Legislator Case Law & Legislation
80576 EE

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-32-98 Margus Rosenbergi süüdistusasjas KrK § 101 p-de 3, 4, 6, 7, 8

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-32-98 Margus Rosenbergi süüdistusasjas KrK § 101 p-de 3, 4, 6, 7, 8; § 113; § 115 lg 2 p 1; § 115 lg 3 p 2; § 115^1 lg 1; § 115^1 lg 2; § 124^3 lg 1; § 139 lg 2 p 2; § 142 lg 3 p-de 1 ja 2; § 143 lg 2 p-de 1, 1^1 ja 2; § 144; § 184 lg 1; § 195 lg 3 ning § 207 lg 1 järgi — RT III, 12, 127

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. veebruaril 1998. a. 3-1-1-32-98 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Margus Rosenbergi süüdistuses KrK § 101 p-de 3, 4, 6, 7, 8; § 113; § 115 lg 2 p 1; § 115 lg 3 p 2; § 1151 lg 1; § 1151 lg 2; § 1243 lg 1; § 139 lg 2 p 2; § 142 lg 3 p-de 1 ja 2; § 143 lg 2 p-de 1, 11 ja 2; § 144; § 184 lg 1; § 195 lg 3 ning § 207 lg 1 järgi. Kohtuistungist võtsid osa M. Rosenbergi kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa, kannatanud A. P., S.-S. P. ja Arvo Uibo ning Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Viljandi Maakohtu 23. septembri 1997. a otsusega mõisteti M. Rosenberg süüdi ja teda karistati KrK § 113 järgi kahekuulise arestiga; KrK § 184 lg 1 järgi kahekuulise arestiga; KrK § 195 lg 3 järgi viieaastase vabadusekaotusega; KrK § 207 lg 1 järgi kaheaastase vabadusekaotusega; KrK § 1243 lg 1 järgi üheaastase vabadusekaotusega; KrK § 144 järgi kuueaastase vabadusekaotusega; KrK § 139 lg 2 p 2 järgi üheaastase vabadusekaotusega; KrK § 142 lg 3 p-de 1 ja 2 järgi kaheksa-aastase vabadusekaotusega; KrK § 143 lg 2 p-de 1, 11 ja 2 järgi nelja-aastase vabadusekaotusega; KrK § 1151 lg 1 järgi kaheaastase vabadusekaotusega; KrK § 1151 lg 2 järgi nelja-aastase vabadusekaotusega; KrK § 115 lg 2 järgi nelja-aastase vabadusekaotusega; KrK § 115 lg 3 järgi viiteistkümneaastase vabadusekaotusega ning KrK § 101 p-de 3, 4, 5, 6, 7 ja 8 järgi mõisteti talle karistuseks surmanuhtlus. KrK § 40 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti M. Rosenbergile surmanuhtlus. Sama otsusega mõisteti süüdi ka Regina Rosenberg, kelle kassatsioonkaebus ei saanud menetlusluba. Süüdistuses KrK § 101 p-de 3, 4, 5, 6, 7 ja 8 järgi mõisteti M. Rosenberg süüdi selles, et ta 24. detsembri 1994. a õhtul, olles alkoholijoobes, Viljandi maakonnas Pärsti vallas Väike-Kõpu külas Uibo talus tappis eriti julmal viisil R. P., lüües kannatanule 12 korral noaga selga, rindu ja kõhtu. Kui talus viibinud Anna Uibo püüdis M. Rosenbergi tegevust peatada, lõi kohtualune teda tapmise eesmärgil 4 korral noaga selga, mille tagajärjel A. Uibo suri. Eesmärgiga varjata lapseealise K. P. suhtes toime pandud sugulisi kuritegusid ning lüües lapsele paljukordselt noaga selga ja rindkeresse, tappis M. Rosenberg ka K. P. Süüdistuses KrK § 115 lg 3 p 2 ja § 1151 lg 2 järgi mõisteti M. Rosenberg süüdi selles, et ta 24. detsembril 1994. a, vahetult pärast R. P. ja A. Uibo tapmist, kasutades ära 8-aastase K. P. abitut seisundit, astus temaga väivaldselt suguühendusse ning peale selle rahuldas lapse suhtes oma sugulist kirge ebaloomulikul viisil anaalse suguühtega. Süüdistuses KrK § 144 järgi mõisteti M. Rosenberg süüdi selles, et ta koos R. Rosenbergiga ööl vastu 27. detsembrit 1994. a Viljandi maakonnas Pärsti vallas Väike-Kõpu külas süütas talu, eesmärgiga varjata M. Rosenbergi poolt Anna Uibo, R. P. ja K. P. tapmist ning K. P. tapmiseelset vägistamist. Põlengu tagajärjel hävis vara 68 000 krooni väärtuses. Süüdistuses KrK § 143 lg 2 p-de 1, 11 ja 2 järgi tunnistati M. Rosenberg süüdi selles, et ta: -- oktoobris 1991. a eelneval kokkuleppel ja koos Andrus Rosenbergi ja Armand Rosenbergiga pettis Igor Prigodalt välja laenulepingu 