Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-24-98 G. Z. süüdistusasjas KrK § 177^3 järgi — RT III, 1998, 10, 109

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 10. veebruaril 1998. a. 3-1-1-24-98 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja G. Z. süüdistuses KrK § 1773 järgi. Kohtuistungist võttis menetlusosalisena osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. G. Z. oli antud kohtu alla süüdistatuna KrK § 1773 järgi selles, et ta 25. aprillil 1997. a, kandes Tallinna Keskvangla kambris nr 15 karistust, tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta alkoholi. Tallinna Linnakohtu 9. oktoobri 1997. a otsusega mõisteti G. Z. talle esitatud süüdistuses õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Linnakohus leidis, et puuduvad tõendid selle kohta, et G. Z. oli eelnevalt teadlik kriminaalvastutusest KrK § 1773 järgi alkoholi tarvitamise eest vanglas. Apellatsioonprotestis taotles riigiprokuröri asetäitja Feliks Saarevet Tallinna Linnakohtu 9. oktoobri 1997. a otsuse tühistamist ning G. Z. süüditunnistamist ja karistamist KrK § 1773 järgi vabadusekaotusliku karistusega. Apellant põhistas oma taotlust sellega, et KrK § 1773 uus, 24. jaanuaril 1997. a jõustuv redaktsioon loeti Keskvangla translatsioonivõrgu kaudu nii eesti kui ka vene keeles ette 23. jaanuaril 1997. a. Täiendavalt teavitati vangla sotsiaaltöötaja poolt seaduse muudatusest iga vabadusekaotust kandvat isikut. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. detsembri 1997. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 9. oktoobri 1997. a õigeksmõistev otsus. G. Z. tunnistati süüdi KrK § 1773 järgi ja teda karistati selle kuriteo eest 8-kuulise vabadusekaotusega. KrK § 41 alusel liideti sellele karistusele varem mõistetud 8-aastane vabadusekaotus ja loeti G. Z. lõplikuks karistuseks 8 aastat ja 1 kuu vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse alguspäevaks loeti 7. august 1996. a. Ringkonnakohtu otsuse põhjendusena märgitakse, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on KrK § 1773 sisu tehtud karistust kandvatele isikutele teatavaks. Kohtuotsuses rõhutatakse, et kõnealuse kriminaalseaduse sätte alusel on juba rida isikuid võetud kriminaalvastutusele ja seetõttu pole usutav, et G. Z. ei olnud teadlik selle seadusesätte sisust. Samuti märgitakse kohtuotsuses, et seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. detsembri 1997. a otsuse peale on esitanud kassatsioonkaebuse süüdimõistetu G. Z. Kassaator püstitab küsimuse, et miks ei ole võetud kriminaalvastutusele isikut, kes tõi talle alkoholi, samuti teisi kinnipeetavaid, kellega ta koos alkoholi tarbis. Kassaator märgib ka seda, et prokurör esitas apellatsioonprotesti 11 päeva pärast kohtuotsuse kuulutamist. G. Z. kinnitab, et teda ei ole kirjalikult ega suuliselt hoiatatud kriminaalvastutusest alkoholi tarvitamise eest kinnipidamiskohas. Riigikohtu istungil esitatud seletuses taotles prokurör kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist, rõhutades, et apellatsioonprotest oli esitatud tähtaegselt, on tuvastatud kinnipeetavate teavitamine kriminaalvastutusest ja isiku kriminaalvastutusele võtmine KrK § 1773 järgi ei eelda selle sätte sisu eelnevat tutvustamist allkirja vastu. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri seletuse, leidis: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. detsembri 1997. a otsus on seaduslik ja põhjendatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium, jättes oma 9. septembri 1997. a otsusega muutmata Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse A. G. õigeksmõistmise kohta süüdistuses KrK § 1773 järgi, märkis, et kriminaalasjas ei esine ühtegi tõendit, millest järelduks, et kinnipeetavaid teavitati seadusest, millega alkoholi tarvitamine vanglas muutus kriminaalkorras karistatavaks teoks, enne selle seaduse jõustumist, s.o enne 24. jaanuari 1997. a. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. detsembri 1997. a otsuses on aga põhjendatult loetud tuvastatuks, et G. Z. oli teavitatud kinnipidamisasutuses alkoholi tarvitamise kui teo kriminaliseerimisest. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub prokuröri poolt Riigikohtu istungil esitatud seisukohaga, et isiku kriminaalvastutusele võtmine KrK § 1773 järgi ei eelda selle sätte sisu eelnevat tutvustamist allkirja vastu. Samas tuleb kooskõlas Riigikohtu senise praktikaga täpsustavalt korrigeerida ühte Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. detsembri 1997. a otsuse motiividest. Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt 9. septembril 1997. a A.G. süüdistusajas tehtud otsuses rõhutatud, et tulenevalt Põhiseaduse § 3 lg-s 2 sätestatust saab põhimõte, mille kohaselt seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest, toimida vaid tingimusel, et on tagatud reaalne võimalus avaldatud seadusest teada saada ja seda ka mõista. Eriti tähtis on see seaduste puhul, millega kehtestatakse ühe või teise teo eest kriminaalvastutus. Vanglas kantakse vabadusekaotust, mille üks eesmärkidest on isiku tegevusvabaduse piiramine. Sellest tulenevalt võib põhimõtteliselt olla piiratud ka kinnipeetavate võimalus saada informatsiooni, sh tutvuda avaldatud seadustega. See tähendab, et kinnipidamisasutustes tuleb seaduse muudatuste selgitamiseks, mis puudutavad kinnipeetavaid, astuda täiendavaid samme. Kassator märgib ekslikult, et apellatsioonprotest oli esitatud apellatsioonitähtaega rikkudes. Kaevatav kohtuotsus oli kuulutatud 9. oktoobril 1997. a. Vastavalt AKKS § 6 lg-le 3 tuleb apellatsioonkaebus või -protest esitada otsuse teinud kohtule 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Seega oli apellatsioonprotesti esitamise viimaseks päevaks 19. oktoober 1997. a. Kui tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, loetakse KrMK § 85 lg 4 kohaselt tähtaja viimaseks päevaks puhkepäevale järgnev tööpäev. Kuna 19. oktoober oligi pühapäev, siis oli apellatsioonprotesti esitamine ja selle registreerimine Tallinna Linnakohtu kantseleis (tl 110) 20. oktoobril 1997. a tähtaegselt esitatud apellatsioonina igati seaduslik. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. detsembri 1997. a otsus G. Z. süüditunnistamises KrK § 1773 järgi jätta muutmata. 2. Süüdimõistetu G. Z. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 10. veebruaril 1998. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Herbert LINDMÄE Liikmed Eerik KERGANDBERG Peeter VAHER