisega Jõgeva linna ametnikuks; 7) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest; 8) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati Jõgeva linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta linnavolikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonikaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud; 9) teovõimetuks tunnistamisega; 10) surmaga. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul esitab linnavolikogu liige vastava avalduse linnasekretärile. (3) Linnasekretär saadab Jõgeva linna valimiskomisjonile (edaspidi valimiskomisjon) kolme tööpäeva jooksul: 1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3, 4, 5, 6, 7 ja 10 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate; 2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 8 ja 9 sätestatud juhtudel vastava kohtuotsuse pärast selle kättesaamist; 3) käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul vastava avalduse pärast selle kättesaamist. § 20. Linnavolikogu liikme volituste peatumine (1) Linnavolikogu liikme volituste peatumine tähendab linnavolikogu liikme ajutist vabanemist linnavolikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Linnavolikogu liikme volitused peatuvad: 1) kui linnavolikogu liige on Jõgeva linnas valitud linnapeaks, kinnitatud linnavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks linnavalitsuse liikmeks; 2) kui linnavolikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu; 3) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud; 4) kui ta on puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul toimunud linnavolikogu istungitelt. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud piirang ei kehti linnavolikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud linnapea ja kinnitatud või ametisse nimetatud linnavalitsuse liikmete suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni linnavolikogu poolt uue linnavalitsuse kinnitamiseni. (4) Linnasekretär saadab valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 3 sätestatud juhtudel linnavolikogu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist; 2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul vastava kohtumääruse pärast selle kättesaamist; 3) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud juhul vastava avalduse; 4) vastava teate pärast käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud asjaolu teatavaks saamist. § 21. Linnavolikogu asendusliige (1) Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega linnavolikogu liikme asemele astub linnavolikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. (2) Linnavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega § 19 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused linnavolikogu liikmena algavad linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (3) Linnavolikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused linnavolikogu liikmena algavad linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Linnavolikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. (4) Linna valimiskomisjon teeb §-des 19, 20 ja 22 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata linnasekretärile. Kui linna valimiskomisjon on valitud linnavolikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva põhimääruse § 19 lõikes 1 või § 20 lõikes 2 sätestatud asjaolude tõttu linnavolikogu liige ei saa linnavolikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab linna valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme. (5) Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab linnavolikogu liikmeks esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav linnavolikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa linnavolikogu töös osaleda § 19 lõikes 1 või § 20 lõikes 2 märgitud põhjustel, saab linnavolikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. (6) Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa linnavolikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 19 lõikes 1 märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas. (7) Kui esimene asendusliige ei saa linnavolikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 20 lõikes 2 märgitud põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja. (8) Kui asendatav linnavolikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab linnavolikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud linna valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab linnavolikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat. (9) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on linnavolikogu liikmeks esimene samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on linnavolikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. (10) Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa linnavolikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 19 lõikes 1 märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam linnavolikogu liikmeks määrata. § 22. Linnavolikogu liikme volituste taastumine (1) Linnavolikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse linnasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul linna valimiskomisjonile. (2) Linnavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliime volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud linnavolikogu liiget sellest valimisringkonnast. (3) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad linnavolikogu liikme volituste taastumisel selle linnavolikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama linnavolikogu liiget sellest valimisringkonnast. (4) Linnavolikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud linnavolikogu liikme volitused lõpevad linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. § 23. Linnavolikogu pädevus (1) Linnavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) linna eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine linna piiride või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, Jõgeva linna valimiskomisjoni moodustamine; 14) linnavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) linnapea valimine ja ametist vabastamine; 16) linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri kinnitamine; 17) linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine linnavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele; 19) linnapeale ja palgalistele valitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele linnavalitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) linnavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine linnavolikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) linnavolikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22) linnavolikogu liikmetele linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning linnavolikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) linna esindamise korra kehtestamine; 24) linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks linnavolikogu esindaja valimine; 29) linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine kehtetuks tunnistamine; 34) linna ametiasutuse ja linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning asutuse põhimääruse kinnitamine; 35) linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine; 38) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine; 39) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine; 40) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine; 41) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine; 42) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine; 43) muud seadusega linnavolikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab linnavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise linnavalitsusele. (3) Linnavolikogu võib delegeerida linnavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus linnavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 24. Jõgeva linna elanike küsitluse läbiviimine (1) Linnavolikogul on õigus korraldada