Jõhvi Linnavolikogu — Jõhvi linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 218, 1956

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755;….2004, 56, 399) § 22 lõike 1 punkti 36.5, jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 30, 208) § 71, Virumaa Tervisekaitseteenistuse ja Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse ettepanekud, Jõhvi Linnavolikogu määrab: 1. Kehtestada Jõhvi linna jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Kinnitada Jõhvi linna jäätmehoolduseeskirja alljärgnevad lisad: 2.1. Lisa 1. Jõhvi linna territooriumil asuvate tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajate jäätmete käitlemise kord; 2.2. Lisa 2. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded. 3. Tunnistada kehtetuks Jõhvi Linnavolikogu 20. jaanuari 2000. a määrus nr 6 «Jõhvi linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine» (KO 2000, 9, 179) ja Jõhvi Linnavolikogu 15. veebruari 2001. a määrus nr 39 «Metallijäätmete käitlemise kord Jõhvi linnas» (KO 2001, 30, 564; 2003, 14, 380). 4. Määrus jõustub 31. detsembril 2004. a. Volikogu esimees Vallo REIMAA Kinnitatud Jõhvi Linnavolikogu 23. septembri 2004. a määrusega nr 60 JÕHVI LINNA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolev eeskiri määrab jäätmekäitluse üldise korra Jõhvi linna haldusterritooriumil. 1.2. Eeskirja täitmine on kohustuslik kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Jõhvi linna haldusterritooriumil. 1.3. Jäätmehooldust Jõhvi linnas korraldab Jõhvi linnavalitsus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ning linna põhimäärusele. II. MÕISTED 2.1. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 2.1.1. jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2.1.2. olmejäätmed – kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tavajäätmeid kui ka ohtlikke jäätmeid; 2.1.3. segaolmejäätmed – olmejäätmete sortimisel järele jäänud füüsiliselt eraldamatu segunenud jäätmete mass; 2.1.4. aiajäätmed – risu, oksad, rohi, lehed ja muud taolised taimsed jäätmed; 2.1.5. ehitusjäätmed – ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetav pinnas; 2.1.6. suurjäätmed – suuregabariidilised ja rasked jäätmed (vana mööbel, jalgrattad, WC-potid, vannid, kraanikausid, pliidid jne); 2.1.7. ohtlikud jäätmed – oma omadustelt inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud jäätmed, mis vastavalt jäätmeseaduse §-le 6 nõuavad erimenetlust nende käitlemisel (vanad õlid, lahustid, vanad värvid, vanad ravimid, televiisorite kineskoobid, külmkapid jne); 2.1.8. riskijäätmed – lõikavad, torkavad, haisvad ja tolmavad jäätmed, tavajäätmed, mis nõuavad erikäitlust; 2.1.9. taaskasutatavad jäätmed (teisene toore) – jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks; 2.1.10. vanametall – kasutusest kõrvaldatud metallpakend ja muud metallijäätmed; 2.1.11. vanapaber ja papp – puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp; 2.1.12. ökoloogilised kuivkäimlad – kuivkäimlad, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet; 2.1.13. probleemtoode – on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. (Jäätmeseaduse § 25 järgi – patareid ja akud, elektri- ja elektroonikaseadmed, mootorsõidukid ja nende osad k.a rehvid jne); 2.1.14. jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed (jäätmeseaduse §-de 66–69 tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum); 2.1.15. kinnistu valdaja – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; 2.1.16. jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 2.1.17. jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel; 2.1.18. jäätmehooldeleping – jäätmetekitaja, kinnistu valdaja või varahoolduse ettevõtte ja jäätmekäitlusettevõtte vahel sõlmitud kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning mille sõlmimisega töövõtja muutub jäätmete omanikuks, kui leping ei näe ette teisiti; 2.1.19. jäätmekogumisvahendid – kotid, konteinerid, mahutid jm anumad ja pakendid, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed; 2.1.20. jäätmete taaskasutamine – jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel, või seda ettevalmistav tegevus; 2.1.21. klaaspakend – kasutusest kõrvaldatud klaaspakend (klaaspudelid); 2.1.22. kompostimine – orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostoris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel; 2.1.23. kompostor – orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav spetsiaalne mahuti; 2.1.24. prügila – jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila) ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel; 2.1.25. pakend – mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kätte toimetamiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani; 2.1.26. pakendijäätmed – on mis tahes pakendid või pakendimaterjalid, mis on jäätmed jäätmeseaduse § 2 mõistes, välja arvatud tootmisjäägid; 2.1.28. korraldatud olmejäätmete vedu – on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta Jõhvi Linnavolikogu poolt korraldatud eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 2.1.29. keskkonnajärelevalve asutus – keskkonnainspektsioon, KOV volikogu poolt volitatud isikud; 2.1.30. puhastusala – haljasala, muu maa või kõnnitee, mis asub kinnistu omaniku krundi või maakasutaja krundi ja avaliku sõidutee vahel. III. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDPRINTSIIBID 3.1. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. 3.2. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Jõhvi linnavalitsuse poolt esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumist selleks ettenähtud mahutitesse või linnavalitsuse poolt määratud kogumispunktidesse. Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. 3.3. Eraldi kogutavate jäätmete (v.a segaolmejäätmed) kogumisvahendid tuleb varustada vastuvõetava jäätme liiki, kogumisvahendi tühjendaja nime ja kontaktaadressi sisaldava informatsiooniga. 3.4. Juriidilisest isikust jäätmevaldaja korraldab oma jäätmete kogumist, taaskasutamist, ladustamist või annab üle jäätmekäitlusettevõttele. Peab koguselist ja liigilist arvestust oma tegevuse tulemusena tekkinud jäätmete ja nende käitlemise üle. 3.5. Füüsilisest isikust jäätmevaldaja võimaluse piires vähendab kodumajapidamises jäätmete tekkimist. Käitleb ise jäätmeid kohapeal (kogub, sorteerib, veab jäätmete ladestuskohta, taaskasutab) või annab olmejäätmed käesoleva eeskirjaga kindlaks määratud korras üle jäätmekäitlusettevõttele. IV. OLMEJÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE 4.1. Jäätmevaldaja (kinnistu valdaja) ülesanded: 4.1.1. omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või nad peavad jäätmekäitluslepingu alusel kasutama ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele; 4.1.2. korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud ja linnavalitsuse poolt konkursi korras valitud jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmevaldaja ja kinnistu valdaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmehooldelepinguga; 4.1.3. võimaluse korral vähendama jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel. 4.2. Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 4.2.1. kuni 100-liitriseid niiskuskindlast paberist või plastikust valmistatud jäätmekotte; 4.2.2. käsitsi teisaldatavaid, põhiliselt 80, 140, 240, 360, 600 või 800 liitriseid kaanega suletavaid ning haaratavaid spetsiaalselt selleks otstarbeks valmistatud väikekonteinereid, mida on võimalik tühjendada jäätmeautodesse; 4.2.3. kaanega varustatud konteinereid mahtuvusega 1500, 2500 ja 4500 liitriseid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta; 4.2.4. kokkusurumise seadmega varustatud mahutid. 4.3. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumismahuteid puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui 1 kord kvartali jooksul. 4.4. Kogumismahuti peab olema terve ja korralikult suletav. Kogumismahuti puhtuse ja õige kasutamise eest jäätmete hoiustamisel hoolitseb kogumisvahendi omanik või kasutaja (kui jäätmekäitlusettevõttega ei ole kokku lepitud teisiti) 4.5. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab jäätmemahutid Jõhvi linnavalitsus või territooriumi haldav ettevõte. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema jäätmenõu (spetsiaalselt jäätmete hoidmiseks valmistatud), mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab ettevõte. Avalike ürituste paigad varustab jäätmemahutitega ürituse korraldaja, kes likvideerib vastavalt kehtestatud heakorraeeskirjadele kogu ürituse käigus tekkinud jäätmed. 4.6. Jäätmete kogumise mahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada jäätmemahuti tühjendamist. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval. 4.7. Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse, mille asukoht on kokku lepitud linnavalitsusega. Korterelamutega aladel, kus elamute juurde on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut linnavalitsuse tingimustel ja kirjalikul loal. 4.8. Jäätmevaldaja peab tagama, et tema poolt täidetud jäätmekonteineri mass ei ületa piirnormi: 50 kg 0,1 m 3 kohta. Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 18 kg. 4.9. Korraldatud jäätmekogumissüsteemiga liitunud ühepereelamu jäätmekott tuleb paigutada jäätmevedajaga kokkulepitud ajaks vahetult kinnistuga piirnevale puhastusalale (v.a kõnniteele). Jäätmemahuti (konteiner) tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta, mis on ühes tasapinnas veovahendiga ja millele on võimalik jäätmeveokiga lähedale sõita nii suvel kui talvel (mahuti käsitsi teisaldamise vahemaa max 5 m). 4.10. Jäätmete kogumismahuteid tohib paigutada spetsiaalsesse jäätmeruumi või katusealusesse (jäätmemajasse). 4.11. Juhul kui jäätmed ei mahu või neid ei ole mingil muul põhjusel võimalik kogumismahutisse paigutada (suurjäätmed), on lubatud jäätmete ajutine hoidmine jäätmemahuti vahetus läheduses, korraldades nende äraveo hiljemalt kahe päeva jooksul. 4.12. Jäätmete ajutine jäätmemahuti väline ladustamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist (raadiod, televiisorid, külmkapid, akud, segaolmejäätmed jne). 4.13. Klaas- ja plastikpudelid ning pakendid tuleb paigutada linna territooriumil asuvatesse üldkasutatavatesse või jäätmekäitlejalt renditud klaaspakendite ja plastikpudelite kogumise mahutitesse või viia vastavasse taara vastuvõtupunkti. Suuremõõtmelised klaasijäätmed (aknaklaasi lehed jms) paigutada selleks sobiliku avausega mahutitesse, vältides ümbruskonna reostumist klaasikildudega. Lehtklaasi jäätmete paigutamine klaas- ja plastikpudelite mahutitesse ei ole lubatud. 4.14. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui nad vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud. 4.15. Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta. 4.16. Kuiv ja mitte määrdunud vanapaber ja papp tuleb teisese toorme kogumisvahendite olemasolu korral paigutada vastavasse kogumismahutisse või toimetada selleks rajatud jäätmekäitluskohta. Suuremate pakkekartongi koguste (üle 100 kg) puhul on võimalik tellida jäätmekoguja kohapeale. 4.17. Jäätmete kogumismahutitesse ei tohi paigutada: 4.17.1. ohtlikke jäätmeid; 4.17.2. jahutamata tuhka; 4.17.3. lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; 4.17.4. vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 4.17.5. käimlajäätmeid; 4.17.6. kogumiskaevude setteid; 4.17.7. nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 4.17.8. radioaktiivseid jäätmeid; 4.17.9. erikäitlust vajavaid jäätmeid; 4.17.10. jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid. 4.18. Eespool nimetatud omadustega jäätmed peab jäätmevaldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: 4.18.1. ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt; 4.18.2. muud eraldi määratud vastuvõtukohad; 4.18.3. andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. 4.19. Üldkasutatavad klaas- ja plasttaara kogumismahutite asukohad ja erinevate jäätmete vastuvõtukohtade aadressid, kuhu linnakodanikud saavad jäätmeid ära anda, avalikustatakse Jõhvi Linnavalitsuse koduleheküljel ja Jõhvi Teatajas. V. OLMEJÄÄTMETE VEDU JA KÄITLEMINE 5.1. Jõhvi linna haldusterritooriumil asuvad ja tegutsevad jäätmevaldajad loetakse liitunuks korraldatud olmejäätmete veoga alates Jõhvi Linnavolikogu olmejäätmete veopiirkonna kehtestamise määruse jõustumisest. Jõhvi linnas moodustatakse 1 (üks) jäätmeveo piirkond lähtudes eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest ning teede ja tänavate võrgu eripärast. Jõhvi linna haldusterritooriumil jäätmevaldaja sõlmib olmejäätmete äraveoks teeninduslepingu ja kooskõlastab veograafikud ainult konkursi korras eri- või ainuõiguse saanud veoettevõttega. 5.2. Olmejäätmete erineva suurusega mahutite äraveo sagedused on jäätmevaldajatele määratud linnavolikogu määrusega nr 59, 26.08.2004. a kogemuslikult kogutud andmete põhjal, kuid mitte harvemini kui eeskirja punktis 5.8.2 toodud. 5.3. Jõhvi Linnavalitsus võib korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastada erandkorras teatud tähtajaks olmejäätmete valdaja tema kirjaliku avalduse alusel, kui ta ise korraldab jäätmekäitluse. 5.4. Kogutud olmejäätmeid tohib transportida ainult Uikala prügilasse. 