Jõgeva Linnavolikogu — Jõgeva linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 221, 1971

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 punkti 6 alusel Jõgeva Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Jõgeva linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra uus redaktsioon vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Jõgeva Linnavolikogu 21. mai 1998. a määrus nr 9 «Jõgeva linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine» ja 27. aprilli 2000. a määrus nr 12 «Jõgeva Linnavolikogu 21. mai 1998. a määrusega nr 9 kinnitatud «Jõgeva linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra» muutmine». 3. Määrus jõustub 10. oktoobril 2004. a. Volikogu esimees Raul KULL Kinnitatud Jõgeva Linnavolikogu 29. aprilli 2004. a määrusega nr 3 JÕGEVA LINNAVARA VALDAMISE, KASUTAMISE JA KÄSUTAMISE KORD I. ÜLDSÄTTED § 1. Eesmärk 1. Käesolev kord määrab kindlaks Jõgeva linna (edaspidi linn) omandis oleva vara (edaspidi linnavara) valdamise, kasutamise ja käsutamise üldised alused. 2. Käesolevat korda kohaldatakse koos asjaõigusseaduse, erastamisseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, võlaõigusseaduse, riigihangete seaduse ja teiste vara valdamist, kasutamist ja käsutamist reguleerivate õigusaktidega. § 2. Linnavara mõiste 1. Linnavara on linna kui omavalitsusüksuse kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 2. Käesolevas korras kinnisomandi kohta kehtestatud sätteid kohaldatakse ka ehitistele, nende reaalosadele ja mõttelistele osadele ning pooleliolevatele ehitistele kuni nende aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maatüki kandmiseni kinnistusraamatusse või maa riigi omandisse jätmise jõustumiseni. 3. Linnavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu kuulub linnale, kui seadusest, linnavolikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. § 3. Linnavara register 1. Linnavara kohta peetakse linnavara registrit. 2. Linnavara registri asutab ja registri põhimääruse kinnitab Jõgeva Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu). 3. Registri pidamine, registrisse andmete esitamine, kannete muutmine või kustutamine ning registrist väljaarvamine toimub vastavalt registri põhimäärusele. II. LINNAVARA OMANDAMINE JA LINNALE RAHALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE § 4. Linnavara omandamise põhimõtted 1. Linnavara täieneb õigusaktide ja tehingute alusel. 2. Riigilt linna omandisse vara taotlemine ja linnale üleandmine toimub nimetatud valdkonda reguleerivates õigusaktides ettenähtud korras. 3. Enne linnale pärandatud pärandi vastuvõtmist on linnavalitsus kohustatud korraldama pärandi inventuuri vastavalt pärimisseadusele. 4. Juhul kui linnale kingitud kingiga kaasnevad õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab kingi vastuvõtmise linnavolikogu. § 5. Asja ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine maksumusega alla riigihanke piirmäära 1. Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise (edaspidi linnavara omandamine) maksumusega alla riigihanke piirmäära otsustab: 1.1. linna ametiasutus või linnavalitsuse hallatav asutus talle linnavolikogu poolt kinnitatud jooksva aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires ja kui linnavara omandamine on vajalik tema korrapärase tegevuse tagamiseks; 1.2. linnavolikogu: 1.2.1. kui sellega võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes või mille võtmist ei ole delegeeritud linnavalitsusele; 1.2.2. kui omandatakse kinnisvara või aktsiaid või osasid. 2. Linnavara omandamisel maksumusega alla riigihanke piirmäära tuleb järgida riigihangete seadusega ette nähtud korda. 3. Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab linnavalitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ettenähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks linnavolikogu. 4. Linnavara omandamise lepingu sõlmib linnavalitsus. Kui linnavara omandamine kuulub linnavalitsuse hallatava asutuse pädevusse, sõlmib vara omandamise lepingu vastavalt käesoleva paragrahvi punktile 1.1 linnavalitsuse hallatav asutus. § 6. Asja ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine riigihanke korras 1. Riigihankeid korraldab linna nimel linnavalitsus, kes nimetab riigihanke eest vastutava isiku, pakkumismenetluse korraldaja. 2. Riigihangete korral, mille puhul sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta, väljakuulutamiseks annab loa linnavolikogu. 3. Pakkumise edukaks tunnistamise ja hankelepingu sõlmimise otsustab linnavalitsus. Kui hankelepinguga võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab linnavalitsusele lepingu sõlmimiseks loa linnavolikogu. Kui hankeleping sõlmitakse pikemaks tähtajaks kui üks eelarveaasta ja sellise riigihanke väljakuulutamiseks andis loa linnavolikogu, ei pea lepingu sõlmimiseks linnavolikogu luba küsima. § 7. Laenu või muu varalise kohustuse võtmine 1. Laenu võtmise otsustab linnavolikogu. 2. Laenu võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab linnavalitsus. 3. Muu rahalise kohustuse võtmist otsustab: 3.1. linnavolikogu, kui sellega võetakse linnale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes või mille võtmist pole delegeeritud linnavalitsusele; 3.2. muudel juhtudel linnavalitsus. III. LINNAVARA VALITSEMINE JA VALDAMINE § 8. Linnavara valitsemise ja valduse mõiste 1. Linnavara valitsemine on linnavara valitseja ja linnavara valitsema volitatud asutuse õigus ja kohustus käesoleva korra ja teiste linna õigusaktide alusel korraldada linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. 2. Linnavara valitsejad on linnavolikogu ja linnavalitsus. 3. Linnavara valitsema volitatud asutused (edaspidi volitatud asutused) on linnavalitsuse hallatavad asutused, kellele Jõgeva linna õigusaktidega ettenähtud korras on linnavara valitseja vara valdusesse andnud. 4. Valdus on tegelik võim asja üle. 5. Linnavara valdajad võivad linnale kuuluva asja käesoleva korraga kehtestatud korras anda ajutiselt rendi-, üüri-, hoiu- või muu selletaolise suhte alusel teise isiku otsesesse valdusse, jäädes ise kaudseks valdajaks. 6. Linnavara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud nende valduses olevat linnavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilitamise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. 7. Linnavara valdava asutuse juht määrab linnavara eest materiaalselt vastutava isiku. Kui linnavara eest materiaalselt vastutavat isikut ei ole määratud, on selle linnavara eest materiaalselt vastutav linnavara valdava asutuse juht. 8. Linnavara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud tagama linnavara arvestuse pidamise raamatupidamise seaduse alusel ja rahandusministri kehtestatud korras. Linnavara koosseisus toimunud muudatustest ning tehingutest linnavaraga teatatakse linnavara registripidajale registri põhimääruses ettenähtud korras. Registripidajal on õigus esitatud andmete õigsust kontrollida. § 9. Linnavara valduse jaotus linnavara valitsejate ja volitatud asutuste vahel ning üleandmine ühelt valdajalt teisele 1. Linnavara jaotuse linnavara valdajate, linnavara valitsejate ja volitatud asutuste vahel ning üleandmise ühelt valdajalt teisele otsustab linnavalitsus, lähtudes sellest, milline vara on vajalik valdaja põhimäärusejärgsete ülesannete täitmiseks. 