Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-3-8-98 Elle Preegeli ja Helve Pallosoni avalduses Leida-Benita Oeselja põlvnemise tuvastamiseks — RT III, 25, 247

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 8. septembril 1998. a 3-2-3-8-98 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja H. Jõks, avaldajate E. Preegeli ja H. Pallosoni ning nende esindaja vandeadvokaat E. Sassiani osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 31. augustil 1998. a Eesti Vabariigi kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Linnakohtu 3. aprilli 1998. a otsuse Elle Preegeli ja Helve Pallosoni avalduses Leida-Benita Oeselja põlvnemise tuvastamiseks. Elle Preegel ja Helve Palloson esitasid avalduse oma ema Leida-Benita Oeselja põlvnemise tuvastamiseks August Rattasest. Juriidilise fakti tuvastamist vajasid nad A. Rattase emalt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks. Linnakohus rahuldas avalduse ja tuvastas asjas kogutud tõendite alusel juhindudes ORAS § 8 lg-st 6 ja perekonnaseaduse (PkS) § 42 lg-st 2, et 20. augustil 1924. a sündinud ja 12. märtsil 1996. a surnud Leida-Benita Oeselg põlvnes 6. mail 1962. a surnud August Rattasest. Kohtuvigade parandamise avalduses palub Eesti riik Siseministeeriumi kaudu kohtuotsuse tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. PkS § 42 lg 1 kohaselt võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui põlvnemine pole tuvastatud enne lapse täisealiseks saamist, võib seda teha ainult täisealiseks saanud lapse nõudel. Seega ei kuulu avaldajad E. Preegel ja H. Palloson nende isikute hulka, kes on õigustatud nõudma oma ema põlvnemise tuvastamist väidetavast vanaisast August Rattasest. Vastuses kohtuvigade parandamise avaldusele leiavad vastustajad, et ORAS § 8 lg 6 laiendas isikute ringi, kes on õigustatud nõudma põlvnemise tuvastamist. Osundatud norm kui erisäte PkS § 42 suhtes lubab avaldajatel omandireformiga seotud asjades taotleda kohtult põlvnemise tuvastamist nii vanema kui vanavanema suhtes juhul, kui see ei ole varem kindlaks tehtud. Kolleegiumi istungil pidas E. Preegeli ja H. Pallosoni esindaja kohtuvigade parandamise avaldust põhjendamatuks ja palus selle rahuldamata jätta. Kolleegium leidis, et avaldus ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. 8. oktoobril 1997. a võttis Riigikogu vastu Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 8 täiendamise seaduse, mis jõustus 6. novembril 1997. a. Osundatud seadusega täiendati ORAS §-i 8 lõikega 6 järgmises sõnastuses: kui käesoleva paragrahvi lõike 3 või 4 alusel omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamist taotleva isiku vanema või vanavanema põlvnemine isast, kes oli õigusvastaselt võõrandatud vara endine omanik, ei ole varem kindlaks tehtud, võib see isik taotleda kohtult põlvnemise tuvastamist perekonnaseaduses sätestatud alustel. Eeltoodu on erisätteks PkS § 42 lg 1 suhtes ja laiendab nende isikute ringi, kes on õigustatud nõudma põlvnemise tuvastamist omandireformi käigus vara tagastamiseks. Seega tuleb tunnistada, et avaldajad Elle Preegel ja Helve Palloson ongi õigustatud isikuteks ORAS § 8 lg 6 järgi. Juhindudes TsKS §-st 357, kolleegium otsustas: Jätta Tallinna Linnakohtu 3. aprilli 1998. a otsus muutmata ja Eesti Vabariigi kohtuvigade parandamise avaldus rahuldamata. Eesistuja J. ODAR Liikmed H. JÕKS L. LAARMAA