5.5. Eri- või ainuõiguse saanud jäätmekäitlusettevõte on kohustatud: 5.5.1. vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 5.5.2. ära vedama kogumismahutisse toodud jäätmed lepingus kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust. Elanikkonnalt jäätmeid kogudes võivad jäätmekäitlusettevõtte töötajad siseneda minimaalselt vajaliku sagedusega eraomanduses olevale territooriumile; 5.5.3. koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; 5.5.4. oma tegevuse käigus mitte kahjustama olmejäätmete kogumismahuteid; 5.5.5. paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta; 5.5.6. korraldama jäätmevedu linnakodanikke vähimal häirival viisil. Täitunud jäätmekonteinerite tühjendamine ja jäätmete äravedu elamukvartalitest on keelatud ajavahemikus kella 23.00–6.00. 5.6. Jäätmekäitlusettevõte ei ole kohustatud tühjendama konteinerit, kui: 5.6.1. konteineri mass ületab punktis 4.8 sätestatud piirväärtust või sisaldab lubamatuid jäätmeid. Sellistel juhtumitel tuleb kogutud jäätmed uuesti sorteerida ja äraveoks tellida spetsiaalne mahukate või ohtlike jäätmete veoks kohaldatud veok; 5.6.2. konteinerit ei saa jäätmete kokkupressimise, kättesaamatuse või muul põhjusel tühjendada nn vabapuistemeetodil. 5.7. Kõrvalised isikud ei tohi valikuliselt ega täielikult eemaldada konteinerisse paigutatud jäätmeid. Seda võib teha ainult jäätmekäitlusettevõte ja jäätmeid kogumismahutisse paigutanud isik. 5.8. Jäätmevaldaja jäätmete käitlemisel: 5.8.1. kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud; 5.8.2. tellima jäätmemahuti tühjendamise sellise sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse. Sõlmima reaalses mahus (mahuti suurus, veosagedus) lepingu eri- või ainuõiguse saanud ettevõttega jäätmete äraveoks vähemalt üks kord kuu jooksul. Juhul kui kuni kahe korteriga väikeelamutes on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt eeskirja punktidele 5.10, 5.11 on kuni 240 l mahuteid lubatud tühjendada vastavalt vajadusele (Jõhvi Linnavolikogu määrus nr 59, 26.08.2004. a) 5.9. Juhul kui jäätmevaldaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab ta jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid ning säilitama prügila valdaja poolt väljaantud kviitungit jäätmete üleandmise kohta. 5.10. Füüsilised ja juriidilised isikud võivad orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid kompostida kinnistes kompostihoidlates – kompostorites, kuhu ei pääse ligi linnud ega loomad. Lahtistes kompostiaunades võib eravalduses olevate kinnistute territooriumil kompostida taimse päritoluga jäätmeid (aiajäätmed). Eravalduses olevale kinnistule rajatud kompostiaun peab asuma vähemalt viie meetri kaugusel kinnistu piirist, kui naabrite vahel ei lepita kirjalikult kokku teisiti. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad komposteerimist või levitavad ebameeldivat lõhna. 5.11. Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks. 5.12. Puidujäätmeid, mis ei sisalda liimi, lakki, värvi ega immutusaineid, samuti taaskasutamiseks kõlbmatut jääkpaberit ja -pappi võib põletada väikestes kogustes tugikütusena eramajavalduste küttesüsteemis. 5.13. Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. 5.14. Vahemikus 1. oktoobrist 1. maini vaikse ilma korral ja kõiki tuleohutuseeskirju järgides ning naabreid mitte häirides on lubatud oma kinnistu (eramu) territooriumil põletada lahtises tules kuivi aiajäätmeid. 5.15. Omavoliline jäätmete põletamine väljaspool kinnistu piire on keelatud. 5.16. Jäätmete ladestamine ja matmine (v.a kompostimine ja kinnistul pinnase täitmine inertse ehitusprügiga) on keelatud. 5.17. Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda normatiive ületavat mõju tervisele ega keskkonnale. 5.18. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord on toodud lisas 1. 5.19. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded on toodud lisas 2. VI. OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLEMINE 6.1. Jõhvi linnavalitus korraldab linna territooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 6.2. Füüsiline isik annab tasuta üle oma majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid jne) ja probleemtooted (vanad televiisorid, külmkapid, akud, patareid jne) Jõhvi linna ohtlike jäätmete kogumispunkti. 6.3. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik tagab jäätmete valve ning abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumise välisõhku, maapinnale, veekogusse või kanalisatsiooni. 6.4. Juriidilisest isikust ohtlike jäätmete valdaja korraldab ise nende kogumist, vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 6.5. Ohtlike jäätmete ajutiseks säilitamiseks võivad juriidilisest isikust jäätmetekitajad omada ettevõttesiseselt ohtlike jäätmete kogumismahuteid, mille asukoht kooskõlastatakse Jõhvi Linnavalitsusega. 