Suure-Jaani Linnavolikogu — Suure-Jaani Linnavolikogu töökord — KO, 216, 1947

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277) § 6 lõike 3 punkti 2 ja Suure-Jaani linna põhimääruse § 38 lõike 4 alusel. 1. Üldsätted 1.1. Suure-Jaani Linnavolikogu (edaspidi volikogu) juhindub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Suure-Jaani linna põhimäärusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast töökorrast. 1.2. Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid. 1.3. Volikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide asjaajamise korraldamise ja teenindamise tagab linnakantselei (edaspidi kantselei). 1.4. Töökorra rakendamisel tekkivad küsimused lahendab volikogu eestseisus. 1.5. Töökorras muudatuste tegemisel trükitakse kogu töökord uuesti ning antakse igale volikogu liikmele ja edastatakse Suure-Jaani Linnavalitsusele (edaspidi linnavalitsus). 2. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine 2.1. Linnavolikogu esimees ja aseesimees valitakse linnavolikogu liikmete seast salajase hääletamise teel linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab linna valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. 2.2. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide ülesseadmine: 2.2.1. kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse suuline ettepanek, mille registreerib istungi juhataja; 2.2.2. kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 2.2.3. nimekirjade sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. 2.3. Linnavolikogu esimehe ning aseesimehe valimisel on igal linnavolikogu liikmel üks hääl. 2.4. Linna valimiskomisjon valmistab ette valimissedelid ja viib läbi salajase hääletamise. 2.5. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. 2.6. Protokolli kinnitab linnavolikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. 2.7. Linnavolikogu esimeheks ja aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. 2.8. Kui linnavolikogu esimehe või aseesimehe valimiste esimeses hääletusvoorus ei saavutatud vajalikku häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui kolme hääletusvooru jooksul tulemust ei selgu, alustatakse valimisi uuesti järgmisel volikogu istungil eespool nimetatud korras, kusjuures hääletamise läbinud kandidaate ei esitata. 3. Volikogu esimees: 3.1. juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist; 3.2. esindab või volitab teisi esindama Suure-Jaani linna ja volikogu vastavalt seadusega, Suure-Jaani linna põhimäärusega ning volikogu antud pädevusele; 3.3. omab õigust nõuda kõigilt Suure-Jaani linna asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 3.4. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 3.5. korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 3.6. annab välja käskkirju volikogu sisemise töö korraldamiseks; 3.7. määrab eelnõule üldjuhul volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 3.8. kinnitab vajadusel volikogu fraktsioonide, komisjonide ja linnavalitsuse ettepanekute alusel volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu poolaasta kaupa; 3.9. pikendab eelnõude menetlemise tähtaega volikogus; 3.10. esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti; 3.11. omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 3.12. täidab muid seadusega ja Suure-Jaani linna põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 3.13. Volikogu esimeest asendab tema äraolekul aseesimees. Juhul, kui esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta endale asendaja. 4. Volikogu eestseisus 4.1. Eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures. 4.2. Volikogu eestseisusse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, revisjonikomisjoni esimees ja fraktsioonide esimehed. Eestseisuse koosolekutel võib sõnaõigusega osaleda linnapea või tema määratud linnavalitsuse liige. Volikogu eestseisus on avalik kõigile volikogu liikmetele. 4.3. Eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees. Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul iga kuu teisel teisipäeval. Volikogu esimees võib kokku kutsuda eestseisuse erakorralise koosoleku. 4.4. Eestseisuse koosoleku päevakorra projekti koostab volikogu esimees hiljemalt eestseisuse koosolekule eelneval päeval ning teatab sellest kantseleile. 4.5. Eestseisuse koosoleku päevakorra projekt koos eelnõude ja nende juurde kuuluvate dokumentidega ning volikogu menetlusse esitatavate eelnõude ja arupärimistega peavad olema kättesaadavad eestseisuse liikmetele eestseisuse koosoleku alguseks. Eestseisuse koosoleku käigus täiendavalt esitatud eelnõud ja nende juurde kuuluvad dokumendid jagatakse kohe laiali eestseisuse liikmetele. 4.6. Volikogu eestseisus vaatab läbi esitatud ettepanekud volikogu päevakorra, määruste ja otsuste eelnõude kohta ja võib teha omapoolseid ettepanekuid volikogu istungile. Samuti kuuluvad eestseisuses arutamisele kaebused volikogu määruste ja otsuste, linnavalitsuse määruste ja korralduste ning volikogu liikmete tegevuse kohta. 4.7. Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla volikogu esimees ja protokollija. Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad volikogu ja valitsuse liikmetele. Koosoleku protokollid säilitatakse kantseleis. 4.8. Eestseisuse koosolekul volikogu esimehe antud ülesanded edastab linnasekretär kirjalikult vähemalt kahe tööpäeva jooksul täitjatele. 5. Volikogu liige 5.1. Volikogu liikmel on õigus: 5.1.1. algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 5.1.2. seada üles kandidaate volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 5.1.3. esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 5.1.4. kuuluda fraktsiooni, komisjonide ja töörühmade koosseisu; 5.1.5. saada volikogu ja linnavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 5.1.6. esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 5.1.7. esitada volikogu istungil arupärimisi linnapeale, linnavalitsuse liikmetele ja linnaametnikele; 5.1.8. teha ettepanek volikogu istungi kokkukutsumiseks 5.1.9. kasutada linnavalitsuse ruume linnaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks; 5.1.10. tasuta informeerida linnaelanikke kantselei kaudu volikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast. 5.2. Volikogu liikmel on õigus taotleda volikogu istungil nimelist hääletamist, kui teda toetab vähemalt kaks volikogu liiget. 5.3. Vähemalt 1/4 linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, linnapeale, linnavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 6. Volikogu fraktsioon 6.1. Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 6.2. Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimehe ja aseesimehe nimed ning mille on allkirjastanud kõik fraktsiooni liikmed, edastatakse volikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse moodustatuks istungi juhataja poolt vastava otsuse teatavaks tegemisest. 6.3. Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees. 6.4. Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 6.5. Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni esimeest ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 6.6. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. 6.7. Fraktsioonil on õigus: 6.7.1. algatada volikogu õigusaktide eelnõusid; 6.7.2. anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 6.7.3. seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 6.7.4. oma liikme kaudu volikogu istungil sõna võtta; 6.7.5. võtta volikogu istungil enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist kuni 10-minutiline vaheaeg; 6.7.6. esitada volikogu istungil arupärimisi volikogu esimehele, linnapeale, linnavalitsuse liikmetele ja linnaametnikele; 6.7.7. teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. 7. Komisjon 7.1. Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Alatise komisjoni pädevus määratakse kindlaks komisjoni põhikirjas, mille kinnitab volikogu. 7.2. Linnavolikogu komisjoni esimees valitakse linnavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälteenamusega. Komisjoni liikmed kinnitatakse volikogu poolthäälteenamusega komisjoni esimehe ettepanekul. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt neli liiget. 7.3. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus. 7.4. Volikogu alatine komisjon: 7.4.1. selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad linnaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 7.4.2. töötab välja tegevuskavad; 7.4.3. algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 7.4.4. annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 7.4.5. kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 7.4.6. teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. 7.5. Komisjonil on õigus teha ettepanekuid linna arengukava täiendamise, linnaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta. 7.6. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. 7.7. Komisjon on kohustatud temale suunatud otsuse ja määruse projekti läbi vaatama hiljemalt kahe nädala jooksul, muud avaldused ja kirjad hiljemalt ühe kuu jooksul. 7.8. Komisjoni esimees: 7.8.1. juhib komisjoni tööd; 7.8.2. koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti; 7.8.3. jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 7.8.4. kutsub vajadusel või ¼ komisjoni liikmete kirjalikul nõudmisel kokku komisjoni koosoleku; 7.8.5. otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelul; 7.8.6. juhatab komisjoni koosolekut. 7.9. Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda esimehe määratud komisjoni liige. 7.10. Komisjoni töövorm on koosolek, mis toimub vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kuus. 7.11. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või erandjuhul volikogu esimees. Komisjoni kokkukutsumise aja ja päevakorra edastab kokkukutsuja komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele üldjuhul vähemalt 48 tundi enne koosoleku algust. 7.12. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa enam kui pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees. Komisjon teeb otsustuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest. 7.13. Komisjon kuulab vajadusel ära vastava ala ametnike või spetsialistide seisukoha arutatava küsimuse kohta. 7.14. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha kantseleile taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada linnavalitsuse liikmetelt ja linna ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös linnasekretäriga. 7.15. Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga. 7.16. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas volikogule aru tehtud tööst. 7.17. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse tegemise hetkest. 7.18. Kui komisjon ei ole kahel korral järjest tulnud toime volikogu määruste ja otsuste projektide ettevalmistamisega volikogu määratud tähtajaks või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kolme kuu jooksul, teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees või komisjon likvideerida. 8. Juhtivkomisjon 8.1. Juhtivkomisjon on volikogu esimehe määratud komisjon, kes korraldab eelnõu menetlemist volikogus. 8.2. Pärast juhtivkomisjoni määramist eelnõule peab komisjon kahe nädala jooksul esitama kas: 8.2.1. eelnõu eestseisusele volikogu istungi päevakorda võtmiseks; 8.2.2. volikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks; 8.2.3. volikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks. 8.3. Volikogu komisjonid esitavad kirjalikult oma seisukoha eelnõu kohta, samuti vajadusel ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks juhtivkomisjonile. 8.4. Juhtivkomisjon teeb esitatud eelnõusse muudatused ja täiendused või annab ülesande täienduste eelnõusse sisseviimiseks eelnõu esitajale ning esitab eelnõu uues (parandatud) redaktsioonis volikogu istungile, põhjendades eelnõus tehtud parandusi ja täiendusi. 8.5. Ettekande volikogu istungil teeb eelnõu esitaja ja kaasettekande juhtivkomisjon. 8.6. Eelnõu esitaja või juhtivkomisjoni taotlusel võib volikogu esimees lülitada istungi päevakorra projekti ka teisi kaasettekandeid volikogu komisjonidelt või spetsialistidelt. 9. Volikogu õigusaktide algatamine 9.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 9.1.1. volikogu liikmel; 9.1.2. volikogu komisjonil; 9.1.3. volikogu fraktsioonil; 9.1.4. linnavalitsusel; 9.1.5. linnapeal seaduses sätestatud alusel ja korras; 9.1.6. linnaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras. 9.2. Volikogu võib teha linnavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 9.3. Volikogu õigusakti eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Eelnõu peab olema viseeritud ja seletuskiri allkirjastatud esitaja poolt. Üheaegselt paberkandjal oleva tekstiga esitab kantselei eelnõu volikogu liikmetele ka elektroonilisel kujul või arvutidisketil. 9.4. Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele. Eelnõude teksti juriidilise, keelelise ja vormistamise õigsuse tagab linnasekretär. 9.5. Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse volikogu istungi juhatajale istungi algul või kantseleisse. Eelnõud registreeritakse kohe. 9.6. Samal päeval esitab kantselei eelnõu läbivaatamiseks volikogu esimehele ja linnasekretärile. Eelnõu originaal koos lisatud dokumentidega antakse linnasekretärile. 9.7. Volikogu esimees määrab oma resolutsiooniga juhtivkomisjoni ja suunab eelnõu volikogu liikmetele, vajadusel volikogu teis(t)ele komisjoni(de)le, fraktsioonidele või otse eestseisuse koosoleku päevakorda. 9.8. Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mida pole esitanud linnavalitsus, tuleb saata linnavalitsusele seisukoha saamiseks. 9.9. Eelnõu läbivaatamiseks ja selle kohta kirjalike täiendus- või muudatusettepanekute esitamiseks on aega kuni kaks nädalat, kui ei ole antud teist tähtaega. Kirjalikud ettepanekud esitatakse juhtivkomisjonile. 9.10. Kõik, kellele eelnõu on saadetud, esitavad oma seisukoha eelnõu kohta, samuti ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks juhtivkomisjonile, kes need registreerib. 9.11. Istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest koostab volikogu esimees volikogu istungi päevakorra projekti, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks kavandatud aja, ettekandjad ja kaasettekandjad. 9.12. Kantselei väljastab eelnõu koos juurdekuuluvate dokumentidega volikogu liikmetele volikogu liikme töölauale volikogu istungi saalis hiljemalt istungi päeval kell 16.00, kui see polnud välja saadetud koos volikogu istungi kutsega. Eelnõud väljastatakse volikogu liikmele ühes eksemplaris. 10. Volikogu istungi kokkukutsumine 10.1. Volikogu täiskogu töövorm on istung. Volikogu istungi töökeel on eesti keel. 10.2. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. 10.3. Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 lõike 2 alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab linna valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. 10.4. Volikogu korralised istungid toimuvad üldjuhul iga kuu neljanda nädala neljapäeval algusega kell 18.00, vaheaegadega kuni 10 minutit iga ühe tunni töötamise järel, kusjuures vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu. Kui istungi päev langeb riiklikule pühale, määrab volikogu esimees istungi pidamiseks teise päeva. 10.5. Volikogu erakorraline istung kutsutakse kokku ka linnavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende tõstatatud küsimuste arutamiseks. 