Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-37-98 Martyn James Symons'i süüdistusasjas KrK § 15 lg 1 ja § 101 p 1 järgi — RT III, 14, 150

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Tartus 9. märtsil 1998. a. 3-1-1-37-98 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil läbi vandeadvokaadi vanemabi Tõnu Tuulase erikaebuse Martyn James Symons'i süüdistuses KrK § 15 lg 1 ja § 101 p 1 järgi. Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Suurbritannia kodanik M. J. Symons peeti 20. jaanuaril 1998. a Tallinnas KrMK § 102 korras kinni kahtlustatavana KrK § 15 lg 1 ja § 101 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Tallinna Linnakohtu kohtuniku 22. jaanuari 1998. a määrusega anti luba M. J. Symons'i vahi all pidamiseks kuni 30. jaanuarini 1998. a. 30. jaanuaril 1998. a esitati M. J. Symons'ile süüdistus KrK § 15 lg 1 ja § 101 p 1 järgi ning samal päeval pikendas Tallinna Linnakohtu kohtunik tema vahi all pidamist kuni 11. veebruarini 1998. a. M. J. Symons ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Tõnu Tuulas esitasid Tallinna Ringkonnakohtule erikaebused, milles vaidlustasid Tallinna Linnakohtu kohtuniku poolt 22. jaanuari 1998. a määrusega antud luba M. J. Symons'i vahi all pidamiseks. Tuginedes AKKS § 10 lg-le 2 jäeti Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. veebruari 1998. a määrusega erikaebused läbi vaatamata põhjendusega, et kuna kohtumäärusega 30. jaanuarist 1998. a on pikendatud M. J. Symons'i suhtes vahi all pidamist kuni 11. veebruarini 1998. a, siis on erikaebuses vaidlustatud kohtumäärus kaotanud õigusliku sisu. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. veebruari 1998. a määruse peale on Riigikohtule esitanud erikaebuse M. J. Symons'i kaitsja T. Tuulas. Erikaebuses taotletakse ringkonnakohtu määruse tühistamist ja erikaebuse läbivaatamiseks saatmist Tallinna Ringkonnakohtule seoses kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega selle kohtu poolt. Erikaebuse esitaja rõhutab, et ringkonnakohtul puudus AKKS § 10 lg-s 2 sätestatud õiguslik alus erikaebuse läbivaatamata jätmiseks, sest ringkonnakohus oli juba määranud erikaebuse läbivaatamisele. Erikaebuses on asutud seisukohale, et AKKS § 20 kohaselt oleks ringkonnakohus pidanud menetlema erikaebust vaid selle piires ja ta ei olnud õigustatud lahendi tegemisel lähtuma selle võimalikest praktilistest tagajärgedest. Erikaebuse esitaja rõhutab, et kui pidada ringkonnakohtu määrust seaduslikuks, siis muutub sisuliselt võimatuks erikaebe korras vaidlustada vahi alla võtmist lühemaks ajaks kui 16 päeva. See ei oleks aga vandeadvokaadi vanemabi T. Tuulase arvates kooskõlas ei inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ega ka mitte Eesti Vabariigi põhiseaduse ning AKKS mõttega. Riigikohtus esitatud seletuses taotles prokurör erikaebuse rahuldamata jätmist põhjendusega, et erikaebuses vaidlustatud lahendi tegemisel on ringkonnakohus toiminud kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikaga ja erikaebe instituudi mõttega. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud erikaebuse materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse, leidis: Tulenevalt AKKS VII peatükis sätestatud erikaebe instituudi mõttest ja kooskõlas senise kohtupraktikaga puudub alus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. veebruari 1998. a määruse tühistamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. juuni 1995. a otsuses I. T. süüdistusasjas, 16. oktoobri 1996. a otsuses V. F. süüdistusasjas ning Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt I. Ä. süüdistusasjas 11. märtsil 1997. a ja A. P. süüdistusasjas 17. veebruaril 1998. a tehtud määrustes on selgitatud erikaebe instituudi eripära kohtukaebe süsteemis. Erikaebe eesmärk on ja saab olla vaid selles, et erandkorras, küsimuse kiiret ja edasilükkamatut lahendamisvajadust silmas pidades, võimaldada teatud kohtumääruste vaidlustamist ka iseseisvalt, lahus kriminaalasja kui terviku sisulisest lahendamisest. Põhjendatud on erikaebuse esitaja väide, et AKKS § 10 lg-s 2 ei sätestata sellist erikaebuse läbivaatamata jätmise alust, millele tugineti Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. veebruari 1998. a määruse tegemisel. Antud juhul tuleb aga arvestada ka AKKS §-s 67 sätestatuga, mille kohaselt erikaebuse