Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-24-98 M. Palumaa ja I. P. esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS § 8 lg 1 p 4 ja § 10 lg 2 kohaldamise asjas — RT III, 1998, 26, 256

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus 18. septembril 1998. a 3-3-1-24-98 M. Palumaa ja I. P. esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKS § 8 lg 1 p 4 ja § 10 lg 2 kohaldamise asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 17. septembril 1998. a avalikul kohtuistungil läbi Merike Palumaa ja I. P. esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 27. aprilli 1998. a määrusele haldusasjas nr II-3/156/98. Harju maavanema 4. detsembri 1997. a korraldusega nr 2979 otsustati korraldada kirjalik piiratud enampakkumine Tallinna linnas Pirita linnaosas asuvatele E. Särgava allee 1b, 1c ja 1e maaüksustele kogusuurusega 3696 m2. Korralduse punkti 1.3 kohaselt võisid enampakkumisel osaleda «Harju maakonnas elavad abikaasad, kelle keskmine vanus ei ületa 30 aastat, samuti perekond või üksikisik, kelle kasvatada ja ülal pidada on vähemalt kolm alaealist last». Tallinna linnas Pirita linnaosas E. Särgava allee 1b, 1c, 1e asuvate maaüksuste piiratud enampakkumise korraldamiseks moodustatud komisjoni 19. jaanuari 1998. a protokolli nr 2 kohaselt otsustas komisjon teha maavanemale ettepaneku lugeda Helmi Toome pakkumine enampakkumiste tingimustele mittevastavaks, Are Enoki ja Rutt Enoki, Tiit Vahenõmme ja Tiina Vahenõmme ning Merike Palumaa ja I. P. pakkumised lugeda enampakkumisel osalevateks ning teatada viivitamatult kirjalikult pakkumiste tulemustest kõigile pakkujatele. Sama komisjon otsustas teha maavanemale ettepaneku kinnitada enampakkumise võitjaks A. Enok ja R. Enok. Harju maavanem andis 22. jaanuaril 1998. a korralduse nr 76 «Pakkumiste tulemustest», mille punktiga 1 tunnistati E. Särgava allee 1b, 1c ja 1e maaüksuste enampakkumisel osalevateks A. Enok ja R. Enok, T. Vahenõmm ja T. Vahenõmm ning M. Palumaa ja I. P. pakkumised. M. Palumaa ja I. P. esitasid Harju maavanema 22. jaanuari 1998. a korralduse nr 76 peale protesti, milles palusid tunnistada A. Enoki ja R. Enoki pakkumine enampakkumisel mitteosalevaks, kuna pakkumise avaldusele polnud lisatud passide originaale. Seega polnud A. Enoki ja R. Enoki pakkumine kooskõlas «Maa enampakkumisega erastamise korra» punkti 25 alapunktiga 3. Harju maavanema 28. jaanuari 1998. a korralduse nr 238 punktiga 1 jäeti M. Palumaa ja I. P. protest rahuldamata. Maavanem leidis, et A. Enoki ja R. Enoki pakkumine vastas «Maa enampakkumisega erastamise korra» sätetele. M. Palumaa ja I. P. esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi esitas 2. veebruaril 1998. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada Harju maavanema 22. jaanuari 1998. a korralduse nr 76 ja 28. jaanuari 1998. a korralduse nr 238 täielikult seadusevastaseks. Kaebuse kohaselt rikuvad need korraldused M. Palumaa ja I. P. «subjektiivseid õigusi, kuna nõuetele mittevastavate pakkumiste arvestamine enampakkumistes osalevatena loob näilise konkurentsi ning piirab Palumaade õigust konkursil vabalt osaleda». Tallinna Halduskohtu 20. veebruari 1998. a määrusega jäeti kaebus HKS § 10 lg-te 1 ja 2 alusel käiguta ning anti kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks aega 4. märtsini 1998. a. 4. märtsil 1998. a esitas kaebajate esindaja Tallinna Halduskohtu 20. veebruari 1998. a määrusele vastuse. Selles selgitati, et Harju Maavalitsus rikkus Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 268 kinnitatud «Maa enampakkumisega