2. Pärandvara ja kingi valdajaks jääb see linnavara valitseja või volitatud asutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. Kui pärijaks või kingi saajaks on Jõgeva linn, määrab pärandi või kingi valdaja linnavalitsus. 3. Linnavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valdajalt teisele toimub kirjaliku akti alusel, mille koostab vara üleandja. 4. Akti märgitakse üleandmise alus, andmed linnavara üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja ning linnavara koosseisu, soetusmaksumuse ja akumuleeritud amortisatsiooni kohta. Aktile lisatakse üleantava varaga seotud dokumentatsioon. Akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks linnavara registri pidajale. 5. Kinnisvara üleandmisel märgitakse akti lisaks käesoleva paragrahvi punktis 4 loetletud andmetele ka andmed vara päraldiste, seisukorra, kasutusviisi ja puuduste kohta. IV. LINNAVARA KASUTAMINE JA KASUTUSSE ANDMINE 1. peatükk. Üldsätted § 10. Linnavara kasutamise mõiste Linnavara kasutamine on linna omandisse kuuluva vara kasulike omaduste tarbimine, samuti linna kasuks seatud piiratud asjaõiguste teostamine. § 11. Linnavara kasutamise otstarve 1. Linnavara kasutatakse: 1.1. avalikuks otstarbeks; 1.2. linna valitsemise otstarbeks; 1.3. linnale tulu saamiseks. § 12. Avalikuks otstarbeks kasutatav linnavara 1. Avalikuks otstarbeks kasutatakse linna omandis olevat asja, mis on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt. 2. Linnavolikogu võib kehtestada avalikuks otstarbeks kasutatava linnavara kasutuseeskirja, seada selle kasutamise piiranguid või kehtestada tasu selle teatud kasutusviisi eest. 3. Linnavalitsus tagab teabe avalikuks otstarbeks kasutatava linnavara kohta ja selle kasutamise tingimuste ning piirangute avalikustatuse. § 13. Valitsemise otstarbel kasutatav linnavara 1. Linna valitsemise otstarbeks kasutatakse linnavara, mis on vajalik linna ametiasutustele ning volitatud asutustele nende põhimääruse järgsete ülesannete täitmiseks. 2. Kui linnavara ei ole enam vaja valitsemise otstarbeks, on linnavara valdaja kohustatud sellest teatama linnavalitsusele. Vara edasise kasutamise viisi otsustamine toimub vastavalt käesolevale korrale. § 14. Tulu saamiseks kasutatav linnavara 1. Linnavara, mida ei kasutata avalikuks otstarbeks või valitsemise otstarbeks, võib kasutada tulu saamiseks seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. 2. Linn saab tulu talle kuuluvatelt aktsiatelt ja osadelt ning muudelt väärtpaberitelt. Kui linnale kuuluvad kõik äriühingu hääleõiguslikud aktsiad või osad, otsustab dividendide suuruse linnavalitsus osaniku või aktsionäri õiguste teostajana. Kui linnale kuulub osa äriühingu hääleõiguslikest aktsiatest või osadest, juhindub linna esindajaks määratud isik üldkoosolekul dividendi suuruse otsustamisel eelnevalt linnavalitsusega kooskõlastatud dividendimäärast. § 15. Linnavara kasutusse andmise põhimõtted 1. Linnavara kasutab kas linnavara valitseja või volitatud asutus ise või antakse see seaduses ja linnavolikogu õigusaktides sätestatud korras teise linnavara valitseja või volitatud asutuse või teise isiku kasutusse. 2. Teise linnavara valitseja või teise volitatud asutuse kasutusse antakse linnavara tasuta ja tähtaega määramata. 3. Linnavara võib anda teise isiku kasutusse tähtajaliselt või tähtajatult, tasu eest, tasuta või tavalisest väiksema tasu eest. 4. Linnavara registrisse kandmisele kuuluva linnavara kasutusse andmine registreeritakse linnavara registris. 5. Linnavara teisele isikule kasutusse andmise viisid on: 5.1. otsustuskord ilma eelneva pakkumiseta; 5.2. avalik enampakkumine; 5.3. konkurss. 6. Käesoleva korraga sätestatut ei kohaldata: 6.1. linnavara suhtes, mille kasutusse andmiseks on riigi või Jõgeva linna õigusaktidega kehtestatud erikord; 6.2. linnavara suhtes, mida antakse kasutusse tunnitasu või tariifide alusel. Nimetatud juhtudel rakendatakse linnavalitsuse kehtestatud hinnakirja. 7. Linnavara antakse teistele isikutele kasutusse tähtajaliselt, välja arvatud juhul, kui on tõenäoline, et vara on linnale tulevikus vaja muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vaja jätta linnale võimalus vara kasutusleping lõpetada. 8. Linnavara antakse teistele isikutele kasutusse kasutuslepinguga, mis sõlmitakse käesolevas korras sätestatust lähtuvalt linna haldusakti alusel. Linna nimel sõlmib linnavara kasutuslepingu linnavalitsus. Lepingu allkirjastab linnapea või tema poolt volitatud muu isik, kes on linnavalitsusega töö- või teenistussuhetes. Lepingu allkirjastaja on kohustatud tagama sõlmitava kasutuslepingu vastavuse vara kasutusse andmise haldusaktiga. 9. Linnavara kasutaja poolt kõigi vara kasutuslepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmine kolmandale isikule (kasutuslepingu üleandmine) on lubatud üksnes linnavara kasutusse andmise otsustaja haldusaktiga antud loal. 10. Linnavara kasutaja poolt vara osaliselt või täielikult allkasutusse andmine kolmandale isikule on lubatud üksnes vara kasutusse andmise otsustaja haldusaktiga antud loal. Linnavara allkasutusse andmise loa taotlemiseks peab vara allkasutusse andja esitama vähemalt järgmised andmed allkasutuse kohta, mis fikseeritakse luba andvas haldusaktis: allkasutaja isik, allkasutuse objekt, allkasutuse tähtaeg, kasutajale allkasutuse eest makstava tasu suurus ning teised allkasutuse olulised tingimused. 11. Linnavara kasutusse andmise tingimused, mis ei tulene käesolevast korrast või muudest linna õigusaktidest, määrab vara kasutusse andmise haldusaktis kindlaks vara kasutusse andmise otsustaja. 12. Linnavara kasutusse andmise lepingute muutmine, sh pikendamine, otsustatakse selle organi õigus- või haldusaktiga, kelle pädevusse kuulub selle vara kasutusse andmine. § 16. Linnavara kasutusse andmise tähtajad 1. Linnavara teistele isikutele kasutusse andmisel ei või tähtaeg ületada: 1.1. vallasasjade puhul – 5 aastat; 1.2. kinnisasja osade (ruumide) puhul – 10 aastat; 1.3. kinnisasja puhul – 25 aastat; 1.4. tervikvara puhul – 25 aastat. Tervikvara käesoleva korra tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. Tervikvarast asja eraldamise ning lahutatud asja eraldi käsutamise otsustab linnavalitsus, välja arvatud juhtudel, kui seadusest tulenevalt teeb otsuse linnavolikogu. § 17. Linnavara tasuta või tavalisest väiksema tasu eest kasutusse andmine Linnavara võib lähtudes linna huvidest anda kasutusse tasuta või tavalisest väiksema tasu eest. § 18. Linnavara kasutusse andmise otsustamine 1. Linnavara kasutusse andmise otsustab: 1.1. linnavolikogu, kui 1.1.1. vara antakse kasutusse tähtajaga üle 15 aasta; 1.1.2. vara antakse kasutusse tasuta või tavalisest väiksema tasu eest; 1.1.3. kasutusse antakse tervikvara; 1.2. linnavalitsus, kui linnavara kasutusse andmist ei otsusta linnavolikogu või volitatud asutus; 1.3. volitatud asutus, kui kasutusse antakse linnavara soetusmaksumusega alla 5000 krooni. 2. Linnavolikogu võib delegeerida linnavara teiste isikute kasutusse andmise otsustamise õiguse linnavalitsusele. 3. Linnavara kasutusse andmise otsuseks on järgmised haldusaktid: 3.1. linnavolikogu otsus; 3.2. linnavalitsuse korraldus; 3.3. volitatud asutuse juhi käskkiri. 