6.6. Juriidilise isiku ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta vältel. VII. PROBLEEMTOODETEST TEKKIVATE JÄÄTMETE KÄITLEMINE 7.1. Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise kohustus lasub tootjal, kellele laieneb ka endisaegsete probleemtoodetest jäätmete kogumise ja kõrvaldamise kohustus. 7.2. Tootja käesoleva määruse tähenduses on toodete sisseveo või edasimüügiga tegeleja sõltumata tegutsemise eesmärgist või müügiviisist. 7.3. Kui Vabariigi Valitsus on tootja vabastanud punktis 7.1 toodud kohustustest, siis probleemtoodetest tekkivate jäätmete jäätmehoolduse kulud kannab Jõhvi Linnavalitsus. 7.4. Kodumajapidamises endisaegsetest probleemtoodetest tekkinud jäätmed (v.a mootorsõidukid, nende osad ja rehvid) saab füüsiline isik tasuta üle anda Jõhvi linna ohtlike jäätmete kogumispunkti kuni kohustuse üleminekuni tootjale. VIII. PAKENDI JA PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMISE NING TAASKASUTAMISE KORRALDAMINE 8. Pakendiettevõtja (isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupu või veab sisse või müüb pakendatud kaupu ning tegeleb postimüügiga) kohustused: 8.1. on kohustatud lõppkasutajalt ja tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üle antud kauba pakendile; 8.2. on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjali kaupa sorteeritud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmetega. IX. JÄÄTMELUBA, JÄÄTMEKÄITLEJA REGISTREERIMINE JA ARUANDLUS 9.1. Juriidilised isikud peavad taotlema jäätmeluba vastavalt jäätmeseadusele. 9.2. Isik, kes jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel on vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest, samuti tavajäätmete vedaja, välja arvatud olmejäätmeid majandus- või kutsetegevuses vedav isik, registreeritakse tegevuskohajärgses keskkonnateenistuses. 9.3. Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta. 9.4. Jäätmevaldaja on kohustatud säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid kahe aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale linnavalitsuse keskkonnaspetsialistile viimase nõudmisel. 9.5. Jõhvi linnas tegutsev ohtlike jäätmete käitlemisega tegelev ettevõte on kohustatud pidama arvestust oma tegevuse käigus Jõhvi linnas käideldud jäätmete üle ning esitama vastava jäätmeülevaate üks kord aastas Jõhvi Linnavalitsusele. X. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 10.1. Jõhvi Linnavalitsus kontrollib jäätmevaldajate poolt käesoleva eeskirja nõuete täitmist vastavalt keskkonnajärelevalve seadusele. 10.2. Käesoleva eeskirja nõuete mittetäitmisel kannavad süüdlased vastutust tulenevalt jäätmeseaduse ja pakendiseaduse vastavatest paragrahvidest. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. 10.3. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija omal kulul keskkonnajärelevalve asutuse ettekirjutuse alusel. 10.4. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes reostuse likvideerimisega seotud kulutused. 10.5. Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva eeskirja punktis 11.4 nimetatud kohustusi, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul Jõhvi Linnavalitsus. XI. LISAD Lisa 1. Jõhvi linna territooriumil asuvate tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajate jäätmete käitlemise kord; Lisa 2. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded. Lisa 1 JÕHVI LINNA TERRITOORIUMIL ASUVATE TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD Käesolev kord reguleerib inimeste ja loomade tervishoiul või nendega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmete käitlemist (Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määruse nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu») nimistus tähistatud koodinumbriga 18 01 01 kuni 19 01 jäätmetele, mis on tähistatud nimistus koodinumbriga 18 01 03* ja 18 02 02* võib ladustada kuni 31.12.2004. a prügilatesse tingimusel, et jäätmed on eelnevalt töödeldud viisil, mis väldib nakkusohu levimise ladustamisel ja väljaspool seda. Käesolevas korras kasutatakse järgmisi mõisteid: Tervishoiujäätmed – nii inimeste kui ka loomade tervishoiu, ravimise ja hooldusega seotud asutustes tekkivad jäätmed. Termin hõlmab haiglates, hooldekodudes, perearstikeskustes, hambaraviasutustes ning veterinaarasutustes tekkivaid jäätmeid. Meditsiinijäätmed – termin hõlmab ainult inimese tervishoiu, ravimise ning hooldusega seotud jäätmeid haiglas, hooldekodus, perearstikeskuses