Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-1-46-98 Hans Tõnise hagis AS Rootor, Elve Sagara, Aada Nõmmküla ja Mati Okase vastu AS Rootor üldkoosoleku otsuste ja ostu-müügilepingute kehtetuks tunnistamiseks — RT III, 13, 143

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus 9. aprillil 1998. a. 3-2-1-46-98 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, AS Petra esindaja vandeadvokaat A. Raudsiku osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 30. märtsil 1998. a AS Petra erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. novembri 1997. a määruse hagi tagamise tühistamises Hans Tõnise hagis AS Rootor, Elve Sagara, Aada Nõmmküla ja Mati Okase vastu AS Rootor üldkoosoleku otsuste ja ostu-müügilepingute kehtetuks tunnistamiseks. 11. septembril 1997. a esitas füüsiline isik Hans Tõnise, märkides et ta on ka AS-i Rootor juhatuse esimees, Järva Maakohtule hagi, milles palus tunnistada kehtetuks AS-i Rootor 15. aprilli 1997. a ja 27. juuni 1997. a üldkoosoleku otsused ning tunnistada 15. augustil 1997. a AS-i Rootor ja AS-i Petra vahel sõlmitud bensiinijaama ostu-müügilepingu tühisust. Samas paluti ennistada 15. aprilli 1997. a üldkoosoleku otsuse vaidlustamise tähtaeg, kuna hagejal ei võimaldatud tutvuda üldkoosoleku protokolliga. Kostjateks hagiavalduse järgi olid AS Rootor, Elve Sagar, Aada Nõmmküla ja Mati Okas. Kolmandaks isikuks kostja poolel oli märgitud AS Petra. 29. septembri 1997. a määrusega tehti hageja taotlusel võõrandamise keelumärge AS-i Petra omanduses oleva bensiinijaama kohta. AS-i Petra taotlusel tühistas kohus 29. oktoobri 1997. a määrusega oma 29. septembri 1997. a määruse võõrandamise keelumärke tegemise kohta. Määruse põhjenduste kohaselt on AS Petra hagiavalduse järgi kolmas isik ja seadus ei näe ette kolmandale isikule kuuluva vara võõrandamise keelumärke tegemist. Ringkonnakohtu 25. novembri 1997. a määrusega erikaebus rahuldati ja tühistati maakohtu hagi tagamise tühistamise määrus. Määruse kohaselt vaatas ringkonnakohus läbi AS-i Rootor erikaebuse. Määruse põhjenduste kohaselt kuulub hagi tagamise määruse seaduslikkuse kontrollimine ringkonnakohtu pädevusse. Hagi tagamise määrusele pole erikaebust esitatud. Ringkonnakohtu määruses antakse maakohtule juhis määratleda AS-i Petra tegelik seisund protsessis, lähtudes sellest, et ta on vaidlustatud tehingu üheks pooleks. Erikaebuses palus kassaator tühistada ringkonnakohtu määruse täielikult. Menetletud on AS-i Rootor erikaebust, mida ei ole esitatud. Kaebuse esitas H. Tõnise, kes on asjas hagejaks. TsKS § 158 lg 1 ei keela samal kohtul tühistamast hagi tagamise määrust protsessiosalise taotlusel. Vastustaja H. Tõnise pidas ringkonnakohtu määrust õigeks. Kolleegiumi istungil jäi AS-i Petra esindaja kaebuse väidete juurde. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub muutmisele põhjenduste osas. Põhjendatud on erikaebuse väide, et AS Rootor ei esitanud ringkonnakohtule erikaebust. Erikaebuse esitas füüsilisest isikust hageja Hans Tõnise. See, et ta määratles end kui AS-i Rootor juhatuse esimeest, ei muutnud hagejaks nimetatud aktsiaseltsi. Eeltoodu ei tingi aga lõppjärelduses õige ringkonnakohtu määruse tühistamist. Iseenesest õige on ringkonnakohtu seisukoht, et hagi tagamise seaduslikkuse kontrollimine kuulub apellatsioonikohtu pädevusse. See ei välista aga hagi taganud kohtu poolt TsKS § 158 lg 1 kohaselt hagi tagamise tühistamist protsessiosalise taotlusel. See maakohtu määruse tühistamise põhjus on väär. Kuna TsKS § 154 lg 1 p 1 ja 4 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kostjale kuuluva vara võõrandamise keelumärge või kostjal teatud tehingute keelamine, siis puudus alus vaidluseseme suhtes iseseisva nõudeta kolmandale isikule kuuluva vara arestimiseks. Küll on õige ringkonnakohtu suunis, et kohus peab määratlema AS-i Petra kui vaidlustatud ostu-müügilepingu ühe poole tegeliku protsessuaalse seisundi. Kuna tehingu tühisuse vaidluse lahendamisel võivad TsÜS § 66 lg 5 järgi kaasneda kohustused mõlemale tehingu poolele, siis kohtu poolt tehingu teise poole asjasse kaasamine kostjana ei ole vastuolus TsKS § 146 lg 2 p-s 3 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt hageja valib kostja. Arvestades seda, et kostja kaasamise kohustus selles asjas lasus ka kohtul ja AS Petra ei ole vaidlustanud hagi tagamist majanduslikel põhjustel, kuulub hagi tagamise tühistamise taotlus lahendamisele pärast ostu-müügilepingu teise poole kostjana kaasamist. Juhindudes TsKS § 346 p-st 4, kolleegium määras: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. novembri 1997. a määrus muuta põhjenduste osas. Muus osas jätta määrus muutmata. Erikaebus rahuldada osaliselt. Tagastada advokaadibüroole Alas & Raudsik 22. detsembril 1997. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. ODAR Liikmed H. JÕKS L. LAARMAA