4. Linnavolikogu otsuse või linnavalitsuse korralduse eelnõu esitab linnavalitsusele asutus, kelle bilansis kasutusse antav vara on. Eelnõul peab olema kasutusse antava linnavara otsese valdaja kooskõlastus. 5. Linnavara kasutusse andmist otsustavas haldusaktis peab olema ära näidatud: 5.1. kes on määratud vara kasutusse andmist korraldama; 5.2. vara nimetus ja asukoht; 5.3. vara kasutusse andmise viis (enampakkumine, konkurss, otsustuskord); 5.4. kasutusse andmise tähtaeg; 5.5. alghind või vara kasutamise tasu suurus; 5.6. vara kasutamise (kasutuslepingu) tingimused; 5.7. osavõtutasu ja tagatisraha suurus; 5.8. vara tasuta või tavalisest väiksema tasu eest kasutusse andmise põhjendus. 6. Punktis 5 nimetatud haldusaktiga sätestatud tingimused on linnavara kasutusse andmise lepingu sõlmimisel kohustuslikud ning neid võib muuta üksnes pärast vastava haldusakti muutmist. § 19. Linnavara kasutuslepingu tingimused 1. Linnavara kasutuslepingus peab olema ära näidatud: 1.1. lepingu liik (üürileping, rendileping, tasuta kasutamise leping); 1.2. lepingu sõlmimise aluseks olev haldusakt; 1.3. andmed kasutusse antava vara kohta (nimetus, asukoht, koosseis ja muud vara iseloomustavad näitajad); 1.4. andmed vara kasutusse saaja kohta; 1.5. lepingu tähtaeg; 1.6. vara kasutusotstarve; 1.7. vara üleandmise ja tagastamise tähtajad ja kord; 1.8. vara kasutamise eest makstava tasu suurus ja tasumise kord; 1.9. varaga seonduvate kulutuste kandmise ja maksude tasumise kohustuste jaotus; 1.10. vara korrashoiu- ja hoolduskohustuste jaotus; 1.11. kasutusse andmise eritingimused vastavalt kasutusse andmise haldusaktile; 1.12. sanktsioonid lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral; 1.13. vara allkasutusse andmise tingimused ja kord; 1.14. tagatisraha suurus lepingust tulenevate nõuete tagamiseks kasutusse andjale; 1.15. muud vajalikud tingimused; 1.16. lepingu ülesütlemise alused. 2. Äriruumi üürileping sõlmitakse vastavalt linnavalitsuse kinnitatud tüüpvormile. Linnavalitsus võib kinnitada ka muid kasutuslepingute tüüpvorme. 3. Kasutusele antava vara üleandmine kasutajale ning vara tagastamine linnale fikseeritakse kahepoolse vara üleandmis-vastuvõtmisaktiga, mis vormistatakse vastavalt linnavalitsuse kinnitatud tüüpvormile. Vara üleandmis-vastuvõtmisaktis fikseeritakse andmed vara koosseisu ja seisukorra kohta. 4. Linnavara valitseja või volitatud asutus, kelle bilansis on lepinguobjektiks olev vara, kontrollib kasutusse andmise lepingu täitmist ja on kohustatud võtma tarvitusele kõik seadusandlikud abinõud vältimaks linnale kahju tekitamist. 2. peatükk. Kasutusse andmine otsustuskorras § 20. Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras 1. Otsustuskorras võib kasutusse anda linnavara: 1.1. linna osalusega äriühingutele; 1.2. avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 1.3. linna asutatud sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, mille liikmeks linn on; 1.4. teistele isikutele lähtudes avalikest huvidest; 1.5. kui linnavara kasutusse andmine enampakkumise või konkursi korras on ebaõnnestunud; 1.6. kui linnavara on vajalik tööde tegemiseks või teenuste osutamiseks, mille teostaja leidmiseks on linn korraldanud konkursi ning konkursi võitja soovib sõlmida selle vara kasutuslepingu; 1.7. linnaga äriruumide kasutuslepingut omavale isikule tema majandustegevuse laiendamiseks täiendava äriruumi taotlemisel tingimusel, et täiendav äriruum asub juba kasutatava äriruumi vahetus läheduses ning ei ole sellest suurem. 2. Linnavara kasutusse andmisel otsustuskorras käesoleva paragrahvi punkti 1 alapunktis 4 nimetatud alusel peab kasutusse andmise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama. 3. peatükk. Kasutusse andmine enampakkumise korras § 21. Linnavara enampakkumise korras kasutusse andmise põhimõtted 1. Linnavara antakse kasutusse avaliku enampakkumise korras, kui ei ole alust anda linnavara kasutusse otsustuskorras ega konkursi korras. 2. Enampakkumine käesoleva korra tähenduses on linnavara kasutusse andmise viis, kus vara kasutamise leping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud lisatingimustega ja on pakkunud kõige kõrgema kasutustasu. 3. Enampakkumine võib olla suuline või kirjalik. § 22. Enampakkumise ettevalmistamine 1. Enampakkumise korraldaja määrab kindlaks: 1.1. enampakkumise läbiviimise komisjoni; 1.2. enampakkumise tingimused ja viisi. 2. Enampakkumise läbiviimisest annab enampakkumise korraldaja teada vastava kuulutuse kaudu Jõgeva linna veebileheküljel ja vähemalt ühes kohalikus ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. Kuulutus peab sisaldama järgmisi andmeid: 2.1. enampakkumise korraldaja; 2.2. andmed kasutusse antava vara kohta (nimetus, asukoht ja iseloomustus); 2.3. enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 2.4. enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik); 2.5. enampakkumise ja kasutuslepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses; 2.6. osavõtutasu ja tagatisraha ning nende tasumise tähtaeg ja viis; 2.7. enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring kooskõlas käesoleva korra paragrahviga 24; 2.8. vara kasutusotstarve. § 23. Alghind, osavõtutasu ja tagatisraha 1. Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1.1. vara senisest kasutamisest saadud tulu; 1.2. samalaadse vara kasutamisest eest saadud tulu; 1.3. muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks. 2. Alghinda ei pea määrama, kui kasutusse antava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning alghinna määramise korral võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist. 3. Alghinna, osavõtutasu ja tagatisraha suurused määrab kasutusse andmist otsustav organ. § 24. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring 1. Avalikust enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ja kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. 2. Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu muu hulgas: 2.1. enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad, isikud, kelle pädevusse kuulub alghinna määramine ning enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased; 2.2. isikud, kellel on võlgnevused linna ees, kohalike maksude võlglased ja isikud, kellel on linna ees täitmata võlaõiguslikest lepingutest tulenevad rahalised kohustused. § 25. Suulise enampakkumise läbiviimise kord 1. Enampakkumise läbiviimise komisjoni esimees, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, tutvustab komisjoni liikmeid ja enampakkumise läbiviijat, teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end pakkujatena. Pakkujate nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Pakkujad või neid esindavad isikud esitavad isikut tõendava dokumendi, juriidilise isiku esindajal tuleb lisaks esitada volitusi tõendav dokument. 2. Enne enampakkumise alustamist annavad kõik pakkujatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja kasutuslepingute tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, enampakkumisest osa võtta ei lubata. Kui pakkuja on täitnud käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. Seejärel tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda ning kuulutab välja enampakkumise alghinna ja pakkujad. 3. Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. 4. Pärast punktides 1 ja 2 nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija vastavat korraldust (esimest haamrilööki) alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Kui enampakkumisel on määratud alghind, alustatakse pakkumistega alghinnast. Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, alustatakse pakkumist hinnast, mida esimesena pakutakse. Osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. Enampakkumise sammu suuruse kehtestab ja avalikustab enne pakkumiste alustamist enampakkumise läbiviija. Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud kasutustasu kolmekordset teatamist. 5. Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ning esitada protokolli ja enampakkumisega seonduva kohta kirjalikult märkusi või kaebusi kolme tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest. 6. Pakkuja, kelle pakkumine on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral võib enampakkumise läbiviija teha osavõtjatele teatavaks, et vara antakse kasutusse pakkujale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. 7. Pakkujatele, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi punktis 5 sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtumaksu osavõtjatele ei tagastata. § 26. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord 1. Kirjalikul enampakkumise korral tuleb pakkumine esitada enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta. Pakkumine peab olema märgusõna kandvas kinnises ümbrikus. 2. Pakkumises peavad sisalduma: 2.1. pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikartoteegi B-osa registrikaardi tõestatud väljatrükk; 2.2. nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 2.3. dokumendid enampakkumise osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 2.4. sõnadega väljendatud pakkumise summa; 2.5. pakkumise esitaja allkiri; 2.6. esindaja volitusi tõendav dokument. Pakkumisele lisatud dokumendid peavad olema nummerdatud ja allkirjastatud või viseeritud. 3. Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, selle puudumisel sihtkoha postitemplis või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumist ei saadetud posti kaudu. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras (ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg). Pakkumiste esitamise tähtaja möödumisel nimekiri suletakse. 4. Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud nõuetele, fikseerib enampakkumise komisjon oma protokollis enampakkumise nurjunuks osutumise. 5. Enampakkumise läbiviimise komisjoni esimees, kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, tutvustab komisjoni liikmeid, teatab alghinna ning annab kohalviibivatele pakkujatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta. Mitme ühe pakkuja esitatud täiendava pakkumise puhul võetakse arvesse neist kõige suurem pakkumine. 6. Pakkumiste läbivaatamise käigus avab enampakkumise läbiviimise komisjon pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise komisjoni liikmed on kohustatud kõik pakkumised ja nendele lisatud dokumendid viseerima ja kandma need enampakkumise protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. 7. Kui kaks või enam enampakkumises osalejat on teinud võrdse kõrgeima pakkumise, korraldatakse nende vahel viie tööpäeva jooksul arvates enampakkumise läbiviimisele järgnevast päevast täiendav kirjalik enampakkumise voor. 8. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamisel ning tutvuda pakkumiste avamise protokolliga ning esitada kaebusi või proteste enampakkumise läbiviimise kohta käesoleva korra § 25 lõikes 5 sätestatud korras. § 27. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine 1. Enampakkumise tulemused kinnitab: 1.1. linnavalitsus, kui linnavara kasutusse andmise otsustamine kuulub linnavolikogu või linnavalitsuse pädevusse; 1.2. volitatud asutuse juht, kui linnavara kasutusse andmise otsustamine oli antud volitatud asutuse pädevusse. 2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt: 2.1. kümne tööpäeva jooksul arvates enampakkumisele järgnevast päevast, kui kinnitajaks on linnavalitsus; 2.2. viie tööpäeva jooksul arvates enampakkumisele järgnevast päevast, kui kinnitajaks on volitatud asutuse juht. 3. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 3.1. enampakkumise läbiviimisel rikuti enampakkumise läbiviimise korda; 3.2. enampakkumise ettevalmistamisel on eiratud selleks ettenähtud korda; 3.3. osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 3.4. enampakkumise võitjaks osutub käesoleva korra § 24 punktis 2 nimetatud isik. 4. Enampakkumise tulemuste kinnitaja peab enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise põhjused formuleerima ja kirjalikult vormistama. 5. Isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, tagatisraha ei tagastata. 6. Enampakkumise tulemuste mittekinnitamisel käesoleva paragrahvi punkti 3 alapunktides 1 ja 2 nimetatud põhjustel enampakkumise korraldaja või läbiviija süül tagastatakse enampakkujale tema poolt tasutud tagatisraha ja osavõtutasu täies ulatuses. 7. Enampakkumise võitjale saadetakse otsus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates märgitud kohta ning tähtajaks. Lepingu sõlmib linnavalitsus või selleks linnavalitsuse poolt volitatud isik. 8. Teistele enampakkumises osalenutele tagastatakse tagatisraha ja teatatakse enampakkumise tulemus nende osas enampakkumise tingimustes ettenähtud viisil ja korras. 9. Lepingu sõlmimisele ettenähtud tähtajaks mõjuva põhjuseta mitteilmumisel või mõjuvast põhjusest mitteteatamisel kaotab enampakkumise võitja tagatisraha ja õiguse lepingut sõlmida. 10. Lepingu sõlmimise korral muutub tagatisraha lepingujärgseks makseks. 11. Kui enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab linnavalitsus, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse konkursi või otsustuskorras või käsutada seda muul viisil samas haldusaktis, milles enampakkumine nurjunuks kuulutatakse, tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita. 4. peatükk. Kasutusse andmine konkursi korras § 28. Linnavara konkursi korras kasutusse andmise põhimõtted 1. Linnavara antakse konkursi korras kasutusse, kui: 1.1. kasutaja on kohustatud kasutusse võetava varaga või selle abil tegema teatud tööd või osutama teatud teenust ning kui: 1.1.1. konkursist osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks nimetatud töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta; 1.1.2. nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine nõuab kasutajatelt erilisi oskusi või vilumust, mille olemasolu kindlakstegemine on iga isiku puhul eraldi vajalik; 1.1.3. nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine on erilise iseloomuga; 1.2. konkursi korraldamine on linna huvidest lähtudes otstarbekam kui linnavara muu kasutusse andmise viis. 2. Linnavara kasutusse andmine konkursi korras toimub käesoleva korra kirjalikku enampakkumist reguleerivate sätete alusel (§ 26) koos vajalike muudatustega. § 29. Konkursi tingimused 1. Lisaks §-s 19 nimetatud kasutuslepingu tingimustele tuleb linnavara konkursi korras kasutusse andmisel sätestada alljärgnevad tingimused: 1.1. töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele; 1.2. töö tegemise või teenuse osutamise kord, tähtajad ja tingimused; 1.3. kasutustasu arvutamise alused, kui kasutusse andjal on õigus saada osa kasutaja tehtud töö või osutatud teenuse tulust; 1.4. töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused; 1.5. töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud; 1.6. kasutusse andja toetused kasutajale vara kasutamiseks (mööndused ja soodustused) ning selliste toetuste andmise tingimused ja kord. 2. Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, ei ole käesoleva paragrahvi punkti 1 alapunktis 1 nimetatu sätestamine kohustuslik. Sellisel juhul kinnitatakse töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti tingimustega seotud joonised, tehnilised tingimused, projektid ja eelarve pärast konkursi lõppu, enne kasutuslepingu sõlmimist. § 30. Alghind, osavõtutasu ja tagatisraha 1. Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, siis alghinda ei määrata. 2. Muudel, eelmises punktis nimetamata juhtudel määrab alghinna suuruse kasutusse andmist otsustav organ. 3. Konkursi korral ei pea osavõtutasu ja tagatisraha kehtestama; osavõtutasu ja tagatisraha kehtestamisel määrab nende suuruse kasutusse andmist otsustav organ. § 31. Konkursi läbiviimise kord 1. Konkurss viiakse läbi kirjalike pakkumiste kogumise teel. 2. Pakkumise esitamise tähtaeg määratakse sõltuvalt vajalike ettevalmistuste tegemise mahust 14 kuni 60 päeva. 3. Kui konkursist osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta, kusjuures selleks tehtud kulutusi ei kompenseerita. 4. Pakkumised vaatab läbi selleks moodustatud komisjon, mille koosseisu kinnitab linnavalitsus. Komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt viis liiget, kellest üks on linnavolikogu esindaja. 5. Kui konkursil on kehtestatud alghind, võib komisjon teha otsuse parima pakkumise kohta kohe pärast pakkumiste läbivaatamist, muudel juhtudel viie tööpäeva jooksul arvates pakkumiste läbivaatamisele järgnevast päevast. 6. Pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab komisjon pakkumised koos omapoolse arvamusega linnavalitsusele. Osavõtjatele, kelle pakkumised lükatakse tagasi, tagastatakse need koos kõigi materjalidega. § 32. Konkursi tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine 1. Konkursi tulemuste kinnitamisel arvestatakse peale kasutustasu suuruse osavõtjate poolt pakutavaid töötingimusi, osavõtjate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust või muid konkursi tingimustest tulenevaid näitajaid ning töö või teenuse erilist tähendust ja iseloomu. 2. Kasutuslepingu sõlmib linnavalitsus või tema poolt volitatud isik. 3. Konkursi tulemusi ei kinnitata lisaks käesoleva korra § 27 punktis 3 ettenähtud juhtudel, kui konkurss korraldati ettemääratud tingimuste ja projektideta ning esitatud tingimused ja projektid osutusid olulistes punktides vastuvõetamatuteks. V. LINNAVARA VÕÕRANDAMINE 1. peatükk. Üldsätted § 33. Linnavara võõrandamise mõiste 1. Võõrandamise all mõistetakse käesolevas korras linnavara tasu eest või tasuta andmist teise isiku omandisse. 2. Käesolev kord ei laiene õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, linnavara erastamisele ning riigi omandisse andmisele, mis toimub omandireformi aluste seaduses, eluruumide erastamise seaduses, mitteeluruumide erastamise seaduses, maareformi seaduses, kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduses ning nendest tulenevates õigusaktides sätestatud korras. § 34. Linnavara võõrandamise tingimused 1. Linnavara võib võõrandada, kui: 1.1. vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega linna valitsemiseks; 1.2. vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, linna valitsemise või tulu saamise otstarbeks; 1.3. võõrandamine on ette nähtud seaduses või linnavolikogu poolt ettenähtud juhtudel; 1.4. linnavara on antud linnale üle erastamise kohustusega. § 35. Linnavara võõrandamise otsustamine 1. Linnavara võõrandamise otsustab: 1.1. linnavolikogu, kui võõrandatakse: 1.1.1. kinnisvara; 1.1.2. linnale kuuluvaid aktsiaid või osasid; 1.1.3. riiklikesse registritesse kantud vallasasju; 1.1.4. bilansis olevat linnavara tasuta või alandatud hinna eest; 1.1.5. linnavara erastamiskorras; 1.2. linnavalitsus, kui seda ei otsusta linnavolikogu. 2. Enne kinnisasja võõrandamise otsustamist määrab linnavalitsus kindlaks kinnisasja kasutamise sihtotstarbe ja hoonestamise tingimused ning korraldab vajadusel kinnisasja jagamise või ühendamise. Enne aktsiate või osa võõrandamise otsustamist korraldab linnavalitsus vajadusel aktsiaseltsi või osaühingu aktsiakapitali või osakapitali muutmise ning vajadusel aktsiaseltsi või osaühingu põhikirja muutmise. 3. Linnavara võõrandamise otsuseks on järgmised õigusaktid: 3.1. linnavolikogu otsus; 3.2. linnavalitsuse korraldus. 4. Linnavolikogu otsuse ja linnavalitsuse korralduse eelnõud esitab linnavalitsusele asutus, kelle bilansis või bilansivälises arvestuses võõrandatav vara on. 5. Linnavara võõrandamist otsustavas õigusaktis peab olema ära näidatud: 5.1. linnavara nimetus, asukoht ja põhinäitajad, aktsiate ja osade müügi korral müüdavate aktsiate arv ja nimiväärtus ning osa suurust iseloomustavad andmed; 5.2. linnavara võõrandamise viisi (otsustuskord, enampakkumine, eelläbirääkimistega pakkumine, erastamine); 5.3. otsustuskorras tasu eest võõrandamisel vara müügihind; 5.4. vajadusel müügi lisatingimused; 5.5. linnavara tasuta või alandatud hinna eest võõrandamisel põhjendus; 5.6. võõrandamise korraldaja, kui võõrandatakse otsustuskorras; 5.7. aktsiate või osa enampakkumise korras müügi puhul nende alghind ja maksetingimused. § 36. Linnavara võõrandamise viisid 1. Linnavara võõrandamise viisid on: 1.1. otsustuskord; 1.1.1. tasu eest; 1.1.2. tasuta või alandatud hinna eest; 1.2. enampakkumine; 1.3. eelläbirääkimistega pakkumine; 1.4. erastamine. 2. Linnavara võõrandatakse üldjuhul enampakkumise teel. 3. Linnavara võõrandamisel tasuta või alandatud hinna eest peab võõrandamise otsustaja võõrandamise otsust põhjendama. 2. peatükk. Linnavara võõrandamine otsustuskorras § 37. Linnavara võõrandamine otsustuskorras 1. Linnavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist või eelläbirääkimistega pakkumist korraldamata võib toimuda, kui: 1.1. võõrandatav vara võib rikneda või hävida enne enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimist; 1.2. enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras võõrandamine on nurjunud; 1.3. vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest; 1.4. vara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 1.5. planeeringu- ja maakorraldusnõuetest tulenevalt või ehitise teenindamiseks vajaliku maa koosseisu muutmisest on vajalik muuta maa koosseisu; 1.6. võõrandatakse linnale kuuluvaid aktsiaid või osasid teistele selle äriühingu aktsionäridele või osanikele võõrandamise otsustaja kinnitatud hinnaga. Kui teised selle äriühingu aktsionärid või osanikud ei soovi osta aktsiaid või osasid võõrandamise otsustaja kinnitatud hinnaga, müüakse aktsiad või osad enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras kooskõlas äriseadustiku §-s 149 või 229 sätestatuga; 1.7. muudel juhtudel linnavolikogu otsuse alusel, lähtudes linna huvidest. 