10.6. Päevakorra projekt peab olema volikogu liikmetele kättesaadav vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 10.7. Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta koos istungi päevakorra ja võimalusel arutusele tulevate eelnõude projektidega saadetakse isiklikult igale volikogu liikmele aadressil, mis on märgitud tema kontaktaadressina. Istungi päevakord avalikustatakse Suure-Jaani Linnaraamatukogus ja kantseleis vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutses peab olema ära näidatud istungi toimumise aeg ja koht. 11. Volikogu istungi läbiviimise üldpõhimõtted 11.1. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe äraolekul juhatab volikogu istungit aseesimees. Aseesimehe äraolekul juhatab istungit vanim kohalolev volikogu liige. 11.2. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu, või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 11.3. Volikogu istungist võtavad osa volikogu liikmed, linnapea või tema asendaja, linnavalitsuse liikmed, linnasekretär ja teised istungile kutsutud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa volikogu liikmed ja linnapea või tema asendaja. Linnavalitsuse liikmete ja ametnike osavõtu otsustab istungi juhataja. 12. Istungi avamine, päevakorra kinnitamine ning avalduse ja ettepanekute ärakuulamine 12.1. Volikogu istungi avab istungi juhataja. 12.2. Kohalolijate registreerimine 12.2.1. Volikogu liikmete kohaloleku kontrollimiseks annab iga volikogu liige oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. 12.2.2. Juhul kui keegi volikogu liikmetest hilineb või lahkub istungilt enne selle lõppu, kantakse osavõtulehele saabumise või lahkumise kellaaeg ja päevakorrapunktid, mille arutamisest ja otsustamisest volikogu liige osa võttis. 12.3. Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt, seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. 12.4. Protestid ja ettepanekud päevakorra kohta esitatakse suuliselt istungi juhatajale. Juhataja registreerib need ja lahendab ükshaaval. 12.5. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimuste väljaarvamine otsustatakse poolthäälteenamusega. 12.6. Pärast päevakorra kinnitamist kuulatakse ära volikogu liikmete või linnavalitsuse liikmete avaldused, mille kestus ei tohi ületada kolme minutit. Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult, mis lisatakse istungi protokollile. 12.7. Pärast avalduste ärakuulamist kuulatakse ära ettepanekud eelnõude menetlemise või menetlusest väljaarvamise kohta. Ettepanekute esitamise õigus on volikogu esimehel ja juhtivkomisjonil. 12.7.1. Eelnõu esitaja soovil annab istungi juhataja talle sõna selgituseks ning paneb siis ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks hääletamisele. Otsustus eelnõu menetlusest väljaarvamiseks võetakse vastu volikogu poolthäälteenamusega ja see protokollitakse. 13. Küsimuse arutamine istungil 13.1. Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. 13.2. Mitmele lugemisele tuleb panna eelnõud, mis käsitlevad: 13.2.1. linna eelarvet; 13.2.2. Suure-Jaani linna põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 13.2.3. arengukava; 13.2.4. linnale varaliste kohustuste võtmist; 13.2.5. kohalike maksude kehtestamist. 13.3. Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. 13.4. Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või juhtivkomisjon või redaktsioonitoimkond esitama vajadusel parandatud või täiendatud teksti. 13.5. Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõu ei saa tagasi võtta, kui see on pandud lõplikule hääletamisele. 13.6. Küsimuse arutamisel volikogu istungil juhindutakse järgmisest maksimaalsest ajalimiidist: 13.6.1. ettekanne kuni 10 minutit; 13.6.2. kaasettekanne kuni 5 minutit; 13.6.3. sõnavõtt kohalt kuni 3 minutit; 13.6.4. repliik kuni 2 minutit; 13.6.5. lõppsõna 3 minutit. 13.7. Ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada ainult enne sõna andmist. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. 13.8. Pärast ettekannet või kaasettekannet võib ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ühele volikogu liikmele üle kahe korra küsimuse esitamiseks ja repliigiks sõna ei anta. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu-, komisjoni- või linnavalitsuse liikmele. 13.9. Sõnavõtusoovidest annavad volikogu liikmed märku käega. Küsimuse arutamisel võib volikogu liige sõna võtta kuni kaks korda. 13.10. Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks. 13.11. Pärast lõppsõna paneb istungi juhataja hääletamisele ainult registreeritud ettepanekud, kui keegi volikogu liikmetest seda nõuab. 14. Hääletamine volikogu istungil 14.1. Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele. 14.2. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 14.3. Hääletamine on volikogus avalik ja toimub käe tõstmisega. 14.4. Isikuvalimised on salajased. 14.5. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldab ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata «jah» või «ei». 14.6. Volikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist, kui teda toetab vähemalt kaks volikogu liiget. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/4 kohalolevatest volikogu liikmetest. 14.7. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Suure-Jaani linna põhimääruse § 18 lõike 1 punktides 4, 6, 7, 8, 9, 10, 14, 15, 18 ja 24 nimetatud küsimustes on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 14.8. Õigus hääletamistulemusi vaidlustada on volikogu liikmel hääletamise lõppedes, kuid enne otsuse väljakuulutamist. Kordushääletamise otsustab volikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. 15. Istungi lõpetamine 15.1. Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja. Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra projekti. 16. Arupärimine 16.1. Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi linnapeale, linnavalitsuse liikmele ja linnaametnikule. 16.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. 16.3. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata 10 tööpäeva jooksul (arvates arupärimise esitamisest volikogu istungil) kantseleile, kes selle edastab arupärimise esitajale. 16.4. Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine volikogu istungi päevakorra projekti. 17. Umbusalduse avaldamine 17.1. Vähemalt 1/4 volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, linnapeale või valitsuse liikmele. 17.2. Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, ja eelnõu esitatakse istungi juhatajale volikogu istungil. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. 17.3. Küsimus umbusalduse avaldamiseks lülitatakse järgmise istungi päevakorda. 17.4. Küsimuse arutamisel istungil teeb üks umbusalduse algatajatest ettekande ja vastab ka volikogu liikmete küsimustele. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kaks küsimust. Läbirääkimisi ei alustata. 17.5. Isikul, kellele tahetakse avaldada umbusaldust, on õigus nimetatud küsimuses volikogu istungil sõna võtta. 17.6. Umbusaldushääletus on avalik. 17.7. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 17.8. Umbusalduse avaldamine vormistatakse volikogu otsusega. 17.9. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. 17.10. Umbusalduse avaldamine on aluseks linnapea ametist vabastamisele või linnavalitsuse liikme kohustustest vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikmetest linnapea asendajaks kuni uue linnapea valimiseni. 17.11. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe, aseesimehe, komisjoni liikme või esimehe tema kohustustest vabastamise. 18. Volikogu liikme enesetaandamine 18.1. Volikogu liige ei osale küsimuse arutamises ega otsustamises, kui arutatav küsimus puudutab tema lähisugulaste või -hõimlaste huve või juriidiliste isikute, milles ta ise või tema lähisugulased või -hõimlased on omanikud või osanikud või juhtkonnaliikmed, majanduslikke huve. 18.2. Ettepaneku enesetaandamiseks võib volikogu liikmele teha ka volikogu või volikogu liige. 18.3. Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Selles punktis ta sõna ei võta ja hääletamises ei osale. 19. Volikogu õigusaktid, nende avalikustamine ja jõustumine 19.1. Volikogul on oma pädevuse piires õigus vastu võtta üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid. 19.2. Volikogu õigusaktid kehtivad Suure-Jaani linna haldusterritooriumil, samuti Suure-Jaani linnale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool linna haldusterritooriumi. 19.3. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ja eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks linnaelanikele. 19.4. Linnavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. 19.5. Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 19.6. Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 19.7. Volikogu määrused ja otsused vormistatakse linnasekretäri poolt kolme tööpäeva jooksul pärast istungit eelnõu esitaja või juhtivkomisjoni või redaktsioonitoimkonna esimehe poolt viseeritud eelnõu alusel ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. 19.8. Volikogu määruste eelnõud ning vastuvõetud määrused ja otsused loetakse avalikustatuks nende avaldamisega Suure-Jaani linna kodulehel asuval dokumendiregistris, väljapanemisega Suure-Linnaraamatukogus ja kantseleis. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 19.9. Volikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ning nende saatmist täitjatele ja teistele asjaosalistele korraldab kantselei. 20. Volikogu istungi protokoll 20.1. Volikogu istungid protokollitakse ja helisalvestatakse. Protokollid vormistatakse kolme tööpäeva jooksul. Helisalvestusi säilitatakse kolm kuud. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. 20.2. Protokollijal on õigus saada repliigiks ja küsimuseks sõna igal istungi etapil, kui see on vajalik istungist täpse protokolli koostamiseks. 20.3. Volikogu istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. 20.4. Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid, salajase hääletamise korral häältelugemiskomisjoni protokollid ja nimelise hääletamise tulemused. 20.5. Volikogu istungi protokollid peavad olema kättesaadavad tutvumiseks igaühele. Volikogu esimees Ülo KÖST