Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-83-98 L. K. süüdistusasjas KrK § 203 lg 1 järgi — RT III, 1998, 25, 243

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 11. augustil 1998. a 3-1-1-83-98 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ja liikmed Jüri Rätsep ning Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja L. K. süüdistuses KrK § 203 lg 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kriminaalasja läbivaatamisest osa L. K. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss. Tartu Maakohtu 9. märtsi 1998. a kohtuotsusega mõisteti L. K. õigeks süüdistuses KrK § 17 lg 5 ja 6 -- 139 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 203 lg 1 järgi. Apellatsioonprotesti alusel tühistas Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse osaliselt, tunnistas L. K. süüdi KrK § 203 lg 1 järgi, karistas teda rahatrahviga 10 päevamäära ulatuses ning KrK § 53 lg 1 p 1 ja KrMK § 5 lg 1 p 3 alusel vabastas süüdimõistetu karistusest seoses aegumistähtaja möödumisega. Ringkonnakohus leidis, et kuna L. K. pani talle KrK § 203 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toime 1. märtsil 1995. a, aga ringkonnakohus tegi otsuse rohkem kui 1 aasta möödumisel, on see kuritegu KrK § 53 lg 1 p 1 mõtte kohaselt aegunud ning süüdimõistetu tuleb karistusest vabastada. Esitatud kassatsioonprotestis taotleb Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana Vassilevskaja ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega L. K. vabastati mõistetud karistusest. Kassaator leiab, et kriminaalvastutusele võtmise aegumistähtaega arvestatakse kuni süüdistatava kohtu alla andmise päevani. Kuna L. K. anti kohtu alla 19. septembril 1995. a, ei olnud üheaastane aegumistähtaeg möödunud. Riigikohtu kriminaalkolleegium, kuulanud ära vandeadvokaat A. Pärteli, kes taotles jätta protest rahuldamata, riigiprokurör M. Püssi, kes leidis, et protest kuulub rahuldamisele, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leidis: Kehtiv KrK § 53 seob aegumistähtajad kriminaalvastutusele võtmise momendiga. Kriminaalvastutuse ega ka kriminaalvastutusele võtmise mõisteid aga kriminaalkoodeks ei ava. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu otsusega nr 3-1-1-32-96 12. märtsist 1996. a A. K. süüdistusasjas (RT II 1996, 12,167) on antud tõlgendus, mille kohaselt kriminaalvastutusele võtmine on käsitatav ajas kulgeva protsessina, mis algab süüdistatava kohtu alla andmisest. Sellest tuleneb, et kui isik on antud kohtu alla enne KrK §-s 53 toodud tähtaegu, ei ole KrMK § 5 lg 1 p 3 ning § 5 lg 2 kohaldatavad. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei pea vajalikuks käesoleva kriminaalasja läbivaatamisel seda väljakujunenud seisukohta muuta. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. aprilli 1998. a kohtuotsus L. K. karistusest vabastamise osas ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kassatsioonprotest rahuldada. Mõista L. K-lt riigituludesse kaitsetasu 637 krooni 20 senti. Kohtuotsus jõustub 11. augustil 1998. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Jüri RÄTSEP Peeter VAHER