3. peatükk. Linnavara võõrandamine enampakkumise korras § 38. Linnavara võõrandamine enampakkumise korras 1. Enampakkumine käesoleva korra tähenduses on linnavara võõrandamise viis, kus ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud lisatingimustega, kui need on kehtestatud ja on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna. 2. Linnavara võõrandatakse avaliku enampakkumise korras. Enampakkumine võib olla suuline või kirjalik. § 39. Enampakkumise ettevalmistamine 1. Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab linnavalitsus vähemalt: 1.1. enampakkumise tingimused ja viisi; 1.2. alghinna ja maksetingimused; 1.3. enampakkumise läbiviimise komisjoni; 1.4. ostu-müügilepingu tingimused; 1.5. osavõtutasu ja tagatisraha suuruse. 2. Linnavalitsuse korralduse eelnõu esitab linnavalitsusele asutus, kelle bilansis või bilansivälises arvestuses võõrandatav linnavara on. 3. Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu Jõgeva linna veebileheküljel ja vähemalt ühes kohalikus ajalehes. Üldriikliku leviga ajalehes kuulutuse avaldamise otsustab linnavalitsus. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 3.1. enampakkumise korraldaja; 3.2. võõrandamisele kuuluva linnavara nimetus ja asukoht. Kinnisvara puhul maatüki suurust ja sihtotstarve. Vara täpsem iseloomustus, koosseisu, piiride ja muude selliste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda võõrandatava varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3.3. enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 3.4. enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik), kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 3.5. müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtaeg ning ostuhinna järelmaksuga tasumisel lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama müügilepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 3.6. alghind ja enampakkumise osavõtumaksu ning tagatisraha suurused ja nende tasumise kord; 3.7. võõrandamise lisatingimused juhul, kui need on sätestatud. 4. Käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise korraldaja. Kuulutus avaldatakse pärast seda, kui enampakkumise tingimused, müügilepingu tingimused ja alghind või selle ärajätmine on kinnitatud. § 40. Alghind, osavõtutasu ja tagatisraha 1. Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1.1. eksperdi hinnang; 1.2. vara eeldatav turuväärtus; 1.3. vara erilised omadused. 2. Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramisel võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara rikneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks linna seisukohast kahjulik. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. 3. Alghinna ja osavõtutasu määrab või määramise ärajätmise otsustab linnavalitsus. 4. Tagatisraha suurus on üldjuhul 10% alghinnast. Kui alghind on väiksem kui 100 krooni või alghinda ei kehtestata, otsustab tagatisraha ärajätmise või selle suuruse linnavalitsus. § 41. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring 1. Enampakkumine on avalik ning selles võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, arvestades seadustega ettenähtud piiranguid. 2. Enampakkumisest ei või muu hulgas osa võtta: 2.1. enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad; isikud, kelle pädevusse kuulub alghinna määramine ja enampakkumise tulemuste kinnitamine); 2.2. nende abikaasad ja otseliinis sugulased. § 42. Enampakkumise läbiviimine 1. Enampakkumise läbiviijaks on linnavalitsuse määratud komisjon. Komisjonis peab olema vähemalt kolm liiget. 2. Suulise enampakkumise läbiviimist reguleeritakse käesoleva korra § 25 sätetega, arvestades käesolevast peatükist tulenevaid erisusi. 3. Kirjaliku enampakkumise läbiviimist reguleeritakse käesoleva korra § 26 sätetega, arvestades käesolevast peatükist tulenevaid erisusi. § 43. Enampakkumise tulemuste kinnitamine 1. Enampakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus. 2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 10 tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisele järgnevast päevast. 3. Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui: 3.1. enampakkumise läbiviimisel rikuti läbiviimise korda; 3.2. enampakkumise ettevalmistamisel eirati selleks ettenähtud korda; 3.3. osavõtjatevahelised kokkulepped mõjutasid enampakkumise käiku; 3.4. enampakkumises osales § 41 punktis 2 nimetatud isik. 4. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel, nurjunuks tunnistamisel või müügihinna mittetasumisel ja lepingu mittesõlmimisel otsustab varaga edasise toimimise viisi enampakkumise tulemuste kinnitaja sama haldusaktiga, millega enampakkumise tulemused kinnitamata jäetakse, nurjunuks tunnistatakse või müügileping sõlmimata jäetakse. 5. Enampakkumise võitjale saadetakse otsus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates märgitud kohta ning tähtajaks. Lepingu sõlmib linnavalitsus või selleks linnavalitsuse poolt volitatud isik. 6. Teistele enampakkumises osalenutele tagastatakse tagatisraha ja teatatakse enampakkumise tulemus nende osas enampakkumise tingimustes ettenähtud viisil ja korras. 7. Lepingu sõlmimisele ettenähtud tähtajaks mõjuva põhjuseta mitteilmumisel või mõjuvast põhjusest mitteteatamisel kaotab enampakkumise võitja tagatisraha ja õiguse lepingut sõlmida. § 44. Müügilepingu sõlmimine 1. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud müügileping. Müügilepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib linnavalitsus või linnavalitsuse poolt selleks volitatud isik. 2. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) pärast vastava otsuse tegemist kirjalikult allkirja vastu. Pärast enampakkumise kinnitamise teate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või järelmaksu rakendamisel osa müügihinnast enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtajaks, või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtajaks. Enampakkumise võitjale teatatakse müügilepingu sõlmimise aeg ja koht. 3. Enne müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. 4. Tähtaegselt müügihinna või selle osa mittetasumisel, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha või realiseeritakse pangagarantii. 5. Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas paragrahvis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. 6. Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. 4. peatükk. Linnavara võõrandamine eelläbirääkimistega pakkumise korras § 45. Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamine ja läbiviimine 1. Eelläbirääkimistega pakkumine on linnavara võõrandamise viis, mille valib võõrandamise otsustaja juhul, kui teatud lisatingimuste täitmine linnavara võõrandamisel on olulisem laekuvast müügihinnast. 2. Lisatingimusteks võivad olla: 2.1. tähtajalise teatud sihtotstarbelise või tegevusalase kasutamise kohustus; 2.2. investeeringute suurus; 2.3. keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 2.4. muud võõrandamise otsustaja kehtestatud tingimused. 3. Võõrandamise otsustajal on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi. 4. Eelläbirääkimistega pakkumine on avalik ning sellest võivad osa võtta kõik isikud, arvestades seaduses ettenähtud piiranguid. 5. Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamise käigus linnavalitsus: 5.1. kinnitab eelläbirääkimistega pakkumise tingimused; 5.2. kinnitab müügilepingu tingimused; 5.3. määrab eelläbirääkimistega pakkumise korraldaja ning eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimise komisjoni; 5.4. määrab kindlaks muud eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimisega seotud tingimused, mida ei ole määranud müügi otsustaja. 6. Linnavara müügist eelläbirääkimistega pakkumise korras teatatakse käesoleva korra § 39 punkti 3 kohaselt, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. 7. Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii ostuhinna kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tehtud pakkumise täitmiseks piisavad tagatised. 8. Pakkumistega ümbrikud avab komisjon üks tund pärast pakkumiste tähtaja möödumist. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni liikmed ja protokollija. 9. Isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. Seda otsust võib viie tööpäeva jooksul arvates komisjoni vastava otsuse tegemise kuupäevast vaidlustada, esitades kaebuse müügi otsustajale. 10. Eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu. Avalikustada võib esitatud pakkumiste arvu ning mitu neist vastab kehtestatud nõuetele. 11. Eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise nii ostuhinna kui ka kõigi lisatingimuste kohta ning esitab pakkumise täitmise tagatise täies ulatuses. 12. Lõplike pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni liikmed ja protokollija. 13. Komisjon hindab lõplikke pakkumisi ja reastab need paremusjärjekorras. 14. Võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon ostja selgitamiseks nendele pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kuni 10 tööpäeva jooksul täiendada. 15. Eelläbirääkimistega pakkumise tulemused kinnitab võõrandamise otsustaja hiljemalt: 15.1. 20 tööpäeva jooksul pärast lõplike või täiendavate pakkumiste esitamise tähtaja saabumist, kui võõrandamise otsustaja on linnavolikogu; 15.2. 10 tööpäeva jooksul pärast lõplike või täiendavate pakkumiste esitamise tähtaja saabumist, kui võõrandamise otsustaja on linnavalitsus. Eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitaja on kohustatud kontrollima temale esitatud dokumentide alusel pakkumisest osavõtnud isikute õigust eelläbirääkimistega pakkumisel osaleda ning eelläbirääkimiste protseduuri järgimist eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimisel. 16. Eelläbirääkimistega pakkumise tulemused jäetakse kinnitamata, kui: 16.1. eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt pakkumise protseduuri; 16.2. selgub, et pakkumise võitjal ei olnud õigust eelläbirääkimistega pakkumisest osa võtta; 16.3. eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimisel on rikutud õigusaktidega sätestatud korda. Eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitaja peab eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamata jätmise põhjused formuleerima ja kirjalikult vormistama. 17. Sobivate pakkumiste puudumisel on võõrandamise otsustajal õigus tunnistada eelläbirääkimistega pakkumine nurjunuks. 18. Müügileping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumine on tunnistatud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. 19. Kui parima pakkumise teinud isik ei ilmu ettenähtud tähtajaks müügilepingu sõlmimisele või ei tasu õigeaegselt ostusummat, on pakkumise tulemuste kinnitajal õigus tühistada oma otsus ning tunnistada eelläbirääkimistega pakkumine nurjunuks. 20. Eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks tunnistamisel või tulemuste kinnitamata jätmisel otsustab varaga edasise toimimise viisi müügi otsustaja. 5. peatükk. Linnavara võõrandamine erastamiskorras § 46. Linnavara erastamise põhimõtted 1. Linnavara erastamine toimub erastamisseaduses, käesolevas korras ja teistes erastamist reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. 2. Erastamise objektiks on linnavara, sh aktsiad või osad, kui nimetatud vara on linnale üle antud erastamiskohustusega või on arvatud linnavolikogu otsusega munitsipaalvara erastamise nimekirja. 3. Erastamise õigustatud subjektiks on erastamisseaduses õigustatud subjektina määratud isikud. § 47. Erastamise korraldaja 1. Linnavara erastamise korraldaja on linnavalitsus, kes: 1.1. koostab erastamisprogrammi ja erastamisnimekirja ning esitab selle kinnitamiseks linnavolikogule; 1.2. määrab erastamise läbiviija; 1.3. täidab muid erastamisega seotud ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, käesoleva korra või muude õigusaktidega või mis ei kuulu linnavolikogu või teiste organite pädevusse. 2. Erastamise läbiviija täidab erastamise korraldaja ülesandeid vastavalt käesolevas korras sätestatule. 3. Erastamise korraldaja või läbiviija võib sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega teatud erastamistoimingute läbiviimiseks. § 48. Erastamisnimekiri 1. Linnavara erastamise aluseks on linnavolikogu kinnitatud erastamisprogramm ja erastamisnimekiri. 2. Erastamisnimekiri sisaldab: 2.1. erastatava objekti nimetust, asukohta ja iseloomustust; 2.2. erastatava objekti bilansilist maksumust; 2.3. erastamisviisi; 2.4. erastamise lisatingimusi; 2.5. erastamise õigustatud subjektide ringi kitsendusi, kui nimetatud kitsendusi kohaldatakse. § 49. Müügi väljakuulutamine 1. Erastamisnimekirja kantud objektide müügi kuulutab erastamise läbiviija välja vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes vähemalt 15 päeva enne müüki. Teates näidatakse ära: 1.1. erastatava objekti nimetus ja asukoht; 1.2. aeg ja koht, kus saab tutvuda informatsiooniga erastatava vara kohta; 1.3. enampakkumise alghind; 1.4. erastamise viis; 1.5. osavõtutasu ja tagatisraha suurus ning nende tasumise kord; 1.6. erastamise läbiviija. 2. Pärast müügi avalikku väljakuulutamist tagab erastamise läbiviija pakkujatele erastatava objekti kohta koostatud informatsiooni, samuti ostu-müügilepingu tingimuste kohta käivate andmete kättesaadavuse. § 50. Erastamise viisid ja kord 1. Erastatava vara erastamise viisid on: 1.1. vara müük eelläbirääkimistega pakkumisel; 1.2. vara müük avalikul või piiratud enampakkumisel. 2. Vara müük avalikul või piiratud enampakkumisel toimub käesoleva korra §-des 38–43 sätestatud korras. 3. Enampakkumise ja eelläbirääkimistega pakkumise tulemused kinnitab linnavalitsus. § 51. Erastamise müügilepingu sõlmimine 1. Erastamisele kuuluva vara kirjaliku müügilepingu sõlmib erastamise korraldaja viie tööpäeva jooksul pärast erastatava vara eest tasumist või järelmaksu rakendamisel viie tööpäeva jooksul pärast esimese sissemaksusumma tasumist. Lepingu valmistab ette erastamise läbiviija. Lepingus sätestatakse järgmised tingimused: 1.1. vara koosseis; 1.2. vara omandiõiguse ülemineku hetk; 1.3. vara üleandmise aeg ja koht; 1.4. endisel tegevusalal vara kasutamise jätkamise ulatus ja piirang (fikseeritakse lepingus juhul, kui ostjat kohustatakse kasutama vara kindlal tegevusalal või kui seadusega ettenähtud juhtudel nähakse ette piiranguid vara võõrandamiseks); 1.5. ettevõtte nime, intellektuaalse omandi, erialase ja tehnoloogilise informatsiooni ning muu infovara edasine kasutamine kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktidega; 1.6. erastatava ettevõtte sõlmitud lepingud, samuti muud õigused ja kohustused, mis lähevad üle uuele omanikule; 1.7. seniste töötajate õigused ja garantiid; 1.8. lepingupoolte muud õigused ja kohustused, milles pooled peavad vajalikuks kokku leppida; 1.9. lepingupoolte vastutus kohustuste rikkumise eest. 2. Müügilepinguga võib ette näha vastavalt poolte kokkuleppele erastatava objekti töötajate õiguslikke tagatisi, mis ei ole vastuolus tööseadusandlusega. 3. Kui erastamise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. 4. Erastamise korraldaja on kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates müügilepingu järgi omandiõiguse tekkimisest avalikustama erastatud vara: 4.1. omandamist taotlenud pakkujate arvu; 4.2. uue omaniku; 4.3. müügihinna ja selle tasumise tingimused; 4.4. kehtestatud lisatingimused. VI. LINNAVARA KOORMAMINE § 52. Linnavara koormamise mõiste Linnavara koormamine käesoleva korra tähenduses on linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine. § 53. Linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine 1. Linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui: 1.1. see toimub isiku, kellel on selleks Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 1.2. see toimub avalikes huvides. 2. Linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmise otsustab: 2.1. linnavolikogu käesoleva paragrahvi punkti 1 alapunktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel; 2.2. linnavalitsus käesoleva paragrahvi punkti 1 alapunktis 1 nimetatud juhtudel. 3. Linnavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmib linnavalitsus. § 54. Linna omandis olevale kinnisasjale kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse seadmine 1. Linna omandis olevale kinnisasjale kasutusvaldust ei seata. 2. Linna omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmine on lubatud, kui: 2.1. see toimub sellise isiku, kellel on selleks Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2.2. see seatakse isiku kasuks linnale osutatud eriliste teenete eest; 2.3. see seatakse avalikke huve teeniva asutuse või organisatsiooni kasuks; 2.4. see seatakse muudel juhtudel lähtudes linna huvidest. 3. Isikliku kasutusõiguse seadmise otsustab: 3.1. linnavolikogu käesoleva paragrahvi punkti 2 alapunktides 2, 3 ja 4 nimetatud juhtudel; 3.2. linnavalitsus käesoleva paragrahvi punkti 2 alapunktis 1 nimetatud juhtudel. 4. Isiklik kasutusõigus seatakse tasu eest või tasuta. Tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine võib toimuda ainult eriliste teenete eest. 5. Isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmib linnavalitsus. § 55. Hoonestusõiguse seadmine 1. Hoonestusõigus seatakse hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks. 2. Hoonestusõiguse seadmise otsustab ja vastavad lepingud sõlmib linnavalitsus. 3. Hoonestusõiguse seadmine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. VII. LINNAVARA KÕLBMATUKS TUNNISTAMINE, MAHAKANDMINE, HÄVITAMINE JA NÕUETEST LOOBUMINE § 56. Linnavara Linnavara käesoleva peatüki tähenduses on linna omandis olevad, linnavara registrisse kantud vallasasjad või maatüki oluliseks osaks olev hoone või rajatis või selle osa. § 57. Linnavara kõlbmatuks tunnistamine 1. Linnavara tunnistatakse kõlbmatuks, kui: 1.1. vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, linna valitsemise või tulu saamise otstarbeks ja vara pole õnnestunud võõrandada; 1.2. on tõestatud vara säilitamise ebaotstarbekus; 1.3. vara on osaliselt või täielikult hävinud. 2. Käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud asjaolude ilmnemisel koostab linnavara valitseja või linnavara valitsema volitatud asutus, kelle bilansis või bilansivälises arvestuses vastav vara on, taotluse otsustavale organile. 3. Taotlus peab sisaldama: 3.1. vara liiki, täielikku nimetust, kogust, munitsipaalomandisse üleandmise või soetamise aega, maksumust, jääkväärtust, tehnilisi andmeid ja asukohta ning seisukorra lühiiseloomustust; 3.2. vara osa kõlbmatuks tunnistamise taotluse korral selle lühikirjeldust, osakaalu tervikust protsentides ja rahalises väljenduses; 3.3. andmeid aruandeaasta ümberhindluse kohta; 3.4. põhivara remontide, parenduste, ümberehituste maksumust aruandeaastal; 3.5. varaga seotud eritingimusi; 3.6. infot, millest selgub, et vara ei ole õnnestunud kasutusse anda ega võõrandada, samuti asja säilitamise ebaotstarbekuse puhul seda tõendavat infot; 3.7. vara osalise või täieliku hävimise korral kogu sellekohast teavet; 3.8. vara või selle osa kõlbmatuks tunnistamise peamisi põhjusi, selle vara hävitamise tegevuskava arvestades keskkonnaorganite, päästeameti jt asjakohaste ametite ja organisatsioonide ettekirjutusi; 3.9. vara hävitamiseks vajalike tööde, sh hoonete lammutamise eelarvet; 3.10. varaga seotud rahalisi õigusi ja kohustusi; 3.11. muid varaga seotud olulisi andmeid; 3.12. kinnisasja oluliseks osaks oleva hoone puhul andmeid kinnistusraamatu kande kohta. § 58. Linnavara mahakandmine 1. Linnavara kuulub mahakandmisele, kui: 1.1. vara on tunnistatud kasutamiskõlbmatuks vastavalt § 57 punktile 1; 1.2. ilmneb erinevus olemasoleva linnavara ja raamatupidamise andmete vahel ning võib põhjendatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. § 59. Linnavara hävitamine Vara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine lõpeb selle vara hävitamisega. § 60. Otsustamine ja otsuse täitmine 1. Linnavara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise otsustab: 1.1. linnavolikogu, kui kantakse maha linnavara, mille soetusmaksumus on suurem kui 30 000 krooni; 1.2. linnavalitsus, kui kantakse maha linnavara, mille soetusmaksumus on 5000 kuni 30 000 krooni; 1.3. volitatud asutus, kui kantakse maha linnavara soetamismaksumusega kuni 5000 krooni. 2. Vara või selle osa kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine ja hävitamine toimub ainult seaduste, raamatupidamise korraldamise eeskirjade, käesoleva korra ja teiste õigusaktide sätete kohaselt vormistatud dokumentatsiooni alusel, mis peab sisaldama: 2.1. § 57 punktis 3 nimetatud andmeid; 2.2. vara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise otsust; 2.3. vara hävitamise kulude eelarve tegelikku täitmist; 2.4. andmeid vara hävitamisest saadud materiaalsete väärtuste kohta; 2.5. sätteid varaga seotud kohustuste ja õiguste ülekandmise või piirangute kohta; 2.6. vara hävitamise akti. 3. Vara kõlbmatuks tunnistamine, selle mahakandmine ja hävitamine registreeritakse käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud dokumentatsiooni alusel hiljemalt 10 tööpäeva jooksul vara mahakandmisest ja hävitamisest arvates linnavara registris vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 4. Raamatupidamise kirjed koostatakse vastavuses raamatupidamist korraldavate õigusaktide nõuetega. § 61. Linnavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine 1. Nõuded võlgniku suhtes esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras linnavalitsus, oma pädevuse piires volitatud asutus. 2. Kui linnavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olnud dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 2.1. linnavolikogu, kui nõue on suurem kui 30 000 krooni; 2.2. linnavalitsus, kui nõue on väiksem kui 30 000 krooni.