Jõgeva linna territooriumil linnaelanike küsitlusi olulistes küsimustes. (2) Linnavolikogu otsustab küsitluse läbiviimise vajaduse linnavolikogu liikmete, linnavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike linnaelanike algatusel. (3) Küsitlus viiakse läbi linnavolikogu poolt kehtestatud korras. § 25. Linnavolikogu töökorraldus (1) Linnavolikogu töötab täiskoguna. Linnavolikogu tööorganid on eestseisus, alatised ning ajutised komisjonid ja fraktsioonid. (2) Linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning linnavolikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide töö tagab linnavolikogu kantselei. Linnavolikogu kantselei põhimääruse kinnitab linnavolikogu. § 26. Hääletamise läbiviimise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise kord isikuvalimistel linnavolikogus (1) Isikuvalimistel ülesseatud kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel. (2) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjoni ei valita ülesseatud kandidaate. Hääletamiskomisjon valmistab ette ning viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. (3) Enne hääletamise väljakuulutamist tutvustab linnavolikogu kantselei juhataja linnavolikogu liikmetele hääletamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise korda. Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja. Hääletamise läbiviimiseks kuulutatakse välja vaheaeg. (4) Hääletamiskomisjon kontrollib valimiskasti ja pitseerib selle. Hääletamiskomisjon annab linnavolikogu liikmele linnavolikogu pitsati jäljendiga hääletamissedeli. (5) Hääletav linnavolikogu liige märgib sedelile oma otsustuse ja murrab sedeli keskelt kokku. Hääletamiskomisjoni liige paneb keskelt kokkumurtud sedelile linnavolikogu pitsati jäljendi ning hääletav linnavolikogu liige laseb hääletamissedeli isiklikult valimiskasti. (6) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on linnavolikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada hääletamiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse märge protokolli. (7) Hääletav linnavolikogu liige märgib hääletamissedelile kantud kandidaadi nime järele paigutatud lahtrisse oma poolthääle ristiga. (8) Kehtetu on hääletamissedel või kandidaadile antud hääl, kui: 1) hääletamissedelil puudub linnavolikogu pitsati jäljend; 2) hääletamissedel ei ole täidetud nõuetekohaselt. (9) Hääletamiskomisjon loeb hääled kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamiskomisjon teeb kindlaks: 1) valimiskastis olevate vormikohaste hääletamissedelite alusel hääletamisest osavõtnud linnavolikogu liikmete arvu; 2) kehtetute hääletussedelite arvu; 3) igale kandidaadile antud häälte arvu. (10) Hääletamistulemuste kohta koostab hääletamiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik hääletamiskomisjoni liikmed. (11) Linnavolikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise ja hääletamistulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta kohe istungil. Protesti rahuldamise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel. (12) Kui kandidaate on rohkem kui kaks ja ükski neist ei saa nõutavat häälteenamust, kantakse vastav märge linnavolikogu istungi protokolli ja viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kuni kahe kandidaadi hääletamisel või kordushääletamisel ei saa ükski kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Linnavolikogu vastava otsuse alusel viiakse uus hääletamine läbi kas samal või järgneval istungil. Otsustus fikseeritakse istungi protokollis. (13) Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega. (14) Käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimusi otsustab linnavolikogu hääletamise teel. Nimetatud linnavolikogu otsustused kantakse linnavolikogu istungi protokolli. (15) Käesolevas paragrahvis sätestatud korda rakendatakse ka linnavolikogu esimesel istungil linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimisel, arvestades käesoleva põhimääruse paragrahvis 26 sätestatud erisusi. § 27. Linnavolikogu esimees (1) Linnavolikogu esimees: 1) juhib linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja linnavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab Jõgeva linna ja linnavolikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning linnavolikogu poolt antud pädevusele. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus linnavolikogu seisukoht puudub, on linnavolikogu esimehel õigus tegutseda üksnes eelläbirääkimiste piires; 3) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavolikogu kantselei põhimääruse, struktuuri, koosseisu, palgamäärad ja palgatingimused; 4) kirjutab alla linnavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab linnavolikogu nimel kirjavahetust; 5) korraldab ja kontrollib linnavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) annab välja käskkirju linnavolikogu sisemise töö korraldamiseks; 7) esitab linnavolikogu istungile istungi päevakorra projekti; 8) omab õigust välja kuulutada linnavolikogu istungil vaheajad; 9) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2) Linnavolikogu esimees määrab enda äraolekul enda asendajaks aseesimehe käskkirjaga. Juhul kui linnavolikogu esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt. § 28. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Linnavolikogu esimehe valimine viiakse läbi kahe kuu jooksul linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates. (2) Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimist korraldab linna valimiskomisjon. (3) Pärast linnavolikogu esimehe valimist valib linnavolikogu aseesimehe oma liikmete hulgast linnavolikogu volituste ajaks salajasel hääletamisel. Aseesimehe valimisel on linnavolikogu liikmel üks hääl. (4) Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale. (5) Linnavolikogu valib linnavolikogu esimehe ja aseesimehe oma liikmete hulgast linnavolikogu volituste ajaks salajasel hääletamisel. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (6) Hääletamine ja hääletamistulemuste kindlakstegemine linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimisel toimub käesoleva põhimääruse paragrahvis 26 sätestatud korras. (7) Linnavolikogu esimeheks ja aseesimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. § 29. Linnavolikogu komisjon (1) Linnavolikogu moodustab kohustuslikult revisjonikomisjoni ning vajadusel teisi alatisi ja ajutisi komisjone. Igal komisjonil on oma põhimäärus, mille kinnitab linnavolikogu. (2) Komisjoni ülesandeks on seisukoha kujundamine ja esitamine linnavolikogule oma valdkonna küsimustes, linnavolikogu istungiteks õigusaktide eelnõude läbivaatamine ja ettevalmistamine ning linnavolikogule saabunud kirjade läbivaatamine. Komisjonil on õigus teha ettepanekuid linnaeelarve projekti kohta. (3) Komisjonid moodustab ja nende esimehed ning aseesimehed valib linnavolikogu oma liikmete hulgast käesoleva põhimäärusse paragrahvis 26 sätestatud korras. Vähemalt pooled komisjoni liikmetest peavad olema linnavolikogu liikmed. (4) Komisjoni koosseisud kinnitab ja teeb sellesse muudatusi linnavolikogu komisjoni esimehe esildise alusel. (5) Komisjonidele suunab materjale läbivaatamiseks linnavolikogu kantselei. (6) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud materjalid läbi vaatama hiljemalt 30 päeva jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal. (7) Haldusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni võib linnavolikogu esimees määrata juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. (8) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjon teeb otsustuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest. Komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda linnakantseleis ja linnavolikogu kantseleis. Linnavalitsusel ja komisjonide liikmetel on õigus saada protokolli koopia. Isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt seitsme päeva jooksul väljavõte protokollist. (9) Komisjoni liikmetele hüvitatakse osalemine komisjoni koosolekutel linnavolikogu poolt ettenähtud korras. (10) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga linnavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmisel. