Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-11-98 O. P. süüdistusasjas KrK § 207 lg 1

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 14. aprillil 1998. a. 3-1-3-11-98 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm, Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep, Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja O. P. süüdistuses KrK § 207 lg 1; § 2071 lg 2 p 2; § 139 lg 3 p 1; § 141 lg 2 p 3 ning § 101 p-de 3, 7 ja 8 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Pärnu Maakohtu 20. oktoobri 1997. a otsusega tunnistati O. P. süüdi ja teda karistati KrK § 207 lg 1 järgi kaheaastase vabadusekaotusega; § 2071 lg 2 p 2 järgi kaheaastase vabadusekaotusega; § 139 lg 3 p 1 järgi kolmeaastase vabadusekaotusega; § 141 lg 2 p 3 järgi kaheksa-aastase vabadusekaotusega ning KrK § 101 p-de 3, 7 ja 8 järgi eluaegse vabadusekaotusega. KrK § 40 järgi loeti kergem karistus raskemaga kaetuks ning lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti eluaegne vabadusekaotus kinnises vanglas. Sama otsusega tunnistati süüdi ka S. B., Š. V., S. A. ja O. K. KrK § 101 p-de 3, 7 ja 8 järgi tunnistati O. P. süüdi selles, et ta 8. aprillil 1995. a kella 23.00 ja 24.00 vahel koos kaaskohtualuste S. B. ja Š. V.ga Pärnus M tänaval X. kooli hoovis tappis kättemaksu ajendil eriti julmal viisil A. O. ning ööl vastu 11. aprilli 1995. a, olles alkoholijoobes, tappis tahtlikult A. O. tapmise varjamiseks Pärnus eluruumis aadressiga R tn xxx eriti piinaval ja julmal viisil O. K. Š. V., O. K. ja S. B. ning tema kaitsja apellatsioonkaebuste alusel tühistati Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumis 18. detsembri 1997. a otsusega Pärnu Maakohtu 20. oktoobri 1997. a otsus osaliselt ning tehti S. B. osas uus otsus. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaberi poolt esitatud kohtuvea parandamise avalduses taotletakse Pärnu Maakohtu 20. oktoobri 1997. a otsuse muutmist O. P.le KrK § 101 p-de 3, 7 ja 8 järgi mõistetud karistuse ning KrK § 40 lg 1 järgi mõistetud lõpliku karistuse osas ja O. P. karistamist KrK § 101 p-de 3, 7 ja 8 järgi viieteistkümneaastase vabadusekaotusega, lugedes selle karistuse KrK § 40 lg 1 alusel ka lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kinnises vanglas. Kohtuvea parandamise avalduses nõustutakse O. P. tegudele antud kriminaalõigusliku hinnanguga, kuid samas leitakse, et karistuse mõistmisel KrK § 101 p-de 3, 7 ja 8 järgi on rikutud KrK § 6 lg-s 3 sätestatut, mille kohaselt karistust raskendaval seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Avaldaja põhistab oma seisukohta sellega, et kuigi 18. detsembril 1996. a võttis Riigikogu vastu seaduse, milles nähakse ette võimalus karistada KrK § 101 järgi süüditunnistamisel eluaegse vabadusekaotusega, ei olnud Pärnu Maakohtul õigust kohaldada seda karistust O. P. poolt 8. ja 11. aprillil 1995. a toimepandud tapmiste eest. Prokurör on seisukohal, et 18. detsembril 1996. a vastuvõetud seadusega muudeti KrK § 101 sanktsioon ühelt poolt raskemaks (nähti ette võimalus mõista raskem vabadusekaotuslik karistus), teiselt poolt aga kergemaks (võimalus surmanuhtluse asemel mõista eluaegne vabadusekaotus). Kooskõlas KrK § 6 lg-s 3 sätestatuga saab enne 18. detsembrit 1996. a toime pandud kuriteo eest mõista tagasiulatuvalt eluaegset vabadusekaotust vaid juhul, kui kohtualusele oli eelnevalt mõistetud karistuseks surmanuhtlus. O. P.le aga ei olnud eelnevalt mõistetud surmanuhtlust ja seega on talle mõistetava võimaliku karistuse maksimaalmääraks vabadusekaotus viieteistkümneks aastaks. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära kohtuvea parandamise avalduses sisalduvat taotlust toetanud prokuröri seletuse, leidis: Avaldus on seaduslik, põhjendatud ja kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. märtsi 1997. a otsuses A. A., M. I. ja O. G. süüdistusasjas, samuti 8. aprilli 1997. a otsuses E. M., A. G., R. G., ja A. K. süüdistusasjas väljendatud seisukohaga ning see tuleb rahuldada. Ajal, mil O. P. pani toime KrK § 101 järgi kvalifitseeritavad tahtlikud tapmised, oli kriminaalkoodeksi selle paragrahvi sanktsiooni kohaselt võimalik mõista karistuseks kas vabadusekaotus kaheksast kuni viieteistkümne aastani või surmanuhtlus. Eluaegse vabadusekaotuse mõistmist aga kõnealuste kuritegude toimepanemise ajal kehtinud kriminaalseaduses ette ei nähtud. Seega -- kooskõlas KrK § 6 lg-s 3 sätestatuga -- oli välistatud ka sellise karistuse mõistmine O. P.le. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3 ja §-st 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Pärnu Maakohtu 20. oktoobri 1997. a otsus O. P.le KrK § 101 p-de 3, 7 ja 8 järgi karistuse mõistmise ning KrK § 40 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest mõistetud lõpliku karistuse osas. 2. Mõista O. P.le KrK § 101 p-de 3, 7 ja 8 järgi karistuseks viisteist aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. 3. KrK § 40 lg 1 alusel lugeda O. P.le Pärnu Maakohtu 20. oktoobri 1997. a otsusega mõistetud kergemad karistused kaetuks KrK § 101 p-de 3, 7 ja 8 järgi mõistetud karistusega, mõistes talle kuritegude kogumi eest lõplikuks karistuseks viisteist aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. 4. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 20. oktoobri 1997. a otsus muutmata. 5. Riigiprokuröri asetäitja avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Riigikohtu otsus jõustub 14. aprillil 1998. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Lea KALM Eerik KERGANDBERG Jüri RÄTSEP Peeter VAHER