Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-7-98 J. Kolditsa ja M. Moori esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise korralduse tühistamise asjas — RT III, 11, 123

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 13. märtsil 1998. a. 3-3-1-7-98 J. Kolditsa ja M. Moori esindaja kassatsioon kaebuse läbivaatamine õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise korralduse tühistamise asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas 12. märtsil 1998. a avalikul kohtuistungil läbi Jüri Kolditsa ja Märt Moori esindaja vandeadvokaat Jüri Leppiku kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 12. detsembri 1997. a otsusele haldusasjas nr II-3/332/97. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Jüri Koldits, Märt Moor ja nende esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik ning Valli-Laine Oja. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni 26. septembri 1994. a otsusega nr 3817 tunnistati omandireformi objektiks Tallinnas Mängu tn 13 asunud ehitised ja krunt suurusega 1676 ruutmeetrit (endine kinnistu nr 85 N) ning omandireformi õigustatud subjektiks selle vara suhtes Tiia Kaup. Tallinna Linnavalitsuse 8. veebruari 1995. a korraldusega nr 326-k tagastati T. Kaupile Mängu tn 13 asuvatest ehitistest elumaja. Tallinna Linnavalitsuse 11. juuli 1995. a korraldusega nr 2234-k otsustati Mängu tn 13A (endisel kinnistul nr 85 N) asunud tööstushoone-elamu T. Kaupile kompenseerida. 27. septembril 1995. a erastasid Mängu tn 13A asuva elamu üürnikud Jüri Koldits, Märt Moor ja Velli-Laine Oja nende kasutuses olevad eluruumid. Tallinna Halduskohtu 18. detsembri 1995. a otsusega tunnistati Tallinna Linnavalitsuse 11. juuli 1995. a korraldus nr 2234-k täielikult seadusevastaseks ja tehti linnavalitsusele ettepanek asi uuesti läbi vaadata ning teha uus otsus. Tallinna Linnavalitsuse 28. veebruari 1997. a korraldusega nr 605-k tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 11. juuli 1995. a korraldus nr 2234-k. Selle korralduse punktiga 1 jäeti rahuldamata T. Kaupi taotlus endisel kinnistul nr 85 N asuva tööstushoone-elamu tagastamise kohta, kuna see pole säilinud endisel individualiseeritaval kujul ning on füüsiliste isikute heauskses omandis. Sama korralduse punktiga 2 otsustati alustada selle tööstushoone-elamu kompenseerimise menetlust. Tallinna Linnavalitsuse 23. mai 1997. a korraldusega nr 1601-k, mille preambulas märgiti, et selle andmise aluseks on Tallinna Halduskohtu 18. detsembri 1995. a otsus haldusasjas nr 3-536/95, tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 28. veebruari 1997. a korralduse nr 605-k punktid 1 ja 2. J. Koldits, M. Moor ja V.-L. Oja esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 23. mai 1997. a korralduse nr 1601-k täielikult seadusevastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt rikub kaevatud korraldus nende kui korteriomanike õigusi, sest vara tagastamine on sel juhul lõplikult otsustamata ning kahtluse alla on seatud korteriomandi õiguspärasus. Kaebuse esitajad väitsid, et vaidlustatud korraldus on seadusevastane, kuna kohalikul omavalitsusel ei ole õigust omandireformi aluste seadusega talle antud ülesannete täitmisel vastu võetud õigusakte ise tühistada. Tulenevalt ORAS §-st 19 on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisest tulenevate vaidluste lahendamine allutatud kohtule. Sellistel juhtudel ei kuulu kohaldamisele kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 33. Omandireformi aluste seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1991. a määrusega nr 161 kinnitatud «Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite hindamise korra» p 36 kohaselt saab vastuvõetud otsust muuta vaid uute asjaolude ilmnemisel. Tallinna Halduskohtu 13. oktoobri 1997. a otsusega jäeti J. Kolditsa, M. Moori ja V.