Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-58-98 J. E. süüdistusas KrK § 161¹ järgi — RT III, 1998, 19, 193

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 28. aprillil 1998. a. 3-1-1-58-98 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Lea Kalm ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil piiramatu kassatsiooniõiguse korras läbi kriminaalasja J. E. süüdistuses KrK § 1611järgi. Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kohtla-Järve Linnakohtu 15. detsembri 1997. a otsusega tunnistati J. E. süüdi KrK § 1611 järgi selles, et ta 12. septembril 1996. a Sisekaitse Operatiivrügemendi reamees-laskurina koos kaaskohtualuste ja kahe kriminaalasjas tuvastamata isikuga teenistusülesannete täitmisel X linnas peksis käte ja jalgadega A. F-i ning J. L-i. Seejärel toimetasid J. E. ja tema kaks kaaslast kannatanud teenistusauto kastis L tn 7 asuva rügemendi territooriumile ning jätkasid nende peksmist. Peksmise tagajärjel kaotas J. L. teadvuse. Seejärel viidi A. F. ja J. L. teenistusautoga E tänava jäätmaale ning enne lahkumist löödi neid veel mõned korrad pähe ja kehasse. Peksmisega tekitati A. F-ile kerged terviserikkega ning J. L-ile terviserikketa kehavigastused. KrK §-s 39 sätestatut kohaldades karistati J. E-d rahatrahviga 90 päevamäära, s.o 1980 krooni ulatuses. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka A. M., I. J. ja R. A. Kohtla-Järve Linnakohtu 15. detsembri 1997. a otsuse peale esitasid apellatsioonprotesti Ida-Viru Prokuratuuri abiprokurör Sergei Travnikov ja apellatsioonkaebuse kohtualuse J. E. kaitsja vandeadvokaat Sulev Raudsepp. Prokurör leidis, et kohtualustele karistuse mõistmine KrK § 39 sätete kohaldamisega ei ole põhjendatud ning taotles neile vabadusekaotusliku karistuse mõistmist sanktsiooni alammäära piires. Kaitsja taotles oma kaitsealuse õigeksmõistmist seoses tema süü tõendamatusega. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. veebruari 1998. a otsusega tühistati Kohtla-Järve Linnakohtu 15. detsembri 1997. a otsus kohtualustele mõistetud karistuste osas. Kõikidele kohtualustele mõisteti lühiajaline vabadusekaotus, sealhulgas J. E.le kolm kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Prokuröri apellatsioonprotest rahuldati, J. E. kaitsja apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Kriminaalkolleegiumi otsuses rõhutatakse, et puuduvad need erandlikud asjaolud, mis annaks aluse karistuse mõistmiseks alla alammäära. Puutuvalt apellatsioonkaebusesse on aga ringkonnakohtu otsuses märgitud, et selle lahendamiseks ei ole alust. Piiramatu kassatsiooniõiguse alusel esitatud kassatsioonkaebuses taotleb J. E. kaitsja vandeadvokaat S. Raudsepp nii linna- kui ka ringkonnakohtu otsuste tühistamist ja J. E. õigeksmõistmist. Kaitsja on seisukohal, et pole tõendatud tema kaitsealuse osavõtt kannatanute peksmisest. Samas ei nõustu kassaator ringkonnakohtu otsuses sisalduva järeldusega, et S. Raudsepa kaebuse lahendamiseks puudub alus. Kaitsja leiab, et hoolimata sellest, kas kaebus rahuldatakse või mitte, tuleb nõuetekohaselt esitatud kaebus siiski kohtu poolt läbi vaadata ja lahendada. Veel leiab kaitsja, et J. E. karistamine reaalse vabadusekaotusliku karistusega ei olnud otstarbekas ning see tõi kaasa nii tema töökoha kui ka õppimisvõimaluste kaotamise. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära prokuröri seletuse, mille kohaselt puudub alus kaebuse rahuldamiseks, leidis: Asjaolu, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. veebruari 1998. a otsuses on kriminaalasja lahendamise järgselt ekslikult sõnaühendi «rahuldamiseks ei ole alust» asemel märgitud «lahendamiseks ei ole alust», ei ole käsitatav kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise alusena. Kaitsja ülejäänud väidetes vaidlustatakse kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust. Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 1997. a otsuses J. J. süüdistusasjas KrK § 204 lg 1 järgi sedastatuga saab kooskõlas AKKS § 40 lg-s 1 sätestatuga tõepoolest piiramatu kassatsiooniõiguse korras vaidlustada ka faktiliste asjaolude tuvastatust ringkonnakohtu poolt, kuid vastavalt AKKS § 40 lg-le 3 vaatab Riigikohtu kriminaalkolleegium ka piiramatu kassatsiooni korras esitatud kaebusi ja proteste läbi üldises kassatsioonimenetluse korras. See tähendab muuhulgas, et kooskõlas AKKS § 65 lg-s 4 sätestatuga, ei või Riigikohus ise tuvastada faktilisi asjaolusid ka juhtudel, mil kassatsioonkaebus on esitatud piiramatu kassatsiooni õigust kasutades. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 25. veebruari 1998. a otsus J. E. süüditunnistamises ja karistamises KrK § 1611 järgi jätta muutmata. 2. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Riigikohtu otsus jõustub 28. aprillil 1998. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Eerik KERGANDBERG Liikmed Lea KALM Peeter VAHER