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas aru linnavolikogu ees tehtud tööst. (11) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada linnavalitsuse liikmetelt, linna ametiasutuselt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees. (12) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv linnavolikogu liige või linnavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja. (13) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad linnavolikogu vastava otsuse tegemise hetkest. (14) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib linnavolikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. § 30. Komisjoni tegutsemisvõimetus (1) Linnavolikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kolme järjestikuse töökuu jooksul. (2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb linnavolikogu esimees linnavolikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis. § 31. Linnavolikogu revisjonikomisjon (1) Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise linnavolikogu revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse § 30 lõigetes 5–9 sätestatud alustel ja korras. (4) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse § 32 ja muude Jõgeva linna õigusaktidega sätestatud korras: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust linnavolikogu määrustele ja otsustele; 2) linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja linna vara kasutamise sihipärasust; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele; 4) linna ametiasutuste ja linnavalitsuse hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja linnavara kasutamise sihipärasust; 5) linna poolt sõlmitud lepingute täitmist; 6) linnavolikogu ülesandel linna ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (5) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult linnavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga linnavolikogule. (6) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (7) Revisjonikomisjon peab enne linna eelarve täitmise aruande kinnitamist linnavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 32. Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste kord (1) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse § 31 lõikes 4 sätestatud valdkondades linnavalitsuse ja linnavalitsuse hallatavate asutuste tööd linnavolikogu poolt kinnitatud revisjonikomisjoni tööplaani või linnavolikogu otsuse alusel. Plaanivälised kontrollimised kooskõlastatakse linnavolikogu esimehega. (2) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed või linnarevident ja koosseisuvälised eksperdid ning erialaspetsialistid (edaspidi kontrollijad). (3) Kontrollijal on temale kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus: 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi; 2) pääseda koos kontrollitava asutuse vastava teenistujaga asutuse objektidele, ruumidesse, materiaalsete väärtuste ning raha- ja väärtpaberihoidlatesse. (4) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijale töötingimused ning vajadusel määrama teenistuja, kes osutab kontrolli läbiviimisel organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse teenistujad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile. (5) Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ning esitada asutuse juhile ettepaneku takistuse kõrvaldamiseks. (6) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides ning peab hoidma kontrollitava asutuse ärisaladust. Kontrollija kannab oma teenistuskohustuste täitmisel vastutust seadustes sätestatud korras. (7) Kontrollimise käigus tekkinud eriarvamused lahendatakse riigi ja Jõgeva linna õigusaktidega sätestatud korras. (8) Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse lähtudes püstitatud ülesandest. (9) Kontrollija poolt läbi viidud kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti. (10) Aktis peab olema märgitud kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolliülesanne, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi ja pearaamatupidaja nimed, kontrollitav periood ja kontrolli läbiviimise aeg. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis: 1) riigi ja Jõgeva linna õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses; 2) linnavara kasutamise õigsust; 3) linna eelarvetulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust; 4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust; 5) raamatupidamise arvestuse ja aruandluse tõepärasust. (11) Aktis peab sisalduma: 1) viide õigusaktile, mis reguleerib kontrollitavat valdkonda; 2) faktilise olukorra kirjeldus; 3) järeldus, millist õigusakti ja mis osas on rikutud; 4) järeldus, kas on tekitatud otsest kahju või on saamata jäänud tulu. (12) Majandusliku kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud teenistujate nimed ja ametikohad. (13) Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse kohta. (14) Kontrollija vastutab kontrolli tulemuste objektiivse ja õige kajastamise eest aktis. (15) Akt esitatakse kontrollitud asutuse juhile allkirja vastu. Kontrollitud asutuse juht on kohustatud esitama oma seletuskirja akti kohta viie tööpäeva jooksul kontrollijale. Kontrollitud asutuse juhil on õigus taotleda linnavolikogu esimehelt seletuskirja esitamise tähtaja pikendamist. (16) Kontrollija esitab ühe akti koopia koos lisatud dokumentide ja omapoolsete ettepanekutega kontrollitava asutuse töö parandamiseks linnavalitsusele. § 33. Linnavolikogu eestseisus (1) Linnavolikogu eestseisusesse kuuluvad linnavolikogu esimees, linnavolikogu aseesimees, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed. (2) Eestseisus teeb ettepanekuid linnavolikogu istungi päevakorra projekti ja linnavolikogu töökorralduse kohta. (3) Eestseisuse koosolekust võtab osa linnapea või teda asendav linnavalitsuse liige. (4) Eestseisuse ettepanekud linnavolikogu istungi päevakorra projekti koostamisel on linnavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. (5) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku linnavolikogu esimees või tema asendaja. Eestseisuse koosolekud on üldjuhul avalikud. Koosoleku võib kinniseks kuulutada linnavolikogu esimees või tema asendaja. (6) Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla linnavolikogu esimees või tema asendaja ja protokollija. Eestseisuse protokollid peavad olema kättesaadavad linnavolikogu liikmetele. Koosoleku protokollid säilitatakse linnavolikogu kantseleis ning ärakiri saadetakse linnavalitsusele eestseisuse koosolekule järgneva kahe tööpäeva jooksul. § 34. Linnavolikogu fraktsioon (1) Vähemalt kolm linnavolikogu liiget võivad moodustada linnavolikogu fraktsiooni. Linnavolikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni. (2) Linnavolikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees (aseesimehed), edastatakse linnavolikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse moodustatuks linnavolikogu istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisest. (3) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees. (4) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse linnavolikogu esimehele kirjalikult, kes teeb selle teatavaks linnavolikogu istungil. (5) Fraktsiooni liikmel on õigus lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja linnavolikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks linnavolikogu istungil. (6) Ühte fraktsiooni kuuluvate fraktsiooni liikmete enamuse otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud, võib fraktsiooni liikme fraktsioonist välja arvata. Vastav otsus edastatakse linnavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks linnavolikogu istungil. Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist või ta arvatakse fraktsioonist välja, on tal õigus astuda linnavolikogu mõne teise olemasoleva fraktsiooni liikmeks. (7) Fraktsioonil on õigus: 1) algatada linnavolikogu õigusaktide eelnõusid; 2) anda arvamusi linnavolikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 3) seada üles kandidaat linnavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 4) võtta oma liikme kaudu linnavolikogu istungil sõna; 5) võtta linnavolikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 6) esitada linnavolikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele. (8) Fraktsiooni tegevuse tehnilise teenindamise tagab linnavolikogu kantselei. § 35. Linnavolikogu kokkukutsumine (1) Linnavolikogu täiskogu töövorm on istung. (2) Linnavolikogu istungi kutsub kokku linnavolikogu esimees või tema asendaja, nende puudumisel linnavolikogu vanim liige linnavolikogu poolt kehtestatud korras. Linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Linnavolikogu esimese istungi ning põhimääruse paragrahvi 40 lõikes 2 sätestatud alusel kokkukutsutava istungi kutse saamisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi punktis 5 ettenähtud nõudeid. (3) Käesoleva põhimääruse paragrahvi 40 lõikes 2 sätestatud alusel kokkukutsutava linnavolikogu istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikme määramist. (4) Linnavolikogu esimees või tema asendaja kutsub kokku linnavolikogu istungi ka linnavalitsuse või vähemalt neljandiku linnavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. (5) Kutse linnavolikogu istungi kokkukutsumise kohta, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused, tehakse linnavolikogu liikmetele teatavaks linnavolikogu kantselei kaudu vähemalt neli päeva enne linnavolikogu istungit. (6) Linnavolikogu kokkukutsumise üksikasjalikum kord sätestatakse linnavolikogu reglemendis. § 36. Küsimuste arutelu linnavolikogus (1) Linnavolikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab linnavolikogu esimees. esimehe äraolekul juhatab linnavolikogu istungit linnavolikogu aseesimees. Kui linnavolikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt. (2) Linnavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees. Esimese istungi päevakorras on linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning linnavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka käesoleva põhimääruse paragrahvi 36 punktis 2 sätestatud alusel kokkukutsutud uue linnavolikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud linnavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (3) Linnavolikogu esimees korraldab linnavolikogu reglemendis sätestatud korras arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist. Linnavolikogu võib linnavalitsusele anda ettevalmistamiseks linnavolikogus arutusele tulevaid küsimusi. (4) Linnavolikogu istungi päevakorra projekti võib eelnevalt läbi arutada linnavolikogu eestseisuses. (5) Linnavolikogu arutab istungi päevakorras märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi. (6) Linnavolikogu istungid on avalikud. Linnavolikogu võib kuulutada istungi küsimuse osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (7) Linnavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse liikmed, linnasekretär, samuti teised linnavolikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (8) Linnavolikogu pädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks linnavolikogu liige seda nõuab. (9) Hääletamine linnavolikogus on avalik. (10) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (11) Igal linnavolikogu liikmel on õigus taotleda nimelist või salajast hääletamist. Alternatiivsete hääletamisprotseduuride ettepaneku korral otsustatakse küsimus poolthäälte enamusega. (12) Linnavolikogu otsustused fikseerib istungi juhataja löögiga. (13) Linnavolikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva põhimääruse § 23 lõike 1 alapunktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse paragrahvis 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. (14) Linnavolikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja. Protokollid vormistab ja avalikustab eesti keeles linnavolikogu kantselei. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Linnakantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse. (15) Linnavolikogu istungi kokkukutsumise, küsimuste arutamise, hääletamise, otsustuste ja istungi protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse linnavolikogu reglemendis. § 37. Arupärimine (1) Linnavolikogu fraktsioonil ja linnavolikogu liikmel on õigus esitada linnavolikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste kohta. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. (2) Arupärimine vormistatakse kirjalikult ja esitatakse linnavolikogu istungil istungi juhatajale, kes edastab selle linnavolikogu kantseleile. Linnavolikogu kantselei edastab arupärimise linnavolikogu istungile järgneva tööpäeva jooksul linnakantseleile, kes edastab selle kohe arupärimise adressaadile. (3) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata 10 tööpäeva jooksul arvates arupärimise linnakantseleisse saabumise päevast. Kui küsimusele vastamine nõuab pikemat ettevalmistusaega, informeerib arupärimisele vastaja linnavolikogu kantseleid arupärimisele vastamise ajast ja linnavolikogu kantselei edastab selle informatsiooni arupärijale. Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt 20 tööpäeva jooksul. (4) Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine, võtab linnavolikogu esimees arupärimisele suulise vastamise linnavolikogu päevakorra projekti. Suulisel vastamisel võib arupärimisele vastaja anda sõna täiendavateks selgitusteks vastava valdkonna spetsialistile. § 38. Umbusaldusmenetlus linnavolikogus (1) Vähemalt neljandik linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele. (2) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse linnavolikogu järgmise istungi päevakorda. Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad ja linnavolikogu õigusakti eelnõu esitatakse linnavolikogu istungil istungi juhatajale. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. (3) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab linnavolikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või linnavolikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Linnavolikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab linnavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni linnavolikogu aseesimees või tema puudumisel linnavolikogu vanim liige. (4) Umbusalduse avaldamine vabastab linnapea või linnavalitsuse liikme oma kohustustest ja ametist. Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikmetest linnapea asendajaks kuni uue linnapea valimiseni. (5) Linnavalitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab linnavalitsus oma ülesandeid edasi ja linnavalitsuse volitused kehtivad kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Linnavalitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi linnavalitsuse liikmete vabastamise linnavalitsuse liikme kohustustest ning palgaliste linnavalitsuse liikmete ametist vabastamise. (6) Kui linnavolikogu avaldab umbusaldust mõnele linnavalitsuse liikmele ning käesoleva põhimääruse § 45 lõikes 4 sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab linnavalitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse käesoleva põhimääruse §-s 44 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri. (7) Kui linnavalitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva põhimääruse § 45 lõikes 4 sätestatud kvooruminõue, loetakse linnavalitsus tervikuna tagasiastunuks. (8) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud linnavolikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. (9) Umbusalduse avaldamine on linnavolikogu esimehe, aseesimehe, linnapea või linnavalitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduses sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. (10) Umbusaldusmenetluse üksikasjalikum kord sätestatakse linnavolikogu töökorras. § 39. Linnavolikogu õigusaktide algatamine (1) Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) linnavolikogu