-L. Oja kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et KOKS § 33 lg 1 alusel oli Tallinna Linnavalitsus pädev tühistama oma korraldust. Kaebuse esitajate viited Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1991. a määrusega nr 161 kinnitatud «Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite hindamise korra» punktile 36 ei ole asjakohased, kuna see säte käsitleb vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste lahendamist maakonna- ja linnakomisjonides. Antud juhtumil leidis Tallinna Linnavalitsus Tiia Kaupi kaebuse põhjal, et linnavalitsus polnud 28. veebruari 1997. a korralduse nr 605-k andmisel lähtunud Tallinna Halduskohtu 18. detsembri 1995. a otsusega tuvastatud asjaoludest. Seetõttu tühistaski linnavalitsus nimetatud korralduse punktid 1 ja 2. Kohus leidis, et kuna vaidlustatud korraldusega ei otsustatud vara tagastamist, siis ei saa nimetatud korraldus rikkuda kaebuse esitajate õigusi ega piirata nende vabadusi. Kohus märkis, et ORAS § 18 lg 1 kohaselt on keelatud muuta omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara omandivormi kuni selle tagastamise otsustamiseni. J. Kolditsa ja M. Moori esindaja vandeadvokaat J. Leppik ning V.-L. Oja esitasid ringkonnakohtule apellatsioonkaebused, milles palusid tühistada Tallinna Halduskohtu 13. oktoobri 1997. a otsus ja teha uus otsus ning rahuldada nende kaebus. J. Kolditsa ja M. Moori esindaja apellatsioonkaebuses väideti, et kuna kohalik omavalitsus täidab omandireformi läbiviimisel riiklikke kohustusi, siis on ta pädev andma omandireformi aluste seadusest tulenevaid õigusakte ainult selles ulatuses, mis on sätestatud samas seaduses või selle alusel antud õigusaktides. Seega tõlgendas halduskohus KOKS § 33 ebaõigesti. Antud sätte kohaldamise küsimuses tuleb lähtuda üld- ja erinormi vahekorrast. Eriseaduse, s.o ORAS §-ga 19 piiratakse KOKS §-s 33 sätestatud vaidluste lahendamise korda. Samuti väitis apellant, et vaidlustatud haldusakt ei ole motiveeritud. Motiveerimata korraldus on igal juhul seadusevastane. Nii tühistatud kui ka vaidlustatud korralduses on õigusliku alusena märgitud üks ja seesama kohtuotsus. Apellant leidis, et meelevaldne on ka halduskohtu järeldus, et vaidlustatud haldusakt ei riku J. Kolditsa, M. Moori ja V.-L. Oja õigusi. V.-L.Oja apellatsioonkaebuse kohaselt leidis halduskohus ebaõigesti, et korralduse motiveerimatus ei ole piisav põhjus selle seadusevastaseks tunnistamiseks. Samuti leidis apellant, et vaidlustatud korraldus rikub tema õigusi, kuna nüüd on jõus Tallinna Linnavalitsuse 8. veebruari 1995. a korraldus nr 326-k, millega otsustati tagastada Mängu tn 13 elamu kui tervik omandireformi õigustatud subjektile T. Kaupile. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 1997. a otsusega jäeti muutmata Tallinna Halduskohtu 13. oktoobri 1997. a otsus haldusasjas nr 3-617/97. Ringkonnakohus leidis, et õige on J. Kolditsa ja M. Moori apellatsioonkaebuse väide, et kohalik omavalitsus täidab õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamisel talle KOKS § 6 lg 4 p 1 alusel seadusega pandud riiklikke kohustusi ja peab juhinduma omandireformi aluste seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest. Kohalik omavalitsus võtab vara tagastamise küsimustes vastu õigusakte enda nimel. Pädevuse selleks annab KOKS § 33. Seda pädevust ei piira ORAS § 19. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määrusega nr 36 kinnitatud «Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra» punktile 6 võivad omandireformi õigustatud ja kohustatud subjektid esitada kaebusi vara tagastamisel tehtud otsuste või toimingute peale nendele riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitele ning ametiisikutele, kes on pädevad neid otsuseid või toiminguid muutma või tühistama. Seega leidis halduskohus õigesti, et Tallinna Linnavalitsusel oli antud asjaoludel õigus KOKS § 33 alusel korraldust tühistada. Õige on halduskohtu seisukoht, et vaidlustatud õigusakt ei saa rikkuda kaebajate õigusi, sest sellega ei otsustatud vara tagastamist. Asja materjalidega ei ole kooskõlas apellant V.