Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-8-98 J. R. süüdistusasjas KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi — RT III, 1998, 12, 133

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 17. märtsil 1998. a. 3-1-3-8-98 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Lea Kalm ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja J. R. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss ja määratud kaitsjana vandeadvokaat Anton Frosch. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tartu Maakohtu 25. märtsi 1997. a otsusega mõisteti J. R. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning karistati 6-kuulise vabadusekaotusega kinnises vanglas. KrK § 40 lg 3 alusel liitis kohus mõistetud karistusele osaliselt Jõgeva Maakohtu poolt 16. detsembril 1996. a mõistetud, kuid ärakandmata karistuse 2 aastat 10 kuud ja 12 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat ja 4 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. J. R. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus kergendada talle mõistetud karistust ning taotles lugeda karistuse kandmise aja alguseks 26. märts 1996. a, mil tema suhtes kohaldati Jõgeva maakohtuniku loal tõkendina vahi all pidamist. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium nentis 12. mai 1997. a otsuses, et kuna Jõgeva Maakohtu otsus on jõustunud 27. detsembril 1996. a ja seda pole seaduslikus korras vaidlustatud, siis ringkonnakohtul puudub pädevus vaidlustatud kohtuotsust tühistada. Ringkonnakohus tühistas aga osaliselt Tartu Maakohtu 25. märtsi 1997. a otsuse. KrK § 40 lg 3 alusel liideti J. R.le Tartu Maakohtu 25. märtsi 1997. a otsusega mõistetud karistusele Jõgeva Maakohtu 16. detsembri 1996. a otsusega mõistetud karistus 3 aastat ja 1 kuu vabadusekaotust osaliselt ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat ja 4 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistusaja alguseks loeti 16. detsember 1997. a. J. R. ei vaidlustanud otsust kassatsiooni korras, kuid esitas avalduse kohtuvea parandamiseks Jõgeva Maakohtu 16. detsembri 1996. a, Tartu Maakohtu 25. märtsi 1997. a ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. mai 1997. a otsustes. J. R. märgib avalduses, et pani kuriteod toime ajavahemikus 27. detsembrist 1995. a kuni 3. jaanuarini 1996. a, s.o enne KrK § 40 lg 3 käesoleva redaktsiooni jõustumist. Kuna redaktsioonil puudub tagasiulatav jõud, siis taotleb J. R. temale mõistetud lõpliku karistuse viimist vastavusse kehtiva seadusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kaitsja ja prokuröri arvamused, mille kohaselt avaldus kuulub rahuldamisele, leidis: Järva Maakohtu 9. augusti 1996. a otsusega mõisteti J. R. süüdi ja karistati KrK § 139 lg 2 p-de 2, 3 järgi 2-aastase vabadusekaotusega; süüditunnistamisel KrK § 15 lg 2 -- § 140 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi karistati teda vabadusekaotusega 1 aasta ja 6 kuud ning KrK § 195 lg 2 järgi mõisteti talle karistuseks 1 aasta vabadusekaotust. Kuritegude kogumi eest KrK § 40 lg 1 järgi mõisteti lõplikuks karistuseks 3 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 26. märts 1996. a, s.o J. R. vahi alla võtmise kuupäev. 16. detsembril 1996. a mõisteti J. R. süüdi Jõgeva Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 ja 3 järgi ning teda karistati 9-kuulise vabadusekaotusega. Samas on Jõgeva Maakohus mõistetud karistusele ekslikult liitnud KrK § 40 lg 3 alusel varem mõistetud kandmata karistuse ja saanud lõplikuks karistuseks 3 aastat ja 1 kuu vabadusekaotust. Kuna kuriteod ­ salajased vargused -- olid toime pandud enne 9. augusti 1996. a süüdimõistvat kohtuotsust, siis oli tegemist samaliigiliste kuritegude hiljem tuvastatud kogumiga ja KrK § 40 lg 3 sätted ei kuulunud J. R. suhtes kohaldamisele. Karistuse kandmise aja alguseks loeti alusetult kohtuotsuse tegemise kuupäev. Tartu Maakohtu 25. märtsil 1997. a otsusega tunnistati J. R. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja karistati 6-kuulise vabadusekaotusega kinnises vanglas. Ka need samaliigilised kuriteod oli J. R. toime pannud enne 9. augusti 1996. a süüdimõistvat kohtuotsust, ja seetõttu ei kuulunud KrK § 40 lg 3 sätted kohaldamisele. Asjaolul, et kriminaalasja arutamisel oli jõustunud KrK § 40 lg 3 uus redaktsioon, ei ole õiguslikku tähendust, sest sellel seaduseparandusel puudub tagasiulatuv jõud. Tartu Maakohus kohaldas ebaõigesti kriminaalseadust ja liitis omakorda mõistetud karistusele KrK § 40 lg 3 alusel osaliselt Jõgeva Maakohtu poolt 16. detsembril 1996. a mõistetud ärakandmata karistuse 2 aastat 10 kuud ja 12 päeva. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat ja 4 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Alusetult ja põhjendamatult loeti karistuse kandmise aja alguseks 7. jaanuar 1997. a. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on tuvastanud kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise eelnevates kohtulahendites, kuid kuna tegemist oli kohtuveaga, mis sai alguse seadusjõus olevast kohtulahendist -- Jõgeva Maakohtu 16. detsembri 1996. a otsusest -- siis puudus ringkonnakohtul apellatsiooni korras kohtuvea parandamise võimalus. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3 ja § 77--9, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Jõgeva Maakohtu 16. detsembri 1996. a, Tartu Maakohtu 25. märtsi 1997. a ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. mai 1997. a otsused J. R.le KrK § 40 lg 3 alusel mõistetud lõpliku karistuse ja karistusaja alguse osas. 2. Lugeda J. R.le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks KrK § 40 lg 3 alusel kolm aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. 3. Karistusaja alguseks lugeda 26. märts 1996. a. 4. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata. 5. J. R. avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Otsus jõustub 17. märtsil 1998. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Herbert LINDMÄE Liikmed Lea KALM Peeter VAHER