komisjonil; 2) linnavolikogu fraktsioonil; 3) linnavolikogu liikmel; 4) linnavalitsusel; 5) linnapeal seaduses sätestatud alustel ja korras; 6) linnaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras. (2) Linnavolikogu võib teha oma otsusega linnavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. (3) Linnavolikogu õigusaktide algatamise üksikasjalikum kord sätestatakse linnavolikogu töökorras. § 40. Linnavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed (1) Linnavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud linnaeelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud linnavolikogu esimeest või linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul linnavolikogu esimehe, linnapea ametist vabastamisest arvates valinud uut linnavolikogu esimeest, linnapead või pole nelja kuu jooksul linnapea vabastamisest arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul linnapeale umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid. (2) Kui linnavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse §-s 21 sätestatud korras kokku ja seda juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (3) Kui linnavolikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning linnavolikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa linnavolikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse § 23 lõike 1 punktis 13 ja lõikes 2 nimetatud küsimusi linnavalitsus. IV. LINNAVALITSUS § 41. Linnavalitsus – omavalitsuse täitevorgan (1) Linnavalitsus on Jõgeva linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu talle riigi ja Jõgeva õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Linnavalitsus realiseerib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. (3) Linnavalitsus juhib linnavalitsuse kui linna ametiasutuse ja selle hallatavate asutuste tegevust, teostab asutaja, liikme, osaniku või aktsionäri õigusi eraõiguslikes juriidilistes isikutes vastavalt riigi ja Jõgeva linna õigusaktidega kehtestatud korras. (4) Linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja palgatingimused kinnitab linnavolikogu. § 42. Linnapea valimise kord (1) Linnapeaks võib linnavolikogu valida vähemalt 18 aastaseks saanud teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid. (2) Linnapea valimine viiakse läbi kahe kuu jooksul linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. (3) Linnavolikogu valib linnapea oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (4) Linnapea kandidaadi võib üles seada linnavolikogu fraktsioon või linnavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale. (5) Hääletamine ja hääletamistulemuste kindlakstegemine linnapea valimisel toimub käesoleva põhimääruse §-s 28 sätestatud korras. (6) Linnapeaks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. § 43. Linnapea (1) Linnapea: 1) korraldab linnavalitsuse tööd ning linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Jõgeva linna ja linnavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning linnavolikogu poolt antud pädevusele. Linnapea võib volitada teisi isikuid esindama linna temale antud pädevuse piires; 3) annab linnavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele; 5) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse kui linna ametiasutuse struktuuri, teenistujate koosseisu, palgamäärad ja palgatingimused; 6) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu; 7) esitab linnavolikogule ettepaneku linnavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja linnavalitsuse liikme vabastamiseks linnavalitsuse liikme kohustustest ning palgalise linnavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 8) esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks linnavalitsuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb linnavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta; 9) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud linnavalitsuse hallatavate asutuste juhtidega; 10) nimetab ametisse ja vabastab ametist linnavalitsuse kui ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud abiteenistujate ja koosseisuväliste teenistujatega; 11) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 12) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Linnapea äraolekul asendab linnapead tema poolt käskkirjaga määratud üks linnavalitsuse liikmetest. (3) Kui isik, kes on linnapea asendajaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud korra alusel, ei saa linnapea ülesandeid täita edasilükkamatute asjaolude tõttu (haigus, lähetus jne), täidab linnapea ülesandeid vanim linnavalitsuse liige. (4) Linnapea ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi- või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse töölepingu seaduse § 85 alusel või ta vabastatakse ametist avaliku teenistuse seaduse § 127 alusel. (5) Linnapea vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. (6) Linnapea surma korral valib linnavolikogu oma järgmisel istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. § 44. Linnavalitsuse koosseis ja moodustamine (1) Linnapea saab valituks osutumise päevast volituse moodustada linnavalitsus. (2) Linnapea esitab hiljemalt kahe nädala jooksul tema linnapeaks valimisest linnavolikogule kinnitamiseks ettepaneku linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri kohta. (3) Linnavalitsusse kuuluvad linnapea ja valitsuse liikmed vastavalt linnavolikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse liikmete arvule ja linnavalitsuse struktuurile. (4) Pärast linnavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamist linnavolikogu poolt esitab linnapea hiljemalt kahe nädala jooksul linnavolikogule ametisse kinnitamiseks linnavalitsuse liikmete kandidaadid ning ametisse nimetamiseks palgaliste linnavalitsuse liikmete kandidaadid. (5) Linnapea võib linnavalitsuse liikmeks esitada ka ametniku, kes on teenistuses linnavalitsuses. Linnavolikogu poolt ametniku kinnitamisel linnavalitsuse liikmeks või vabastamisel linnavalitsuse liikme kohustustest jätkab ta oma teenistust. (6) Kui linnapea esitatud linnavalitsuse liikmete koosseis ei saa linnavolikogu poolt häälteenamust, määrab linnapeale uue linnavalitsuse liikmete koosseisu esitamise tähtaja linnavolikogu. (7) Linnavolikogu otsustab linnavalitsuse liikmete ametisse kinnitamise poolthäälte enamusega. (8) Linnavalitsuse liikmed kinnitab ja palgalised linnavalitsuse liikmed nimetab ametisse linnapea esildisel linnavolikogu oma volituste ajaks. § 45. Linnavalitsuse volituste tähtaeg (1) Linnavalitsus saab oma volitused linnavolikogu poolt linnavalitsuse kõigi kinnitamise ja palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamise päevast. (2) Linnavalitsus esitab lahkumispalve linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid edasi ja tema volitused kehtivad kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. (4) Kui osade linnavalitsuse liikmete volituste lõppemise tõttu linnavalitsuse koosseis osutub väiksemaks kui linnapea ja vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust, ei ole ta otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute liikmete ametisse kinnitamiseni ja palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamiseni. § 46. Linnavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Linnavalitsuse liikme volituste lõpetamise enne tähtaega otsustab linnavolikogu: 1) isikliku avalduse alusel; 2) linnapea esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) seoses linnavalitsuse uute liikmete ametisse kinnitamisega ja palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamiseni; 6) teovõime piiramisel; 7) tema surma korral. (2) Linnavalitsuse liikme vabastamisel linnavalitsuse liikme kohustustest ja palgalise linnavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema linnavalitsuse liikme volitused ning talle makstakse hüvitust linnavolikogu poolt kehtestatud korras. § 47. Uute linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamine Linnavalitsuse koosseisus olevale vabale linnavalitsuse liikme ametikohale kinnitatakse ja palgalisele linnavalitsuse liikme ametikohale nimetatakse uus isik linnapea esildisel linnavolikogu poolt käesoleva põhimääruse §-s 44 sätestatud korras. § 48. Linnavalitsuse pädevus (1) Linnavalitsus: 1) valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või linnavolikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis linnavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu linnavolikogu pädevusse; 4) lahendab küsimusi, mis on käesoleva põhimääruse § 23 lõike 2 alusel delegeeritud linnavalitsusele. (2) Linnavalitsus võib taotleda linnavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. (3) Linnavalitsus kehtestab oma korraldusega linna asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut. § 49. Linnavalitsuse töökord (1) Linnavalitsuse töövorm on istung. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Linnapea või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Linnavalitsuse istungit juhib linnapea, tema äraolekul tema asendaja. (2) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool linnavolikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse koosseisust. Linnavalitsuse istungist peab osa võtma linnasekretär või tema asendaja. (3) Linnavalitsuse otsused tehakse poolthäälte enamusega. (4) Linnavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastu võetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid linnavalitsuse istungil asendavad isikud. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (5) Linnavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks linnavolikogule, linna teenistuses olevatele isikutele ja linnaelanikele. § 50. Linnavalitsuse komisjonid (1) Linnavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja linnavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi komisjone (edaspidi komisjon). (2) Komisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab linnavalitsus oma määrusega. Komisjoni esimehe nimetab linnavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. (3) Komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord. (4) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. (5) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga linnavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. (6) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib linnavalitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab linnavalitsus oma korraldusega. § 51. Linnasekretär (1) Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras linnapea. (2) Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. (3) Linnasekretär ei kuulu linnavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa linnavalitsuse istungitest. (4) Linnasekretär: 1) juhib linnakantseleid ning esitab linnapeale ettepanekuid linnakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja linnavalitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab linnavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab linnavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile linna õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab linna vapipitsatit; 8) osaleb linnavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) registreerib kriminaalmenetluse koodeksi §-s 129 sätestatud juhul uurija kirjaliku määruse alusel linnapea teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 11) täidab teisi seaduses, käesolevas põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. (5) Linnasekretäri asendamise korra määrab linnapea. Linnasekretäri asendajal on kõik linnasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi punktis 2 sätestatud tingimustele. V. LINNA AMETIASUTUS JA LINNA AVALIK TEENISTUS § 52. Linna ametiasutused (1) Linna ametiasutused on: linnavalitsus asutusena ja linnavolikogu kantselei. (2) Linna ametiasutust finantseeritakse Jõgeva linna eelarvest ja tema ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Linna ametiasutusi juhivad vastavalt linnapea ja linnavolikogu esimees. § 53. Linna avalik teenistus (1) Linna avalik teenistus on palgaline töö, mida tasustatakse linna eelarves haldusaparaadi ülalpidamiseks ja töötasudeks ettenähtud vahendite arvel. (2) Linna teenistus toimub vahetult linna ametiasutustes ja seda reguleerib avalikku teenistust käsitlev seadus ning kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja käesolev põhimäärus. (3) Linna teenistus toimub vastavalt personaalsele tööjaotusele ja ametijuhenditele. (4) Linna avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. (5) Ametnik on linna ametiasutuste ja nende struktuuriüksuste koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande. (6) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (7) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. VI. LINNA EELARVE JA MAJANDUSTEGEVUS § 54. Linnaeelarve sisu (1) Jõgeva linnal on linnavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. (2) Eelarve-aasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (3) Linnal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks linnaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. § 55. Eelarve avalikustamine (1) Jõgeva linna eelarve projekt avalikustatakse pärast selle esimese lugemise toimumist linnakantseleis, linnaraamatukogus ja linna veebilehel. Vastava informatsiooni avaldab linnavalitsus maakondlikus ajalehes. (2) Vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avalikustatakse käesoleva põhimääruse paragrahvis 81 sätestatud korras. § 56. Jõgeva linna tulud ja kulud (1) Jõgeva linna eelarve tulud on: 1) maksud; 2) kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud; 3) materiaalse ja immateriaalse vara müük; 4) tulud varadelt; 5) tulud, sealhulgas trahvid. (2) Jõgeva linna eelarve kulud on: 1) personalikulud; 2) majanduskulud; 3) subsiidiumid ettevõtlusele; 4) sotsiaaltoetused; 5) eraldised mitteresidentidele; 6) eraldised muule valitsussektorile; 7) muud eraldised; 8) materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine; 9) intressid ja kohustistasud; 10) muud kulud. § 57. Jõgeva linna eelarve projekti koostamine Jõgeva linna eelarve projekti koostamine toimub linnavolikogu poolt kehtestatud korras, arvestades linna arengukava. § 58. Jõgeva linna eelarve vastuvõtmine ja jõustumine (1) Eelarve projekti arutatakse vähemalt kahel linnavolikogu istungil kahel lugemisel. (2) Pärast eelarve projekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab linnavolikogu eelarve vastu poolthäälte enamusega. (3) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (4) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib linnavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. (5) Kui linnavolikogu pole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on linnavolikogu tegutsemisvõimetu. § 59. Eelarve muutmine. Lisaeelarve (1) Eelarve muutmine toimub linnavolikogu poolt kehtestatud korras. (2) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib linnavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada linnavolikogule lisaeelarve projekti. (3) Lisaeelarve projektile lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. (4) Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub linnavolikogu poolt kehtestatud korras. § 60. Majandusaasta aruande kinnitamine (1) Majandusaasta aruande koostab linnavalitsus ning esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavolikogu kehtestatud korras. (2) Majandusaasta aruande kinnitab linnavolikogu hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks, kuulates ära revisjonikomisjoni arvamuse majandusaasta aruanne avalikustatakse käesoleva põhimääruse § 81 ja avaliku teabe seadusega ettenähtud korras. (3) Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) linna reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud linnavolikogu poolt ettenähtud andmed. § 61. Kohalikud maksud (1) Linnavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus). (2) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarve aasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (3) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (4) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks linnavalitsus, kes korraldab kehtestatud korras kohalike maksude kogumist. (5) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. (6) Vastutus maksumäärade rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses. § 62. Koormised (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse linnavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike töödetegemiseks linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on linnavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (5) Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus Jõgeva linna õigusaktidega sätestatud korras. (6) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (7) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. (8) Koormis ei või olla lepingu objektiks. VII. LINNAVARA § 63. Linnavara mõiste (1) Linnavara on Jõgeva linnale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Linnavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse linna teenistuses olevate isikute läbi, kuulub linnale, kui seadusest, linnavolikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. (3) Linnavara kohta peetakse arvestust linnavolikogu määrusega sätestatud korras. § 64. Linnavara register (1) Linnavara võetakse arvele linnavara registris. (2) Linnavara registrisse kantakse linnale kui omavalitsusüksusele kuuluvad kinnisasjad ja nendega seotud asjaõigused, samuti linnavolikogu poolt kehtestatud tingimustele vastavad vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (3) Linnavara register asutatakse ja registripidaja määratakse linnavolikogu poolt sätestatud korras. (4) Registri pidamine, registrisse andmete esitamine, kannete muutmine või kustutamine ning registrist väljaarvamine toimub linnavolikogu poolt sätestatud korras. § 65. Linnavara omandamine (1) Linnavara täieneb seaduste ja tehingute alusel. (2) Linna poolt omandatav vara loetakse selle linnavara valitseja valitsemisalas olevaks, kellele või kelle valitsemisalas olevale volitatud asutusele see vara Jõgeva linna õigusaktidega sätestatud korras või tehingute alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma. Kui niisugust linnavara valitsejat või asutust linnavolikogu õigusaktidest otseselt ei selgu, määrab vara edasise valitsemise linnavalitsus. § 66. Linnavara valitsemine (1) Linnavara valitsemine on linnavara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus käesoleva põhimääruse ja teiste Jõgeva linna õigusaktide alusel korraldada linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. (2) Linnavara valitsejad on linnavolikogu ja linnavalitsus. (3) Linnavara valitsema volitatud asutused on linna asutused, kellele Jõgeva linna õigusaktidega ettenähtud korras on linnavara valitseja oma valitsemisel oleva vara valdusesse andnud. (4) Linnavara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud nende valitsemisel olevat või vallata antud linnavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilitamise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. Sooritades linnavaraga mis tahes tehinguid, peavad linnavara valitsejad ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mis linn võib nendest tehingutest saada. (5) Linnavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub linnavolikogu poolt sätestatud korras. § 67. Linnavara kasutamine (1) Linnavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) linna valitsemiseks; 3) tulu saamiseks. (2) Avalikuks otstarbeks kasutatakse linna omandis olevat avalikku asja ja seaduses sätestatud juhtudel ka selleks määratud linna omandis olevat eraasja. (3) Linna valitsemiseks kasutatakse linna omandis olevat eraasja, mis on vajalik linnavara valitseja ja tema valitsemisalas olevate volitatud asutuste õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. (4) Linnavara kasutab kas linnavara valitseja või volitatud asutus ise või annab selle teise isiku kasutusse seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (5) Kui linnavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või linna valitsemiseks, võib seda kasutada tulu saamiseks seaduses ja linnavolikogu õigusaktides sätestatud korras. § 68. Linnavara võõrandamine (1) Linnavara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega linna valitsemiseks; 2) vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, linna valitsemise või tulu saamise otstarbeks; 3) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 4) võõrandamine on ette nähtud seadusega või linnavolikogu õigusaktidega. (2) Linna omandiks olevad sotsiaal- ja kultuuriobjektid ning muinsuskaitselise või looduskaitselise väärtusega varad võivad kuuluda piiratud tsiviilkäibega linnavara hulka. Nimetatud varade nimekirja kinnitab linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul. § 69. Linnavara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine Vallasasi või maatüki oluliseks osaks olev ehitis või rajatis tunnistatakse kõlbmatuks, kantakse maha või vajadusel hävitatakse seaduses ja linnavolikogu õigusaktides sätestatud korras. § 70. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes (1) Linn võib teenuste osutamiseks asutada linnavalitsuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. (2) Linnavalitsuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab linnavolikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub linnavolikogu poolt sätestatud korras. Linna ametiasutused ja linnavalitsuse hallatavad asutused registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on linn, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab linnavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsuse poolt nimetatud isik. (4) Linnal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingud sõlmivad linnavolikogu esimees ja linnapea oma seadustes ja käesolevas põhimääruses sätestatud volituste piires. VIII. JÕGEVA LINNA ARENGU KAVANDAMINE § 71. Jõgeva linna arengukava mõiste (1) Jõgeva linna arengukava (edaspidi arengukava) on dokument, mis sisaldab Jõgeva linna kui omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. (2) Linnal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui linnal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (3) Arengukava eelnõu valmistab ette ja esitab linnavalitsus. (4) Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist linnakantseleis ja linnaraamatukogus. Avalikustamise, arutelu ja ettepanekute esitamise aja kehtestab linnavolikogu. Sellekohase informatsiooni avaldab linnavalitsus kohalikus ajalehes. (5) Arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab linnavalitsus koos oma seisukohaga linnavolikogule hiljemalt neli nädalat pärast ettepanekute esitamise tähtaja möödumist. Ettepanekute põhjal tehakse arengukava eelnõus vajalikud muudatused. (6) Arengukava eelnõu arutatakse vähemalt kahel lugemisel. (7) Ettepanekud kehtiva arengukava muutmise kohta esitab linnavalitsus linnavolikogule hiljemalt iga aasta 1. juuniks. (8) Arengukava muutmine toimub arengukava vastuvõtmiseks ettenähtud korras. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab linnavolikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (9) Arengukava on aluseks: 1) linnaeelarve koostamisel; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (10) Linna üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. § 72. Linnaplaneerimine Linnaplaneerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab Jõgeva linna kui kohaliku omavalitsusüksuse funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. § 73. Jõgeva linna üldplaneering Jõgeva linna üldplaneering on seadusele ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu linna territooriumi kohta. § 74. Detailplaneering (1) Detailplaneering on seadusele ja Jõgeva linna õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse Jõgeva linna territooriumi osa kohta ning mis on lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks. (2) Detailplaneeringute kehtestamise, muutmise ja tühistamise korra kehtestab linnavolikogu. § 75. Linna ehitustegevus (1) Linnaehituslikku tegevust suunab linnavolikogu ja viib ellu linnavalitsus. (2) Linn võib kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmiseks vajalike ehitiste püstitamiseks seaduses sätestatud korras sundvõõrandada teiste omanike maad ja ehitisi, samuti seada teistele omanikele kuuluvatele kinnisasjadele ehituspiiranguid. (3) Jõgeva linna kui kohaliku omavalitsusüksuse ehitustegevust reguleeritakse seaduses ja Jõgeva linna õigusaktidega sätestatud korras. § 76. Kultuurimälestiste kaitse (1) Jõgeva linna omavalitsusorganite ülesanne on tagada linna territooriumil asuva mis tahes isiku omandis või valduses olevate ajaloo-, arhitektuuri-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste kaitse. (2) Kaitse alla kuuluvate objektide väljaselgitamine, nende valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub Vabariigi Valitsuse ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. § 77. Keskkonnakaitse (1) Jõgeva linna kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav terviklik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. (2) Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse olemuse kehtestamine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub riigi ja Jõgeva linna õigusaktidega sätestatud korras. (3) Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust on riigi ja Jõgeva linna õigusaktides sätestatud korras õigus kitsendada omandi kasutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust ja kehtestada piiranguid, esitada tingimusi ning panna füüsilistele ja juriidilistele isikutele peale koormisi. Nimetatud kitsendused, piirangud ja koormised seatakse linna ehitusmääruses, linna üld- ja detailplaneeringutes ja muudes Jõgeva linna õigusaktides. IX. VÄLISSUHTED § 78. Jõgeva linna välissuhete korraldamise alused (1) Linnavolikogul ja linnavalitsusel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi linnade ja teiste kohalike omavalitsusüksustega Eestis ja väljaspool Eestit. (2) Jõgeva linna esindavad välissuhtlemisel vastavalt oma pädevusele linnavolikogu esimees ja linnapea, kui linnavolikogu ei ole otsustanud teisiti. § 79. Jõgeva linna suhted sõpruslinnade, teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega (1) Linnavolikogu ja linnavalitsus osalevad linna arenguga seotud kohalike omavalitsusüksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste riikide linnade ja teiste omavalitsusüksustega. (2) Linnavolikogu ja linnavalitsus arendavad vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd sõpruslinnade ja muude koostööpartneritega, otsivad ja sõlmivad uusi koostöösidemeid linna arengu ja linnaelanike huvides. (3) Linna nimel sõpruslinnade, teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega sõlmitud lepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele linnavolikogus. X. JÕGEVA LINNA ÕIGUSAKTID § 80. Jõgeva linna omavalitsusorganite õigusaktide liigid (1) Linnavolikogul ja linnavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Linnavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, linnavalitsusel anda korraldusi. (3) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid kehtivad Jõgeva linna haldusterritooriumil seadusega ja Jõgeva linna õigusaktidega sätestatud korras, samuti Jõgeva linnale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Jõgeva linna haldusterritooriumi. § 81. Linnavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine (1) Linnavolikogu määrused avalikustatakse enne nende jõustumist käesolevas põhimääruses ja linnavolikogu reglemendis sätestatud korras. Linnavolikogu määrus ja otsus loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks linnakantseleis (linnavolikogu kantseleis). Linnavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (2) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (3) Linnavolikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. (4) Linnavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla istungi vastavat päevakorrapunkti juhatanud linnavolikogu esimees või tema asendaja. (5) Linnavolikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (6) Üldist tähtsust omavad linnavolikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (7) Linnavolikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnavolikogu kantselei koostöös linnakantseleiga. § 82. Linnavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Linnavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Linnavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nendeväljapanekut tutvumiseks linnakantseleis. (2) Linnavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (3) Linnavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest. (4) Linnavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär. (5) Linnavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (6) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes linna ametiasutuses kasutamiseks. (7) Linnavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnakantselei. § 83. Jõgeva linna õigusaktide eelnõude ja vastu võetud õigusaktide avalikustamine avaliku teabe seaduse sätetega ettenähtud tähtaegadel ja korras Jõgeva linna õigusaktide eelnõude ja vastu võetud õigusaktide avalikustamise avaliku teabe seaduse sätetega ettenähtud tähtaegadel ja korras tagavad linnavolikogu kantselei linnavolikogu õigusaktide osas ja linnakantselei linnavalitsuse õigusaktide osas. § 84. Jõgeva linna õigusaktide täitmise kontroll (1) Jõgeva linna õigusaktide täitmise kontrolli teostavad linnavolikogu ja linnavalitsus seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (2) Jõgeva linna õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab linnavolikogu õigusaktide osas linnavolikogu kantselei ja linnavalitsuse õigusaktide osas linnakantselei. XI. LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISEL § 85. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjade ja elukoha aadressiga varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub linnavolikogu pädevusse, esitab linnavalitsus selle ühe kuu jooksul linnavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus linnavolikogus või linnavalitsuses. § 86. Muudatuste taotlemine Jõgeva linna õigusaktides Igaühel on õigus taotleda linnavolikogult või linnavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. XII. JÄRELEVALVE § 87. Kohaliku omavalitsuse tegevuse järelevalve ja kontroll (1) Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. (2) Linna valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll vastavalt oma pädevusele. (3) Järelevalvet linna õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. § 88. Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on linnavalitsuse poolt linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning linnavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on linnvalitsusel õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. (4) Linna ametiasutuse ja selle ametiisikute ning linnavalitsuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. (5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. (6) Linnavalitsus tunnistab kehtetuks linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja linnavalitsuse hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning linna õigusaktidega. (7) Linnavalitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja linnavalitsuse hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab linnavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. XIII. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 89. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi linnavolikogu. (2) Põhimääruse vastuvõtmiseks või temas muudatuste tegemiseks peab linnavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva. Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub linnavolikogu poolt määratud päeval.