450 000 krooni peale; -- novembris 1993. a eelneval kokkuleppel ja koos Armand Rosenbergiga omastas Mati Toomelt kelmuse teel viimasele kuulunud sõiduautod Opel Rekord ja BMW 316; -- ajavahemikus septembrikuust kuni 10. oktoobrini 1994. a eelneval kokkuleppel Armand Rosenbergiga omandas kelmuse teel Ülo Räisilt viimasele kuuluvat vara 11 772 krooni ja 75 sendi väärtuses; -- 11. novembril 1994. a eelneval kokkuleppel Andrus Rosenbergiga pettis Ants Pihtilt välja bussi Kuban G-1A1, põhjustades kannatanule varalise kahju 2000 krooni; -- detsembris 1994. a eelneval kokkuleppel Andrus Rosenbergiga sai kelmuse teel Leo Pugali ja Juhan Pugali käest sõiduauto GAZ 69A; -- 22. detsembril 1994. a eelneval kokkuleppel ja grupis koos Armand Rosenbergiga sai pettuse teel Endel Viigimäelt sõiduauto Volga. Süüdistuses Krk § 195 lg 3 järgi mõisteti M. Rosenberg süüdi selles, ta: -- 12. märtsi 1993. a õhtul, olles alkoholijoobes, Tallinnas Vilde tee 141--44 korteris peksis huligaansel ajendil R. P. ja K. P. juuresolekul A. P.-d, lüües kannatanut rusikate ja lahtise käega näkku, pähe, rindu, kõhtu ja jalgadega selga ning ähvardas teda tappa; -- 25. mail 1994. a, olles alkoholijoobes, Jõgeva maakonnas Tabivere vallas huligaansel ajendil sõimas Tindimuru metsavahelisel teel ebatsensuursete sõnadega talle tundmatuid Tarvo Ottmaad, Kaupo Vaalmad ja Toomas Tulimäed ning tulistas viimase suunas ühe lasu tulirelvast. Süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 2 järgi mõisteti M. Rosenberg süüdi selles, et ta ajavahemikus 19. märtsist kuni 29. maini 1994. a Jõgeva maakonnas Tabivere vallas Pataste külas varastas perekond Jürgensonide maamajast vara 3860 krooni väärtuses. Süüdistuses KrK § 115 lg 2 p 1 järgi mõisteti M. Rosenberg süüdi selles, et ta 12. juuni 1995. a õhtul Tallinnas Kärberi 11--41 ja hiljem ajavahemikus 13. juunist kuni 22. augustini 1995. a Harju maakonnas, kasutades vägivalda ja ähvardades selle kasutamisega, astus täisealise G. B.-ga korduvalt suguühendusse ning KrK § 1151 lg 1 järgi selles, et ta 13. juunil 1995. a Harju maakonnas Raasiku vallas, vägivallaga ähvardades, rahuldas G. B. suhtes oma sugulist kirge ebaloomulikul viisil. Süüdistuses KrK § 142 lg 3 p-de 1 ja 2 järgi mõisteti M. Rosenberg süüdi selles, et ta 12. juunist 1995. a kuni 22. augustini 1995. a eelneval kokkuleppel ja grupis koos Armand Rosenbergiga pressis G. B.-lt ja Antonina Skorubkolt välja raha 3060 krooni, kuldesemeid ning võlakirja 3000 USD peale, pekstes G. B-d, ähvardades elule ja tervisele ohtliku vägivalla kasutamisega tema ema ja alaealiste laste suhtes ning võttis vabaduse G. B.-lt ja A. Skorubkolt. Süüdistuses KrK § 113 järgi mõisteti M. Rosenberg süüdi selles, et ta 1995. a augustis Harju maakonnas Raasiku vallas Aive Endjärve ja Uno Raudmetsa talus lõi A. Endjärvele püstolipäraga vastu keha ja teda peaga vastu seina. Samas M. Rosenberg lõi rusikatega U. Raudmetsa ning tulistas püstolist patja. Süüdistuses KrK § 1243 lg 1 järgi mõisteti M. Rosenberg süüdi selles, et elades 1995. a augustis A. ja U. Raudmetsa talus, peale A. Raudmetsa läbipeksmist võttis viimaselt ebaseaduslikult vabaduse, et takistada kannatanu pöördumist politseisse. Süüdistuses KrK § 207 lg 1 järgi mõisteti M. Rosenberg süüdi selles, et ta ajavahemikus jaanuar 1994. a kuni 25. august 1995. a ilma vastava loata omandas, hoidis ja kandis püstolit TT ja selle juurde kuuluvat laskemoona. Süüdistuses KrK § 184 lg 1 järgi mõisteti M. Rosenberg süüdi selles, et ta, olles tagaotsitav, 25. augustil 1995. a kell 08.00 Harju maakonnas Raasiku vallas tulistas püstolist TT teda jälitavate politseitöötajate K. Viska, R. Rebase ja T. Are suunas, ähvardades politseitöötajad tappa. M. Rosenbergi kaitsja vandeadvokaat Endel Tomsoni apellatsioonkaebuses taotleti M. Rosenbergi süüdimõistmist ainult KrK § 207 lg 1 järgi ja teistes talle süüksarvatud kuritegudes õigeksmõistmist süü tõendamatuse tõttu. Oma apellatsioonkaebuses taotles M. Rosenberg end kõikides talle süüksarvatud kuritegudes õigeks mõista, kuna kogu süüdistus on fabritseeritud ning puuduvad tõendid tema süü kohta. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. novembri 1997. a otsusega tühistati osaliselt Viljandi Maakohtu 23. septembri 1997. a otsus ning M. Rosenbergi süüdistusest jäeti välja KrK § 101 p 5, kuid tapmiste eest mõistetud karistus jäeti muutmata. Viljandi Maakohtu otsuse resolutiivosas tehti täpsustus ja M. Rosenberg loeti süüdimõistetuks KrK § 115 lg 2 p 1 ja § 115 lg 3 p 2 järgi. Muus osas jäi kohtuotsus muutmata ning esitatud apellatsioonkaebused jäid rahuldamata. Esitatud kassatsioonkaebuses taotleb süüdimõistetu M. Rosenberg enda õigeksmõistmist, tunnistades end süüdi vaid KrK § 207 lg 1 järgi. Kassaator leiab, et kohtuotsustes sisalduvad järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele ning tema süü talle inkrimineeritud hulgalistes kuritegudes on tõendamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud M. Rosenbergi kaitsja vandeadvokaat K. Kuusmaa seletuse, milles ta toetas esitatud kassatsioonkaebust, ning kannatanute A. P., S.-S. P., A. Uibo seletused ja prokuröri arvamuse, mille kohaselt ringkonnakohtu otsus ei kuulu tühistamisele ja kassatsioonkaebus rahuldamisele, leidis: Viljandi Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsustes on igakülgselt ja põhjalikult analüüsitud tõendeid nende kogumis ning tuldud õigele järeldusele M. Rosenbergi süü tõendatuses kõigis kuritegudes, mis on inkrimineeritud neljateistkümne erineva paragrahvi järgi. Samuti on toodud motiivid, miks kohus rajab otsuse kohtualuse eeluurimisel antud ütlustele ja loeb mitteusaldusväärseiks M. Rosenbergi kohtuistungitel antud ütlused. Kohtuotsustest nähtub, et kõrvaldamata kahtlusi M. Rosenbergi süü tuvastamisel ei jäänud. M. Rosenbergi kassatsioonkaebuses korratakse juba apellatsioonkaebuses esitatud väiteid, millised on ümber lükatud Tartu Ringkonnakohtu otsuses. Karistuse mõistmisel M. Rosenbergile on Viljandi Maakohus järginud KrK § 22 sätteid, mille kohaselt nähakse ühe võimaliku karistusliigina ette surmanuhtlus. KrK § 101 p-de 3, 4, 6, 7 ja 8 sanktsioon näeb vabadusekaotusliku karistuse kõrval ette ka võimaluse mõista karistuseks surmanuhtlus. M. Rosenberg ei ole KrK § 22 lg-s 2 ettenähtud isik, kelle suhtes surmanuhtluse kohaldamist ei lubata. Viljandi Maakohtul oli seaduslik alus mõista M. Rosenbergile selleliigiline karistus ja ta on põhjalikult motiveerinud, miks mõistetud karistus vastab kohtualuse isikule ja toimepandud kuritegude raskusele ja laadile. Seega on karistuse mõistmisel lähtutud kriminaalseaduse sätetest, mis reguleerivad karistuse mõistmise aluseid ja tingimusi kriminaalmenetluses. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumil puudus seaduslik alus Viljandi Maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei tuvastanud Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses kriminaalmenetluse seaduse olulisi rikkumisi, kohtuotsuses sisalduvate kohtu järelduste mittevastavust faktilistele asjaoludele ega kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist, s.t puuduvad AKKS §-s 64 toodud alused ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. novembri 1997. a otsus Margus Rosenbergi süüdistusasjas jätta muutmata. Margus Rosenbergi kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 18. veebruaril 1998. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Jüri RÄTSEP Peeter VAHER

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →