Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-10-98 A. Š. süüdistusasjas KrK § 177³ järgi — RT III, 1995, 13, 139

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 24. märtsil 1998. a. 3-1-3-10-98 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Lea Kalm ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja A. Š. süüdistuses KrK § 1773 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu 20. juuni 1997. a otsusega tunnistati A. Š. süüdi KrK § 1773 järgi ja teda karistati ühe-aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. KrK § 41 alusel loeti see karistus kaetuks Kohtla-Järve Linnakohtu 1. aprilli 1996. a otsusega mõistetud karistusega. A. Š. mõisteti süüdi selles, et ta Kohtla-Järve Linnakohtu 1. aprilli 1996. a otsuse järgi Tallinna Keskvanglas karistust kandes tarvitas alkohoolseid jooke. Avalduse kohtuvea parandamiseks on esitanud Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber, kes leiab, et kohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust ning kohtuotsus A. Š.le mõistetud karistuse kaetuks lugemise osas kuulub tühistamisele. Avaldaja on seisukohal, et kui süüdimõistetu pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist paneb toime uue kuriteo, tuleb kohtul eelmise otsuse järgi kandmata karistus kas täies ulatuses või osaliselt KrK § 41 korras liita uue otsuse järgi mõistetud karistusega. KrK § 41 ei võimalda lugeda kergemat karistust raskemaga kaetuks. A. Š. oli varem karistatud Kohtla-Järve Linnakohtu 1. aprilli 1996. a otsusega KrK § 141 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi vabadusekaotusega kolmeks aastaks. Uue kohtuotsuse tegemise kuupäevaks oli tal karistusest kandmata üks aasta neli kuud ja 18 päeva, mis tulnuks KrK § 41 järgi kas täies ulatuses või osaliselt liita uue otsusega mõistetud karistusega. Avaldaja taotleb Tallinna Linnakohtu 20. juuni 1997. a otsuse tühistamist A. Š.le KrK § 41 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas ja kriminaalasja saatmist selles osas uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri, kes toetas avalduse rahuldamist, leidis: Lõpliku karistuse mõistmisel kohtuotsuste kogumi järgi on kohtud kohustatud liitma viimase kohtuotsusega mõistetud karistusele eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse kas täies ulatuses või osaliselt. Seega toimub KrK § 41 järgi karistuste liitmine kumulatsiooniprintsiibil ja kohtu otsustuses saab väljenduda ainult seisukoht, kas liidetakse ärakandmata karistus täielikult või osaliselt. Kergemat karistust raskemaga kaetuks lugedes tõlgendas Tallinna Linnakohus KrK § 41 sisu vääralt, mistõttu tuleb nimetatud kohtu 20. juuni 1997. a otsus A. Š. süüdistusasjas lõpliku karistuse mõistmise osas tühistada. Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3 ja § 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 20. juuni 1997. a otsus A. Š. süüdistusasjas KrK § 41 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule. 2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 3. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub 24. märtsil 1998. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Jüri RÄTSEP Liikmed Lea KALM Peeter VAHER