erastamise korra» punkte 7 ja 25, kuna luges enampakkumisel osalejateks ka isikud, kes esitasid puudulikud dokumendid. Kuna kehtestatud nõuetele mittevastavate isikute enampakkumisele lubamisega osales enampakkumisel «Maa enampakkumisega erastamise korra» punkti 7 nõuetele mittevastavaid isikuid, vähendas see kaebuse esitajate õigust enampakkumisel vabalt osaleda ja võimalust enampakkumist võita. Tallinna Halduskohtu 13. märtsi 1998. a määrusega tagastati kaebus HKS § 10 lg 2 alusel esitajale läbivaatamatult. Kohus leidis, et kaebajad pole kaebuses «märkinud, milliseid õigusakte on vaidlustatud korralduste väljaandmisel rikutud. Kaebaja subjektiivsetel õigustel peab olema kindel alus kehtiva õigusnormistiku alusel. Sellest tulenevalt peab kaebaja kohtule esitatavas kaebuses oma subjektiivsete õiguste olemasolu alati põhjendama. Kaebaja peab kaebuses suutma osundada mingit õigusallikat, mis talle vastavaid õigusi on omandanud. Sellise aluse puudumisel ei saa tõestada ka subjektiivsete õiguste rikkumist, sest sellisel juhul need õigused puuduvad». M. Palumaa ja I. P. esindaja esitas Tallinna Halduskohtu 13. märtsi 1998. a määrusele erikaebuse, milles palus tühistada määruse materiaalõigusnormide ja menetlusnormide rikkumise tõttu ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Erikaebuse kohaselt ei nähtu kohtumäärusest, et kaebuse esitajad vastasid õigeaegselt kohtumäärusele ja kõrvaldasid kaebuse puudused. Erikaebuse esitaja väitis, et kaebuse esitajate õigus enampakkumisel vabalt osaleda tulenes «Maa enampakkumisega erastamise korra» punktist 7. Nimetatud sättest tuleneb iga enampakkumisel osaleja õigus nõuda enampakkumise väljakuulutajalt selle sätte täitmist. Tallinna Halduskohtu 13. märtsi 1998. a määrus piirab kaebuse esitajate Põhiseaduse §-s 15 ettenähtud õigust vabalt pöörduda kohtusse. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 27. aprilli 1998. a määrusega haldusasjas nr II-3/156/98 jäeti Tallinna Halduskohtu 13. märtsi 1998. a määrus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtule esitatud kaebusest ei nähtu, «millist seadusega kaitstud kaebuse esitajate subjektiivset õigust vaidlustatud korraldusega rikutakse». Ringkonnakohus asus seisukohale, et «Maa enampakkumisega erastamise korra» punkti 47 kohaselt ei kinnitata enampakkumise tulemusi, kui on rikutud enampakkunise korda või erastamise korraldaja võtab sama korra punkti 46 alusel vastu otsuse protesti rahuldamise kohta. Seega toimub enampakkumisel osalenud pakkumiste, sealhulgas enampakkumisele lubatud isikute ringi kindlaksmääramise seaduslikkuse hindamine enampakkumise tulemuste kinnitamisel. Ringkonnakohus märkis, et kuna «enampakkumisele lubatud isikute vastavust korra p-le 7 hinnatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisel, siis vaadatakse ka kaebused korra p 7 väidetava rikkumise suhtes läbi enampakkumise tulemuste vaidlustamisel. Erikaebuse esitajate esindaja seletuse kohaselt on otsus enampakkumise tulemuste kohta vaidlustatud halduskohtus». M. Palumaa ja I. P. esindaja esitas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 27. aprilli 1998. a määrusele kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada määruse ja saata asi sisuliseks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Kassaator leiab, et ringkonnakohus rikkus materiaal- ja menetlusõigusnorme ning see viis ebaõige kohtulahendi tegemiseni. Kassaator leiab, et «Maa enampakkumisega erastamise kord» näeb ette enampakkumise etappide vaidlustamise võimaluse, vältimaks võimalikke vigu juba enampakkumise