Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-3-7-98 A. Ž. süüdistusasjas KrK § 15 lg 2 - § 140 lg 2 p 1 järgi — RT III, 1998, 12, 132

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 17. märtsil 1998. a. 3-1-3-7-98 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja A. Ž. süüdistuses KrK § 15 lg 2 -- § 140 lg 2 p 1 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt anti A. Ž. kohtu alla süüdistatuna KrK § 15 lg 2 -- § 141 lg 2 p 3 järgi selles, et ta 2. juunil 1996. a, olles alkoholijoobes, sisenes N linnas K x maja nr x x. elamublokki ning nõudis seal viibinud T. V-lt 50 krooni. Viimase keeldumise järel lõi A. Ž. T. V-d jalaga kehasse ja rusikatega näkku ning hoides kannatanut juustest lõi teda peaga vastu seina. Seejärel põletas ta kuuma triikrauaga kannatanu põske ning põhjustas T. V. näkku II astme põletuse. Mõne aja möödudes järgnes A. Ž. kannatanule x. elamublokki ning vägivalla jätkamisega -- ka teise põse põletamisega ähvardades nõudis jätkuvalt 50 krooni. Tegu jäi lõpule viimata, kuna tuppa sisenenud N. D. ajas A. Ž. ruumist välja. Narva Linnakohtu 25. aprilli 1997. a otsusega mõisteti A. Ž. süüdi KrK § 142 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks ja kuueks kuuks. KrK § 47 kohaldamisega vabastati ta tingimisi karistuse kandmisest 2-aastase katseajaga. Narva prokurör Mihail Hütt taotles oma apellatsioonkaebuses linnakohtu otsuse tühistamist. Ajalisest kriteeriumist lähtudes leidis ta, et kohtualuse poolt kannatanu suhtes rakendatud vägivalla ja raha nõudmise vahel puudus ajavahe, mis tinginuks kuriteo kvalifitseerimise röövimise katsena. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. novembri 1997. a otsusega asuti eelnenuist lahknevale seisukohale. A. Ž. tunnistati süüdi KrK § 15 lg 2 -- § 140 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks rahatrahv 100 päevamäära ulatuses, s.o 2200 krooni. Apellatsioonikohus leidis, et kuna prokurör ei vaidlustanud Narva Linnakohtu poolt tuvastatuks loetud vägivalla iseloomu ja astet, tuleb tegu kvalifitseerida võõra vara avaliku varguse katsena, mille puhul vägivald ei olnud kannatanu elule ja tervisele ohtlik. Avalduses kohtuvea parandamiseks rõhutab Riigiprokuratuuri prokurör Helen Hiiemäe, et Narva Linnakohus on ebaõigesti hinnanud A. Ž. poolt kannatanu suhtes rakendatud vägivalla elule ja tervisele mitteohtlikuks. Kannatanu löömine jalaga kehasse ja rusikatega näkku ning ta peksmine peaga vastu seina, eriti põletuskahjustuste tahtlik tekitamine on eksperdi poolt hinnatud tagajärgede järgi raske kehavigastuse tekitamiseks, seega kannatanu tervisele ohtliku vägivallana. Avaldaja hinnangul pani A. Ž. toime kuriteo KrK § 15 lg 2 -- § 141 lg 2 p 3 järgi ja ta taotleb eelnevate kohtulahendite tühistamist kannatanu suhtes rakendatud vägivalla osas ning kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Narva Linnakohtule. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse, milles ta toetas kassatsioonprotesti, leidis: Riigikohtu kriminaalkolleegium on jätkuvalt seisukohal, et õiguslike hinnangute andmisel tuleb kuriteo tagajärgedest olenevate kuriteokoosseisude puhul käsitleda raske kehavigastuse tahtlikku tekitamist tervisele ohtliku vägivallana. Kohtumeditsiini ekspertiisi aktist (tl 25) nähtuvalt kuulusid A. Ž. poolt T. V.le tekitatud põletuskahjustused ja muud vägivallategude tagajärjed raskete kehavigastuste liiki. See kummutamata fakt iseenesest ning lisanduvalt nende vigastuste tekitamise viis ei võimalda kannatanul esinenud vigastusi käsitleda tervisele mitteohtliku vägivallana, nagu seda erinevate õiguslike hinnangute kaudu on A. Ž. süüdistusasjas teinud Narva Linnakohus ja Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium. Sel alusel esitatud avaldus kohtuvea parandamiseks osutabki veale esimese ja teise astme kohtu lahendites, mille parandamisest tulenevalt vajab täpsustamist ka süüdimõistetu käitumisele antav õiguslik hinnang. Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-dest 1 ja 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. novembri 1997. a ja Narva Linnakohtu 25. aprilli 1997. a otsus A. Ž. süüdistusasjas. 2. Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Narva Linnakohtule. 3. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada. Kohtuotsus jõustub 17. märtsil 1998. a ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Herbert LINDMÄE Liikmed Jüri RÄTSEP Peeter VAHER