-L. Oja väide, et pärast vaidlustatud korraldust jõustus linnavalitsuse 8. veebruari 1995. a korraldus nr 326-k ning Mängu tn 13A elamu tagastatakse T. Kaupile. Nimetatud korraldus, mis käsitles Mängu tn 13 elamut, on juba täidetud ning seda pole seadusevastaseks tunnistatud. Mängu tn 13A asuv elamu-tööstushoone tagastamine on lahendamata. Asjaolu, «et kohalik omavalitsus ei ole seniajani suutnud otsustada vara tagastamise üle, mille omanikud kaebuse esitajad esitatud tõendite kohaselt on, ei riku kaebuse esitajate õigusi». Ringkonnakohus märkis, et õige on halduskohtu järeldus, et korralduses ebapiisav viide selle väljaandmise alusele ei tingi alati korralduse seadusevastaseks tunnistamist. J. Kolditsa ja M. Moori esindaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallina Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 1997. a otsuse haldusasjas nr II-3/332/97 ja Tallinna Halduskohtu 13. oktoobri 1997. a otsuse haldusasjas nr 3-617/97 ja teha uus otsus ning tunnistada Tallinna Linnavalitsuse 23. mai 1997. a korraldus nr 1601-k täielikult seadusevastaseks. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ainetu ringkonnakohtu järeldus, et vaidlustatud õigusaktiga ei otsustatud Mängu tn 13A elamu tagastamist. Seetõttu ei saanud see rikkuda kaebuse esitajate õigusi. Kaebuse esitajatel on kaebeõigus HKS § 5 lg 1 tähenduses kõigi haldusotsustuste suhtes, mis võetakse vastu Mängu tn 13A elamu kui omandireformi objektiks oleva vara saatuse määramisel. Kassaator väidab, et väär on ringkonnakohtu järeldus, et kuna kohalik omavalitsus võtab vara tagastamise küsimuses vastu õigusakti enda nimel, siis on tal õigus seda akti ka tühistada. Kohaliku omavalitsuse täitevorgan ei tegutse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamisel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel ja sellest tuleneva pädevusega, vaid omandireformi aluste seaduse alusel. Omandireformi aluste seaduses puudub viide, et kohaliku omavalitsuse täitevorgan tagastab vara kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 2 lg 2 kohaselt toimub omandireformi käigus vara tagastamine ja kompenseerimine omandireformi aluste seaduses ning sellest tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Omandireformi aluste seaduse üheski paragrahvis ei ole viidet, et see toimuks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. Kassaator leiab, et seaduseandja on ORAS §-s 19 kindlaks määranud institutsioonid, kes on pädevad lahendama õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimisega seotud vaidlusi. Vaidluste kohtuvälise lahendamise täpsema korra (menetluskorra) kehtestamine on jäetud seaduseandja poolt Vabariigi Valitsuse pädevusse. Samuti peab kassaator vääraks ringkonnakohtu seisukohta, et kuna kontrollitav haldusakt ei riku kaebajate õigusi, siis on õige halduskohtu järeldus, et ebapiisav viide korralduse väljaandmise alusele ei too kaasa akti seadusevastaseks tunnistamist. Kassaator peab lubamatuks, et nii Tallinna Linnavalitsuse 28. veebruari 1997. a korralduses nr 605-k kui ka 23. mai 1997. a korralduses nr 1601-k on viidatud ühele ja samale kohtuotsusele. Tulenevalt sellest leiab kassaator, et vaidlustatud haldusaktil puudub õiguslik alus. Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 1997. a otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kassatsioonkaebusest, samuti halduskohtule ja ringkonnakohtule esitatud kaebustest ei nähtu, millistest materiaalõiguslikust alusest tulenevalt peavad kaebajad linnavalitsuse korraldust oma õigusi rikkuvaks. Kohtuistungil esitas kassaator taotluse kohtukulude jagamiseks. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et vaidlustatud õigusakt ei saa rikkuda kaebajate õigusi. Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 5 p 4 kohaselt ei kuulu erastamisele õigusvastaselt võõrandatud eluruumid, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud ettenähtud korras avaldus, kuni tagastamise küsimuse lahendamiseni või õigustatud subjekti notariaalselt tõestatud allkirjaga kirjaliku loobumiseni vara tagastamise nõudest. ORAS § 18 lg 1 sätestab, et kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamiseni (sealhulgas kohtueelse või kohtuliku vaidluse lõppemiseni) on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel ning teistel juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kelle omandis või valduses vara on, keelatud vara võõrandada või asjaõigusega koormata, kui seadusest ei tulene teisiti. Seda keeldu rikkuvad tehingud on tühised. Nimetatud vara võib võõrandada riigile või kohalikule omavalitsusüksusele või õigustatud subjektide kirjalikul nõusolekul teistele isikutele. Kuni õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamiseni on vara praegustel valdajatel õigus seda rentida või muul viisil valdusse anda üksnes tähtaega määramata, välja arvatud, kui õigustatud subjektid on nõus tähtajalise suhtega. Tallinna Linnavalitsuse 11. juuli 1995. a korraldusega nr 2234-k otsustati Tallinnas Mängu tn 13A tööstushoone-elamu omandireformi õigustatud subjektile T. Kaupile kompenseerida. Tallinna Halduskohtu 18. detsembri 1995. a otsusega, mis jõustus 28. detsembril 1995. a, tunnistati Tallinna Linnavalitsuse 11. juuli 1995. a korraldus nr 2234-k täielikult seadusevastaseks ja tehti ettepanek asi uuesti läbi vaadata. 1995. a septembrikuus erastati J. Kolditsale, M. Moorile ja V.-L. Ojale üürilepingu alusel kasutuses olnud eluruumid Mängu tn 13A asuvas elamus. Tol ajal kehtis ORAS § 18 lg 1 järgmises redaktsioonis: «Kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamiseni on riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitel ning teistel juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kelle omandis või valduses vara on, keelatud vara omandivormi muuta, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seda keeldu rikkuvad tehingud on kehtetud.» J. Koldits, M. Moor ja V.- L. Oja on käesoleval ajal Mängu tn 13A elamu kaasomanikud. Tulenevalt sellest võib Tallinna Linnavalitsuse haldusakt, mis on antud nimetatud elamu kohta, rikkuda J. Kolditsa, M. Moori ja V.-L. Oja kui selle elamu mõtteliste osade omanike õigusi. Kuna vaidlustatud korraldusega tunnistati osaliselt kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 28. veebruari 1997. a korraldus nr 605-k «Mängu tänav 13A asuva hoone mittetagastamine», peab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel kontrollima vaidlustatud korralduse seaduslikkust. 2. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus kontrollima ka kaebajate väidet, et vaidlustatud korraldus on motiveerimata ja on seetõttu seadusevastane. 3. Ekslik on seisukoht, et kohaliku omavalitsuse täitevorgan ei või õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise küsimustes ise oma õigusakti muuta või tühistada. Kohaliku omavalitsuse organid on kohustatud järgima, et nende üksikaktid oleksid kooskõlas üldaktidega, eelkõige seadustega. Kui kohaliku omavalitsuse organ leiab, et tema üksikakt ei vasta põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, peab ta omal algatusel akti muutma või tühistama, et viia see kooskõlla kehtiva seadusandlusega. KOKS § 33 lg 1 kohaselt on igaühel õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui selliste aktidega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. ORAS § 19, mis sätestab õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimisega seotud vaidluste lahendamise, ei ole vastuolus KOKS §-ga 33. ORAS §-s 19 on kehtestatud sellesisuliste kaebuste kohtueelse lahendamise võimalus. 4. HKS § 69 lg 1 kohaselt mõistab kohus kaebaja kasuks kõik kaebaja poolt kantud kulud, sealhulgas ka tasu õigusabi eest üksnes siis, kui kohus kaebuse rahuldab. Kuna Riigikohtu halduskolleegium ei lahenda seda haldusasja lõplikult, siis puudub võimalus kassaatori kohtukulude jagamise taotluse läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Juhindudes HKS § 57 p-st 2 ja § 68 lg-st 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: 1. Rahuldada kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 12. detsembri 1997. a otsus haldusasjas nr II-3/332/97 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. 3. Tagastada Advokaadibüroole Leppik & Partnerid kassatsioonikautsjon 1100 (üks tuhat ükssada) krooni. Määrus jõustub 20. märtsil 1998. a teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Hele-Kai REMMEL