protseduuri keskel. Kui lähtuda ringkonnakohtu seisukohast, et vaidlustada saab üksnes viimast korraldust, siis poleks «Maa enampakkumisega erastamise korra» punktis 46 ettenähtud vahekaebeõigusel mingit seaduslikku kaitset. Kassaator märgib, et maavanema «ühtede korralduste peale esitatavate kaebuste menetlusse võtmine ei olene ega saagi oleneda sellest, et kaebused mõnede teiste korralduste peale on võetud menetlusse». Selline seisukoht pole kooskõlas «Maa enampakkumisega erastamise korra» punktiga 46 ega ka HKS § 4 lg-ga 1. Ebaõige on ringkonnakohtu väide, et kaebusest ei nähtu, millist seadusega kaitstud kaebuse esitajate subjektiivset õigust vaidlustatud korraldustega rikutakse. Kaebuse esitajad on nii kaebuses, kohtule saadetud vastustes kui ka erikaebuses märkinud, et «Maa enampakkumisega erastamise korra» punkt 7 määrab subjektide ringi, kes võisid enampakkumisel osaleda. Sama korra punkt 25 «kehtestas subjektide kontrollimise dokumentaalsed kriteeriumid, mida Harju Maavalitsus ei järginud, kui luges konkursil osalejateks puudulikud dokumendid esitanud isikud. Kuna nõuetele mittevastavate isikute enampakkumisele lubamise tõttu osales enampakkumisel korra punkti 7 nõuetele mittevastavaid isikuid, vähendas see Palumaade õigust enampakkumisel vabalt osaleda ja võimalust enampakkumist võita». Antud juhtumil on nii Tallinna Halduskohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus keeldunud õigusemõistmisest, rikkudes seega kaebajatele Põhiseaduse §-s 15 ettenähtud õigust pöörduda kohtusse. Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1. Põhjendatud on kassaatori väide, et kohtud rikkusid kohtumenetluse seaduse nõudeid. Vastavalt HKS § 3 lg 1 p-le 1 ja § 4 lg 1 p-le 2 kuulub halduskohtu pädevusse kaebuste lahendamine maavanema õigusakti või toimingu peale. HKS § 5 lg 1 ja § 8 lg 1 p 4 kohaselt on halduskohtusse pöördumise aluseks kaebuse esitaja õiguste rikkumine ning kaebaja peab kaebuses märkima põhjused, miks ta loeb õigusakti oma õigusi rikkuvaks. Kaebuses peab olema osundatud õigusaktile, millega on vastuolus kaevatud haldusakt. Asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel peab halduskohtunik tulenevalt HKS § 9 lg 1 p-st 1 kontrollima, kas see nõue on täidetud. Kui halduskohtunik leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta HKS § 10 lg 1 alusel kaebuse käiguta jätmise määruse ja annab puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-päevase tähtaja. Vastavalt HKS § 10 lg-le 2 tagastab halduskohtunik kaebuse esitajale kaebuse oma määrusega vaid juhul, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud ja kaebuse läbivaatamine ei ole seetõttu võimalik. M. Palumaa ja I. P. esindaja esitas 4. märtsil 1998. a vastuse Tallinna Halduskohtu 20. veebruari 1998. a määrusele. See vastus on sisuliselt käsitatav kohtule esitatud kaebuse täiendusena. Vastuses on märgitud, et Tallinna linnas Pirita linnaosa E. Särgava allee 1b, 1c ja 1e maaüksuste enampakkumisel osalenud A. Enoki ja R. Enoki dokumendid ei vastanud Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 268 kinnitatud «Maa enampakkumisega erastamise korra» punkti 25 nõuetele, mistõttu Harju maavanemal ei olnud õigust lugeda Enokite pakkumist enampakkumisel osalevaks. Vastuses väidetakse, et kuna nõuetele mittevastavate isikute enampakkumisele lubamise tõttu osales enampakkumisel «Maa enampakkumisega erastamise korra» punkti 7 nõuetele mittevastavaid isikuid, vähendas see «Palumaade õigust enampakkumisel vabalt osaleda ja võimalust enampakkumist võita». Seega on kaebuse esitajad märkinud põhjused, miks nad loevad Harju maavanema 22. jaanuari 1998. a korraldust nr 76 ja 28. jaanuari 1998. a korraldust nr 238 oma õigusi rikkuvaiks. Antud juhul ei esine HKS § 8 lg 1 p 4 nõuete rikkumist. Halduskohtusse pöördumise aluseks on kaebaja õiguste tegelik või väidetav rikkumine ja halduskohus peab tuvastama, kas ja kuidas kaevatav akt rikub kaebuse esitaja õigusi. 