ja hambaravikabinettides. Riskijäätmed – jäätmed, millega vahetu kontakti puhul on käitlemisel teatud risk: – Teravad, torkivad jäätmed – süstlad, nõelad, skalpelliterad jne. – Nakkusohtlikud jäätmed – vereülekandesüsteemid, verd sisaldavad meditsiinitarbed jne. – Bioloogilised jäätmed – koed, organid jms. Tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete ja riskijäätmete hulka. Tervishoiujäätmete ladustamine – tervishoiujäätmete ajutine hoidmine tekkekohal või mõnes muus selleks ettenähtud kohas nende edasiseks käitlemiseks. Tervishoiujäätmete käitlus – jäätmete registreerimine tekkimisel, sorteerimine, pakendamine, markeerimine, säilitamine, kogumine, transport ning jäätmete lõppkäitlus või kõrvaldamine vastavalt D või R koodile (Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 104 «Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldustoimingute nimistud» RT I, 23, 157). 1. Tervishoiuasutustes tekkivate riskijäätmete käitlemine 1.1. Riskijäätmete ladustamiseks kasutatakse tervishoiuasutuse jäätmehoidlat. 1.2. Teravad ja torkivad jäätmed tuleb koguda tihedalt suletavasse anumasse või mitteläbitorgatavast materjalist valmistatud karpi (kasti), mis omab markeeringut «Teravad ja torkivad jäätmed», raviasutuse nime ja pakkimise kuupäeva. Täitunud karp (kast) pakitakse plastikkotti, mis paigutatakse ruumis olevasse konteinerisse. Plastikkotil peab olema markeering «Teravad ja torkivad jäätmed», raviasutuse nimi ja pakkimise kuupäev. 1.3. Nakkusohtlikud jäätmed, mis võivad sisaldada elujõulisi mikroorganisme ja toksiine, samuti haigestunute kehavedelikke ei tohi ladestada prügilasse eelkäitluseta. Kogutud jäätmed tuleb koguda kilekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Nende jäätmete kahjutuks muutmine toimub põletamise või autoklaavimise teel. Pärast põletamist või autoklaavimist jäänud jäägid võib suunata prügilasse. Mikroobide tekitatud haigusi kandvate patsientide väljaheited on vaja eelnevalt käidelda kloori sisaldava desinfitseeriva ainega enne kui kallata kanalisatsiooni. Kui puudub põletamise või autoklaavimise võimalus tuleb nakkusohtlike jäätmetega jäätmekotid hoida tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni nad antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 1.4. Bioloogilised jäätmed (koeproovid, vere ülekandekotid, väga verised, märjad ning eritistega määrdunud riided, sidemed) tuleb koguda eraldi plastikkottidesse, millel on markeering «Bioloogilised jäätmed» Markeeritud plastikkotid säilitatakse tervishoiuasutuse jäätmehoidlas jäätmekonteineris kuni üleandmiseni vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 1.5. Ravimijäätmed pakitakse kilekotti, mis suletakse omakorda lukustatavasse kasti, millel on markeering «Ravimijäätmed» Ravimijäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 1.6. Elavhõbedajäätmed (vanadest kraadiklaasidest ja mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest kogutud elavhõbedajäägid) kogutakse klaaspurki, mis tihedalt suletakse. Metallist elavhõbedat tuleb hoida veega anumas nii, et vesi katab elavhõbeda. Pakend markeeritakse «Elavhõbedajäätmed». Elavhõbedajäätmed antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 1.7. Kasutusest kõrvaldatud päevavalguslambid säilitatakse tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni üleandmiseni jäätmekäitlejale. 2. Tervishoiuasutustes tekkivate tavajäätmete käitlemine 2.1. Olmejäätmed. 2.1.1. Olmejäätmed käesoleva lisa mõistes on sellised tervishoiuasutuses tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, s.h koristusjäätmed. 2.1.2. Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta värvi jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Jäätmekotid võib paigutada ka jäätmemahutisse – konteinerisse. 2.1.3. Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavale veoettevõttele edasiseks käitlemiseks. 2.2. Taaskasutatavad jäätmed. 2.2.1. Klaasijäätmed. 2.2.1.1. Klaasijäätmed on terved või purunenud värvilised ja värvitud klaaspudelid, -purgid ja -anumad. 2.2.1.2. Klaasijäätmed tuleb paigutada eraldi mahutitesse, milledel on märge «värviline klaas» ja «värvitu klaas». Mahutid peavad olema kaanega suletavad ja valmistatud mitteläbitorgatavast materjalist. 2.2.1.3. Täitunud mahutid tuleb jäätmete tekkekohast viia suletuina tervishoiuasutuse jäätmehoidlasse. Kogutud klaas antakse sealt üle klaasikogumisettevõttele. 2.2.2. Vanapaber. 2.2.2.1. Vanapaber on ajalehed, reklaamlehed, ajakirjad, koopia- ja masinakirjapaberid, muu kontoripaber ning majapidamispaber. 