ja -protesti esitamisel ja läbivaatamisel juhindutakse küll vastavalt kas apellatsiooni- või kassatsioonimenetlust reguleerivatest sätetest, kuid seda siiski AKKS VII peatükis sisalduvate erisustega. AKKS § 76 lg-s 2 on sellise erisusena sätestatud, et erikaebuse või -protesti läbivaatamisel piirdutakse rangelt vaid neis märgitud küsimuste lahendamisega, võtmata seisukohta asja sisu kohta. See tähendab, et seadusandja tahte kohaselt saab erikaebuse läbivaatamine olla õigustatud ja põhjendatud vaid siis kui seeläbi on ka tegelikult võimalik kõrvaldada erikaebuse esitaja arvates kriminaalmenetluses mingi menetlustoimingu tulemina tekkinud takistust. Erikaebe instituudi eesmärgist tulenevalt ongi Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu poolt I. Ä. süüdistusasjas 11. märtsil 1997. a tehtud määruses asutud seisukohale, et ringkonnakohus võib jätta vahistusmääruse peale esitatud erikaebuse läbi vaatamata ka siis, kui vahistusmäärus on vahepeal kaotanud õigusliku sisu. M. J. Symons'i vahi all pidamise õiguslikuks aluseks erikaebuse ringkonnakohtus menetlema asumise ajal oli 30. jaanuari 1998. a kohtumäärus. See tähendab, et kui ringkonnakohus oleks isegi menetlenud seda õigustühiseks muutunud kohtumäärust, tunnistanud 22. jaanuari 1998. a kohtumäärusega isiku vahi alla võtmise ebaseaduslikuks ja selle tühistanud, ei oleks sellega veel olnud võimalik likvideerida erikaebuse esitamise tegelikku alust: ei oleks olnud võimalik isikut vahi alt vabastada. Seega ei ole antud juhul objektiivselt võimalik täita erikaebe menetluse tegelikku ülesannet ja selles olukorras ei saa erikaebemenetluse sisulist toimumist -- erikaebuse või -protesti sisulist läbivaatamist õigustada mingite argumentidega. See tähendab, et käsitletaval juhul on ainsaks võimaluseks vaidlustada kohtu vahistusmääruse seaduslikkust üldise apellatsioonimenetluse raames kooskõlas AKKS § 68 lg 2 mõttega. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab käsitletava küsimuse lahendamisel vajalikuks osutada terminite «käiguta jätmine» ja «läbivaatamata jätmine» ebajärjekindlale ja segadust tekitavale kasutamisele seadusandja poolt. Nii räägitakse AKKS § 10 pealkirjas apellatsioonkaebuse või -protesti käiguta jätmisest. Selle paragrahvi tekstis aga ei sätestata otsesõnu apellatsioonkaebuse või -protesti käiguta jätmist, küll aga on kõnealuse paragrahvi teises lõikes juttu apellatsioonkaebuse või -protesti läbivaatamata jätmisest, kuigi paragrahvi pealkirjast sellist võimalust üldse ette ei nähta. Kriminaalmenetluse seaduse analoogiat kasutades ja AKKS §-s 42 sätestatule tuginedes võib siiski väita, et ka AKKS § 10 lg-s 1 sätestatud menetlusotsustuse, milles kohus osutab kaebuse või protesti puudustele ja annab tähtaja nende kõrvaldamiseks, on seadusandja lugenud kaebuse või protesti käiguta jätmiseks. Kohtumenetluse teoorias enamlevinud arusaama kohaselt ei peaks kaebuse või protesti käiguta jätmine olema vaidlustatav, sest selle menetlusotsustuse puhul on tegemist pigem kaebuse või protesti esitaja abistamisega, tema vigadele osutamisega. Küll aga võiks põhimõtteliselt vaidlustatav olla menetlusotsustus, mille sisuks on kaebuse või protesti läbivaatamata jätmine. Kummatigi on aga AKKS § 68 lg 1 p-s 9 sätestatud küll võimalus erikaebuse ja -protesti esitamiseks apellatsiooni ja kassatsiooni, samuti erikaebuse või -protesti käiguta jätmise määruse peale, kuid puudub võimalus vaidlustada erikaebe korras läbivaatamata jätmise määrust. Kuna aga seadusandja ei ole selgepiiriliselt eristanud kaebuse või protesti käiguta jätmist ja läbivaatamata jätmist ning lähtudes õigusteoreetliselt põhjendatud erikaebeõiguse tagamise vajadusest, peab Riigikohtu kriminaalkolleegium põhjendatuks asuda seisukohale, et erikaebe korras võib olla vaidlustatav nii kaebuste ja protestide käiguta- kui ka läbivaatamata jätmine. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3, § 71 lg-st 2 ja § 72 lg-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: 1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. veebruari 1998. a määrus Martyn James Symons'i süüdistusasjas jätta muutmata. 2. Vandeadvokaadi vanemabi Tõnu Tuulase erikaebus jätta rahuldamata. Kohtumäärus jõustub 9. märtsil 1998. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Herbert LINDMÄE Liikmed Eerik KERGANDBERG Peeter VAHER