Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-106-98 Tauris Pälli süüdistusasjas KrK § 101 p 5 järgi — RT III, 30, 296

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 13. oktoobril 1998. a 3-1-1-106-98 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Tauris Pälli süüdistuses KrK § 101 p 5 järgi. Kohtuistungist võtsid osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss ja T. Pälli kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas. 1. novembril 1994. a anti Tauris Päll kohtu alla süüdistatuna KrK § 101 p-de 1 ja 5; § 207 lg 1 ning 2071 lg 3 järgi. T. Pälli süüdistati selles, et tema 21. veebruaril 1994. a kella 17.30 paiku Tartu maakonnas Lohkvas Aiandi tee 1 maja juures, tulles Jaan Tähemaaga kokku leppima relvade ostu-müügi tehingus, otsustas need relvad röövida. Sisenedes mikrobussi Volkswagen, tulistas ta tahtliku tapmise eesmärgil ebaseaduslikult omandatud püstolist «TT» J. Tähemaale ühe lasu näkku ja teise lasu kuklasse, mille tagajärjel viimane suri kohapeal. Seejärel tulistas T. Päll mikrobussist lahkuda püüdvale Andre Koppelile selja tagant õlga ja teise lasu kaela, millega tekitas viimasele raske kehavigastuse. Pärast J. Tähemaa tapmist ja A. Koppeli haavamist, röövis T. Päll mikrobussist 40--50 püstolit «TT» 12 000 USD väärtuses. 2. mail 1996. a saadeti kriminaalasi Tartu Maakohtust täiendavale eeluurimisele. 11. septembril 1996. a andis Tartu Maakohtu kohtunik T. Pälli uuesti kohtu alla KrK § 101 p-de 1 ja 5; § 207 lg 1 ja § 2071 lg 3 järgi. 4. aprillil 1997. a mõisteti T. Päll Tartu Maakohtu otsusega õigeks KrK § 2071 lg 3 järgi. Sama otsusega mõisteti ta süüdi KrK § 100 järgi ja karistati 8-aastase vabadusekaotusega, KrK § 15 lg 2 -- § 101 p 5 järgi karistati teda 12-aastase vabadusekaotusega ja KrK § 207 lg 1 järgi karistati teda 3-aastase vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ning lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 13 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kohtualune, tema kaitsja ja kannatanu ning apellatsioonprotesti prokurör. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 13. mai 1997. a otsusega tühistati Tartu Maakohtu otsus motiivide puudumise tõttu ja kriminaalasi tagastati uueks arutamiseks Tartu Maakohtule. Tartu Maakohtu 2. märtsil 1998. a otsusega mõisteti T. Päll õigeks KrK § 101 p 1 järgi ja § 2071 lg 3 järgi. Ta mõisteti süüdi KrK § 101 p 5 järgi ja karistati 13-aastase vabadusekaotusega ning KrK § 207 lg 1 järgi karistati teda 3-aastase vabadusekaotusega. Kuritegude kogumi eest KrK § 40 lg 1 järgi karistati teda 14-aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. T. Päll mõisteti süüdi KrK § 101 p 5 ja § 207 lg 1 järgi selles, et ta 21. veebruaril 1994. a tahtlikult tappis J. Tähemaa; püüdis tappa A. Koppelit ning ebaseaduslikult hoidis ja kandis tulirelva. Tartu Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused süüdimõistetu T. Päll ning tema kaitsjad vandeadvokaat Uno Lõhmus ja advokaat Peeter Persidski. Apellatsioonkaebustes taotleti maakohtu otsuse tühistamist kohtuotsuses sisalduvate järelduste mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele, otsuse motiveerimatuse tõttu ja kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. juuni 1998. a otsusega tühistati osaliselt maakohtu otsus. T. Päll tunnistati süüdi KrK § 15 lg 2 -- § 101 p 5 järgi ja talle mõisteti karistuseks 10 aastat vabadusekaotust. KrK § 40 lg 1 järgi loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks mõisteti 10 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Ringkonnakohus leidis, et seadusandja on KrK § 101 p 5 kvalifikatsiooni sisustamisel mõelnud tahtlikku tapmist, mis pandi toime kahe või enama isiku suhtes ja viis vääramatult nende surmani. On tõendatud, et kohtualune põhjustas oma otsese tahtliku tegevusega J. Tähemaa surma, A. Koppeli suhtes tegi aga kohtualune kõik temast oleneva, et saabuks ka A. Koppeli surm, kuid surm ei saabunud kohtualuse tahtest mitteolenevatel asjaoludel. Ringkonnakohus leidis, et kuna A. Koppel ei surnud kohtualuse tahtliku tegevuse tulemusena, siis ei ole T. Pälli tegevus kvalifitseeritav KrK § 101 p 5 järgi, vaid KrK § 15 lg 2 -- § 101 p 5 järgi. Taolise kvalifikatsiooniga on hõlmatud nii J. Tähemaa tahtlik tapmine, mis lõppes surmaga, kui ka A. Koppeli suhtes toimepandud tapmiskatse. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonprotesti Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana Vassilevskaja. Protestis taotleb ta kriminaalasja arutamiseks tagastamist ringkonnakohtule ja T. Pälli kuritegude ümberkvalifitseerimist KrK § 101 p 5 järgi. Prokuröri arvates on seadusandja näinud ette kvalifitseerida tahtlikku tapmist kahe või enama isiku suhtes KrK § 101 p 5 järgi, seega rakendatakse seda sätet siis, kui tahtlus on suunatud kahe või enama isiku tahtlikule tapmisele. Kui aga tapetakse ainult üks isik, teise isiku suhtes jääb tegevus katsestaadiumisse, tuleb kvalifitseerida toimepandud kuritegu lõpuleviidud kuriteona KrK § 101 p 5 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium tutvus kriminaalasja materjalidega ja kuulas ära prokuröri, kes toetas esitatud protesti, ning kaitsja, kes leidis, et protest ei kuulu rahuldamisele. Kaitsja taotles Riigikohtult apellatsioonprotesti piiridest väljumist, uue otsuse tegemist, milles antakse õige juriidiline hinnang süüdimõistetu tegevusele, kuid samas ei raskendataks tema karistust. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis: Tartu Maakohtu 2. märtsi 1998. a otsusega tuvastati, et «T. Pälli tegu oli hõlmatud ühtsest tahtlusest tappa Jaan Tähemaa ja Andre Koppel» (tl 119). Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium nentis, et kohtualuse tegevus oli suunatud kahe isiku tahtlikule tapmisele (tl 178). KrK § 101 p 5 järgi kvalifitseeritakse tahtlik tapmine kahe või enama isiku suhtes. Kuriteo kvalifitseerimisel osundatud sätte järgi on määrav asjaolu, et süüdlase teod on hõlmatud ühise tahtlusega ning reeglina toimepandud üheaegselt. Ühise tahtlusega hõlmatud kahe või enama isiku erineval ajal tapmise puhul peab kindlasti olema tuvastatud otsene tahtlus. Kannatanute üheaegsel tapmisel on võimalik nii otsene kui ka kaudne tahtlus. Kannatanute üheaegsel tapmisel ei pruugi kokku langeda ka tapmise motiiv. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu prokuröri kassatsioonprotestis esitatud väitega, et ühe isiku tapmist ja teise isiku tapmiskatset tuleks kvalifitseerida kui lõpuleviidud kuritegu KrK § 101 p 5 järgi. Kuivõrd kuritegelik tahtlus jäi lõpule viimata süüdimõistetu T. Pälli tahtest sõltumata põhjustel, ei saa tema poolt toimepandud tegu kvalifitseerida kui lõpuleviidud kuritegu. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi poolt T. Pälli kuriteo kvalifitseerimine kahe isiku tapmiskatsena ei peegelda samuti õiguslikult adekvaatselt toimunut, sest üks kannatanu tahtlikult tapeti ja selles osas on tegemist lõpuleviidud kuriteoga. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei pea vajalikuks muuta varasemat kohtupraktikat ja peab põhjendatuks kvalifitseerida T. Pälli tegevus KrK § 15 lg 2 -- § 101 p 5 ja § 100 järgi. Nimetatud kvalifikatsioon hõlmab nii T. Pälli kuritegelikku kavatsust tappa kaks isikut, mis jäi tema tahtest olenemata lõpule viimata, kui ka J. Tähemaa tahtlikku tapmist. Kolleegium nendib, et kuna T. Pälli poolt toimepandud kuriteo ümberkvalifitseerimine ei raskenda süüdimõistetu olukorda, siis väljudes kassatsioonprotesti piiridest, teeb Riigikohtu kriminaalkolleegium ise uue otsuse. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 49 lg-st 3; § 63 p-st 3; § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. juuni 1998. a otsus Tauris Pälli süüdimõistmises ja karistamises KrK § 15 lg 2 ja § 101 p 5 järgi ning KrK § 40 lg 1 järgi mõistetud lõpliku karistuse osas. 2. Mõista Tauris Päll süüdi KrK § 15 lg 2 -- § 101 p 5 järgi ja karistada teda 9 (üheksa) aasta ja 10-(kümne)kuulise vabadusekaotusega; 3. Mõista Tauris Päll süüdi KrK § 100 järgi ja karistada teda 10-(kümne)aastase vabadusekaotusega. 4. Lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista Tauris Pällile lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest KrK § 40 lg 1 järgi 10 (kümme) aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. 5. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 6. Prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata. 7. Välja mõista Tauris Pällilt riigieelarve tuludesse kaitsjatasu 2655 krooni. Kohtuotsus jõustub 13. oktoobril 1998. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Lea KALM Liikmed Eerik KERGANDBERG Jüri RÄTSEP