2.2.2.2. Vanapaber tuleb sorteerida tekkekohas. Kogumiseks võib kasutada paberi pakkekasti. Vanapaber viiakse tekkekohast haigla jäätmehoidlasse ning antakse sealt üle paberikogumisettevõttele. Vajadusel võib majapidamis- ja kontoripaberi koguda eraldi. 2.2.3. Diskreetne vanapaber. 2.2.3.1. Diskreetne vanapaber on paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja haigla tööd puudutavate andmetega. 2.2.3.2. Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud mahutis, kapis jne). 2.2.3.3. Diskreetne vanapaber tuleb purustada haiglas või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse. 2.2.3.4. Haiglas purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse. Purustatud mittetaaskasutatav diskreetne vanapaber pannakse olmejäätmete mahutisse. 2.2.3.5. Purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, milline antakse üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele. 2.2.3. Taaskasutatav papp ja kartong. 2.2.3.1. Taaskasutatav papp ja kartong on puhtad papp-pakendid, mis ei sisalda ümbertöötamist segavaid aineid (kile, plastmass, metall). 2.2.3.2. Papp-pakendid tuleb suruda vajaduse korral tekkekohas kokku ja viia jäätmehoidlasse. Jäätmehoidlast antakse need üle (kokkusurutult või muul kujul, näiteks rullis) vastavale jäätmekäitlusettevõttele. 3. Nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale 3.1. Tervishoiuasutuse jäätmehoidla ruum peab vastama alljärgnevatele nõuetele: 3.1.1. jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada hoone keldrikorrusele, soovitatavalt eraldi väljapääsuga hoonest; 3.1.2. jäätmehoidlaks kohandatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning näriliste- ja putukatevaba; 3.1.3. jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, tehtud kergelt puhastamist võimaldavast ja desinfitseerivaid vahendeid taluvast materjalist; 3.1.4. põranda ja seina liitekoht peab olema teostatud ümarnurgana; 3.1.5. juhul, kui jäätmehoidlal on aken, peab see välistama sissepääsu akna kaudu; ning asetsema ühes tasapinnas seinaga; 3.1.6. jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm); 3.1.7. jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav; 3.1.8. jäätmehoidlal ei tohi olla kanalisatsiooni; 3.1.9. jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav 3.1.10. jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti. Lisa 2 KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA HÕLMAMATA EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHI KÄITLEMISE NÕUDED ÜLDSÄTTED 1. Käesolev jäätmehoolduseeskirja lisa määrab kindlaks ehitus- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehituspraht) käitlemise korra Jõhvi linnas. 2. Ehitusprahi hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekib ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. 3. Käesoleva lisaga reguleeritakse ehitusprahi käitlust juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m 3 päevas või üle 10 m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda jäätmehoolduseeskirja nõuetest. 4. Kui ehitamise käigus tekib käesoleva lisa mõistes jäätmeid, tuleb nende käitlemine kooskõlastada Jõhvi Linnavalitsuse keskkonnaspetsialistiga. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 100 m 3, peab ehitusprojektile olema lisatud jäätmekava. Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada keskkonnaspetsialisti õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. 5. Jäätmekava on jäätmekäitlust kirjeldav dokument, kus näidatakse ära: 5.1. jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile; 5.2. pinnasetööde mahtude bilanss; 5.3. ehitusplatsil jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid ja asukohad; 5.4. jäätmete edasine suunamine. 6. Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt (kui see on vajalik) ja linnaarhitekti poolt antud ehitusluba (lammutusluba). 7. Kui pinnasetööde käigus avastatakse arheoloogilist kultuurkihti (muinsuskaitselisi objekte, nende fragmente, ürikuid, inimsäilmeid jt), tuleb pinnasetööd kohe peatada. Tööde jätkamine kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga. 8. Jõhvi linnas tekkinud ehitus- ja lammutuspraht kas taaskasutatakse või veetakse Uikala prügilasse (jäätmekäitlusettevõttesse) jäätmevaldaja, ehitaja või jäätmeluba omava ettevõtte poolt. 9. Ehitusprahti, (kui ei vea prügilasse jäätmevaldaja või ehitaja) ei tohi anda käitlemiseks, sh vedamiseks üle isikule, kellel puudub nende jäätmete käitlemiseks jäätmeluba. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete litsentsi olemasolu. 10. Käesolevas lisas sätestamata juhtudel tuleb lähtuda kehtivatest riigi ja Jõhvi linna õigusaktidest. II. EHITUSPRAHI VALDAJA KOHUSTUSED JÄÄTMEKÄITLUSEL 11. Ehitusprahi käitlemise eest vastavalt käesoleva lisa nõuetele vastutab jäätmevaldaja. 12. Ehitusprahi valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed. 13. Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba. 14. Ehitusettevõtja on tegevusluba omav ehitustööde tegija või väikeelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga garaaži omanikust ehitaja. 15. Ehitusprahi valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga. 16. Ehitusprahi valdajal ja jäätmekäitlusettevõttel on õigus sõlmida täiendavaid kahepoolseid lepinguid ehitusjäätmete omaniku määratlemiseks ja taaskasutatavate jäätmete realiseerimisel saadava tulu jaotamiseks. 17. Ehitusprahi valdajad on oma tegevuses kohustatud: 17.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 17.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 17.3. rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Muude taaskasutusvõimaluste puudumisel võib põlevaid jäätmeid kasutada energia tootmisel. Põlevate jäätmete (välja arvatud immutamata puit) kasutamine energia tootmisel tuleb kooskõlastada Keskkonnateenistusega; 17.4. võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele; 17.5. valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks; 17.6. kooskõlastama linnavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele, parklatesse, parkidesse või haljasaladele; 17.7. tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid ehitusjäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks; 17.8. teavitama oma töötajaid linnas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest. 18. Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel ja remontimisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 18.1. asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne; 18.2. värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed sh nende kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; 18.3. naftaprodukte sisaldavad jäätmed - tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, bituumenit sisaldav asfalt jne; 18.4. saastunud pinnas. 19. Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide. III. MITTEOHTLIKU EHITUSPRAHI KÄITLEMINE 20. Ehituspraht tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritavate liikide arv lähtub jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sorteerida: 20.1. puit; 20.2. kiletamata paber ja papp; 20.3. metall (eraldi must- ja värviline metall); 20.4. mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 20.5. raudbetoon- ja betoondetailid; 20.6. bituumenit mittesisaldav asfalt. 21. Juhul kui ehitusprahi tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele (Uikala prügilale). 22. Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Mineraalsed ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina taaskasutada, ladustatakse Uikala prügilas. 23. Saastumata pinnast või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu (killustiku või kruusaga segunenud pinnas) võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult linnavalitsuse keskkonnaspetsialistiga. 24. Raudbetoon- ja betoondetailide, asfaldi ja eelsorteeritud ehituskivide ning telliste kasutamine pinnasetäiteks väljaspool prügilat ei ole lubatud. Bituumenit sisaldavat asfalti tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena. 25. Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada Jõhvi Linnavalitsusega. IV. OHTLIKU EHITUSPRAHI KÄITLEMINE 26. Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. 27. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valvatavad. 28. Asbestitööde tegemisel tuleb järgida asbestitöökaitse eeskirja ja tööandjal peab olema kohaliku Tööinspektsiooni luba. 29. Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. 30. Ohtlikud ehitusjäätmed, s.h ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnast, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete litsentsi omavale ettevõttele. 31. Saastunud pinnase käitlemiseks peab olema jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsents. 32. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele 33. Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma linna keskkonnaspetsialistile neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.