2. Õige on kassaatori seisukoht, et ringkonnakohus tõlgendas «Maa enampakkumisega erastamise korra» punkti 46 vääralt. «Maa enampakkumisega erastamise korra» punkti 27 kohaselt viiakse kirjalik enampakkumine läbi sama korra punktides 38--44 sätestatud korras. Selle korra punkti 44 kohaselt protokollib enampakkumise läbiviimise komisjon pakkumised. Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja tema poolt määratud protokollija. Pakkumiste protokolli juurde lisatakse pakkumiste leht. Pakkumise tulemustest teatab pakkumise korraldaja viivitamatult kirjalikult kõigile osavõtjatele. Sama korra punkt 46 sätestab: «Enampakkumise läbiviimise kohta võib erastamise korraldajale esitada kirjaliku protesti hiljemalt kolme päeva jooksul pärast suulise enampakkumise toimumist või kirjaliku enampakkumiste tulemuste teatavaks tegemist. Protesti võivad esitada komisjoni liikmed ja pakkumisel osalejad. Protesti läbivaatamiseks esitab komisjon erastamise korraldajale kolme päeva jooksul oma arvamuse esitatud protesti kohta. Erastamise korraldaja teeb viie päeva jooksul otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.» Antud juhul on enampakkumise tulemustest teatatud pakkumisest osavõtjatele Harju maavanema 22. jaanuari 1998. a korraldusega nr 76. Pakkumisel osalejad I. P. ja M. Palumaa esitasid enampakkumise läbiviimise kohta protesti, mis jäeti Harju maavanema 28. jaanuari 1998. a korraldusega nr 238 rahuldamata. HKS § 3 lg 1 p 1 ja § 4 lg 1 p 2 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse kaebuste lahendamine maavanema õigusakti peale. HKS § 3 lg 1 p 1 mõtte kohaselt on õigusakt dokument, mis loob kellelegi õigusi või paneb kellelegi kohustusi. Maavanema korraldus on HKS § 3 lg 1 p 1 tähenduses õigusakt. Halduskohtul pole õigust keelduda võtta menetlusse I. P. ja M. Palumaa kaebust Harju maavanema 22. jaanuari 1998. a korralduse nr 76 ja 28. jaanuari 1998. a korralduse nr 238 seadusevastaseks tunnistamiseks põhjusel, et halduskohtu menetluses on nimetatud isikute kaebus Harju maavanema 29. jaanuari 1998. a korralduse nr 249 «Maa enampakkumisega erastamise tulemuste kinnitamine» peale. Selline keeldumine on Põhiseaduse § 15 lg-s 1 ja HKS § 5 lg-s 1 sätestatud kaebeõiguse rikkumine. Nendel põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 27. aprilli 1998. a määrus ja Tallinna Halduskohtu 13. märtsi 1998. a määrus kuuluvad tühistamisele ning asi tuleb saata läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Juhindudes HKS § 57 p-st 2 ja § 68 lg-st 3, Riigikohtu halduskolleegium määrab: 1. Rahuldada Merike Palumaa ja I. P. esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 27. aprilli 1998. a määrus haldusasjas nr II-3/156/98 ja Tallinna Halduskohtu 13. märtsi 1998. a määrus haldusasjas nr 3-266/98 ja saata asi läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. 3. Tagastada advokaadibüroole «Pohla & Hallmägi» kassatsioonikautsjon 550 (viissada viiskümmend) krooni. Määrus jõustub 28. septembril 1998. a. teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN 27.02.2018 16:45 Isikunimi asendatud initsiaalidega Riigi Teataja seaduse § 4 lõike 3 alusel arvestades Riigikohtu 27.02.2018 kirja nr 6-1/18-81