Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-31-98 OÜ Impexmar kassatsioonkaebuse läbivaatamine kohtukulude jagamise asjas — RT III, 26, 260

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 2. oktoobril 1998. a 3-3-1-31-98 OÜ Impexmar kassatsioonkaebuse läbivaatamine kohtukulude jagamise asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas 1. oktoobril 1998. a avalikul kohtuistungil läbi osaühingu Impexmar kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 29. juuni 1998. a otsusele haldusasjas nr II-3/205/98. Protsessiosalisena võttis istungist osa kassaatori esindaja advokaat Helmut Pikmets. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. 14. jaanuaril 1998. aastal tegi Läänemaa Maksuamet osaühingule Impexmar ettekirjutuse nr 18, millega määrati 1997. a juuni, juuli, augusti ja septembrikuu käibelt täiendavalt käibemaksu 627 608 krooni ning kohustati osaühingut tasuma seoses käibemaksu määramisega tekkinud käibemaksuvõlg 40 060 krooni ja intressid 7079 krooni, kokku 47 139 krooni. Osaühing Impexmar vaidlustas selle ettekirjutuse Lääne Maakohtus. Läänemaa halduskohtuniku 27. aprilli 1998. a otsusega tunnistati Läänemaa Maksuameti 14. jaanuari 1998. a ettekirjutus nr 18 osaliselt kehtetuks. Kohus tunnistas ettekirjutuse kehtetuks osas, millega arvestati juurde käibemaksu mootorsõidukite Opel Kadett, riiklik reg nr 990 ALK; Volkswagen Passat, riiklik reg nr 981 ALK; Ford Sierra, riiklik reg nr 786 MBO; Ford Escort, riiklik reg nr 210 AMD; Mitsubishi Galant, riiklik reg nr 511 AMD; Ford Scorpio, riiklik reg nr 590 AMC; Volkswagen Passat, riiklik reg nr 140 AMC ja Nissan Terrano, riiklik reg nr 470 AMB võõrandamisel tekkinud käibelt. Kohtuotsusega mõisteti Läänemaa Maksuametilt OÜ Impexmar kasuks vastavalt seadusele tasumisele kuulunud riigilõiv 19 040 krooni 61 senti ning tasu õigusabi eest 20 532 krooni, kokku 39 572 krooni 61 senti. Kohtuotsuse põhjenduse kohaselt ei eristata HKS § 69 lg-s 1 kaebuse osalist ja täielikku rahuldamist. Seega on võimalik kohaldada HKS § 69 lg 1 ka kaebuse osalise rahuldamise korral. Riigilõivu ja õigusabi eest tasumise tõendi esitamisega on OÜ Impexmar täitnud tingimused kohtukulude väljamõistmiseks. Sellele kohtuotsusele esitas Läänemaa Maksuamet apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Lääne Maakohtu 27. aprilli 1998. a otsuse kohtukulude väljamõistmise osas ja teha uus otsus. Apellandi väitel vähenes ettekirjutusega määratud maksusumma kaebuse osalise rahuldamise tõttu 62 086 krooni võrra, moodustades 9,8% kogu juurdemääratud käibemaksu summast. Seega oli 90,2% maksusummast määratud õigesti. Apellant leidis, et samas proportsioonis peaksid olema jagatud ka kohtukulud. Apellandi arvates ei välista kohtukulude proportsionaalset jagamist ka Riigikohtu halduskolleegiumi lahend, millele viitas oma otsuses halduskohus. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 29. juuni 1998. a otsusega rahuldati Läänemaa Maksuameti apellatsioonkaebus. Ringkonnakohus muutis Lääne Maakohtu halduskohtuniku 27. aprilli 1998. a otsust kohtukulude väljamõistmise osas ja mõistis Läänemaa Maksuametilt OÜ Impexmar kasuks tasutud riigilõivu katteks 1862,58 krooni ning õigusabi kulude katteks 6000 krooni. Kohtuotsuses märkis ringkonnakohus, et HKS § 69 lg 1 kohaselt mõistetakse kantud kohtukulud kaebuse esitaja kasuks välja vaid kaebuse rahuldamise korral. Seetõttu pole alust kohtukulude väljamõistmiseks kaebuse rahuldamata osa arvelt. Ringkonnakohtu arvates ei ole selline seisukoht vastuolus Riigikohtu halduskolleegiumi 28. veebruari 1997. a määrusega nr 3-3-1-6-97 (RT III 1997, 10, 112) kohtukulude jagamise asjas. Eelnimetatud kohtulahendis on Riigikohtu halduskolleegium juhtinud tähelepanu ainult sellele, et kohtukulude väljamõistmiseks peab olema täidetud kaks kohustuslikku tingimust, need on kaebuse rahuldamine ning kohtukulude kandmist tõendavate dokumentide esitamine kaebuse esitaja poolt. Ettekirjutusega määratud maksusumma vähenes 62 086 krooni võrra. Riigilõivuseaduse § 37 lg 10 kohaselt on riigilõivumäär sellelt summalt 1862 krooni 58 senti. Kuna advokaaditasu ei olnud seatud sõltuvusse ettekirjutusega määratud maksusummast, ei pidanud ringkonnakohus õigeks range proportsionaalsuse rakendamist õigusabi kulude väljamõistmisel. Ringkonnakohus mõistis õigusabi kulude katteks 6000 krooni. Osaühing Impexmar esitas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsusele kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jätta muutmata Lääne Maakohtu halduskohtuniku 27. aprilli 1998. a otsuse ning välja mõista asja menetlemisega Riigikohtus seotud kohtukulud. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud HKS § 69 lg 1 ning ringkonnakohtu lahend on vastuolus Riigikohtu halduskolleegiumi määrusega nr 3-3-1-6-97 kohtukulude jagamise asjas. Oma seisukohta põhistab ta järgnevalt: 1. HKS § 69 lg 1 sätestab, et kui kohus kaebuse rahuldab, mõistab ta kaebuse esitaja palvel kaebaja kasuks kõik tema poolt kantud kohtukulud, sealhulgas riigilõivu ja tasu õigusabi eest. Eelnimetatud sätte kohaldamisel ja kõigi kohtukulude väljamõistmisel ei oma tähtsust, millises osas ja millistel motiividel on kaebus rahuldatud. Sellisel seisukohal on ka Riigikohus. Riigikohus on oma 28. veebruari 1997. a määruses nr 3-3-1-6-97 asunud seisukohale, et HKS § 69 lg 1 on võimalik kohaldada ka kaebuse osalisel rahuldamisel. Riigikohus leidis, et osundatud säte ei erista kaebuse osalist ja täielikku rahuldamist. Seega loetakse ka kaebuse osalist rahuldamist HKS § 69 lg 1 tähenduses kaebuse rahuldamiseks. 2. HKS § 69 lg 1 alusel ei saa kohus mõista kohtukulusid välja osaliselt. Proportsionaalselt avalduse rahuldamisega saab kohtukulud välja mõista üksnes HKS § 69 lg 3 alusel, st halduslepingust tuleneva või muu avalik-õigusliku vaidluse lahendamisel. Seadusandja on selgelt sätestanud, millise sätte kohaldamisel mõistetakse välja kõik kohtukulud ja millise sätte kohaldamisel on kohtul õigus jagada kohtukulud proportsionaalselt avalduse rahuldamisega. Kaebuse rahuldamise korral tuleb kohtul HKS § 69 lg 1 alusel mõista kohtukulud välja ulatuses, mida kaebuse esitaja on taotlenud ning mille kandmist kohtule tõendanud. 3. Ringkonnakohus ei ole otsuse tegemisel olnud järjekindel. Asunud seisukohale, et puudub alus kohtukulude väljamõistmiseks kaebuse rahuldamata osa arvelt, on ringkonnakohus tasu õigusabi eest välja mõistnud ebaproportsionaalselt, s.o suuremas summas, kui seda võimaldaks kaebuse rahuldatud osa. Vastuses kassatsioonkaebusele leiab Läänemaa Maksuamet, et ringkonnakohus on õigesti kohaldanud HKS § 69 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 37 lg 10 ning ringkonnakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud. Vastustaja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulnud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et kaebuse osalise rahuldamise korral puudub alus kohtukulude väljamõistmiseks kaebuse esitaja kasuks ka kaebuse rahuldamata osa arvelt. Väär on kassaatori väide, et ringkonnakohtu selline seisukoht on vastuolus Riigikohtu halduskolleegiumi 28. veebruari 1997. a määrusega nr 3-3-1-6-97. Riigikohtu halduskolleegium on osundatud määruses leidnud, et maksuvaidluste lahendamisel kuulub kohtukulude osas kohaldamisele HKS § 69 esimene, mitte kolmas lõige. Halduskolleegiumi määruses leitakse, et vaatamata sellele, et HKS § 69 lg 1 ei erista kaebuse osalist ja täielikku rahuldamist, on nimetatud sätet võimalik kohaldada ka kaebuse osalise rahuldamise korral. Kassaator on teinud sellest eksliku järelduse, et kaebuse osalise rahuldamise korral tuleb HKS § 69 lg 1 alusel kohtukulud välja mõista täies ulatuses. HKS § 69 lg 1 sätestab: «Kui kohus kaebuse rahuldab, mõistab ta kaebuse esitaja palvel vastavalt täidesaatva riigivõimu organilt, kohalikult omavalitsuselt või vähemusrahvuste kultuuriautonoomia asutuselt kaebaja kasuks kõik tema poolt kantud kohtukulud, sealhulgas riigilõiv ja tasu õigusabi eest.» Selles sättes tuleb «kõigi kohtukulude» all mõista kohtukulude liike. Seega on HKS § 69 lg 1 alusel õigus välja mõista kõik kantud kohtukulud, kusjuures kohus võib kulud välja mõista proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga. Eeltoodud põhjustel tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsus muutmata. Juhindudes HKS § 57 p-st 1 ja § 68 lg-st 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: 1. Jätta osaühingu Impexmar kassatsioonkaebus rahuldamata. 2. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 29. juuni 1998. a otsus haldusasjas nr II-3/205/98 muutmata. 3. Kanda kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse. Määrus jõustub 12. oktoobril 1998. a teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Hele-Kai REMMEL