Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-16-98 Aivar Ustavi süüdistusasjas KrK § 207 lg 3 p 1

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 27. jaanuaril 1998. a. 3-1-1-16-98 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil piiramatu kassatsiooniõiguse korras läbi kriminaalasja Aivar Ustavi süüdistuses KrK § 207 lg 3 p 1; § 162; § 1484 lg 1 ja § 1481 lg 7 järgi. Kriminaalasjas on veel süüdi mõistetud KrK § 207 lg 1 järgi Andrus Rootsmäe ja Ülo Parm, kes ei ole kassatsioonkaebust esitanud. Kohtuistungist võttis osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tartu Linnakohtu 15. septembri 1997. a otsusega mõisteti A. Ustav süüdi KrK § 207 lg 3 p 1 järgi selles, et tema töötades ÜE Virpo -- Tartu direktorina ja AS Morgenstern juhatuse esimehena, kuritarvitades oma ametiseisundit ajavahemikul 7. oktoobrist 1992. a kuni maikuuni 1994. a, korduvalt omandas, hoidis, müüs ja andis edasi ebaseaduslikult tulirelvi ja laskemoona. KrK § 162 järgi tunnistati A. Ustav süüdi selles, et olles AS Morgenstern juhatuse esimees, jättis ta nõuetekohaselt täitmata AS-le Morgenstern väljastatud relvaraamatu ega organiseerinud selle nõuetekohast täitmist, millega põhjustas raske tagajärje riigi huvidele. KrK § 1484 lg 1 järgi tunnistati A. Ustav süüdi selles, et AS Morgenstern juhatuse esimehena rikkus ta aktsiaseltsi majandusalase, sealhulgas kaubandus- ja finantsalase tegevuse ja vara kohta peetavat raamatupidamisarvestust reguleerivates õigusaktides sätestatud nõudeid, mille tagajärjel polnud võimalik õigesti kindlaks teha majandusüksuse tegevuse majanduslikke tulemusi, tulusid, kulusid, kasumit, kahjumit, võlgnevust, maksevõimet ja vara suurust. KrK § 207 lg 3 p 1 järgi karistas Tartu Linnakohus A. Ustavit vabadusekaotusega kaheks aastaks, KrK § 162 järgi vabadusekaotusega üheks aastaks ja KrK § 1484 lg 1 järgi vabadusekaotusega kaheksaks kuuks. KrK § 40 lg 1 alusel liitis linnakohus mõistetud karistused osaliselt ja lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõistis A. Ustavile vabadusekaotuse kaheks aastaks ja neljaks kuuks. Lisakaristusena võeti A. Ustavilt ära õigus kolme aasta jooksul töötada juhtivatel ametikohtadel, mis on seotud isikliku vastutusega raamatupidamise korrasoleku eest või tulirelvadega. Süüdistuses KrK § 1481 lg 7 järgi mõistis Tartu Linnakohus A. Ustavi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Tartu Linnakohtu 15. septembri 1997. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tartu abiprokurör Kaire Hänilane. Protestis leiti, et linnakohus on alusetult jätnud A. Ustavi süüdistusest KrK § 207 lg 3 p 1 järgi välja jahipüssi IZ 49 ebaseadusliku hoidmise fakti A. Ustavi elukohas Tartus Uus 60--53. Samuti leidis protesti esitaja, et linnakohtu otsus on ebaõige A. Ustavi õigeksmõistmises KrK § 1481 lg 7 järgi. Ühtlasi taotles apellant A. Ustavilt 759 838 krooni väljamõistmist maksuameti poolt esitatud tsiviilhagi katteks. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 10. novembri 1997. a otsusega tühistati osaliselt Tartu Linnakohtu 15. septembri 1997. a otsus. A. Ustav tunnistati süüdi KrK § 1481 lg 7 järgi ning teda karistati kolmeaastase vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti A. Ustavile lõplikuks karistuseks kolm aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Ühtlasi mõisteti temalt välja 274 077 krooni riigituludesse tasumata käibemaksu katteks. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus kohaldas ebaõigesti kriminaalseadust A. Ustavi õigeksmõistmisel KrK § 1481 lg 7 järgi. Erinevalt linnakohtust asus ringkonnakohus seisukohale, et isiku käitumise kvalifitseerimine KrK § 1481 lg 7 järgi ei eelda, et teda oleks eelnevalt halduskorras karistatud. Kriminaalkolleegiumi otsuses nenditakse, et A. Ustavi süü kuriteo toimepanemises KrK § 1481 lg 7 järgi on tõendatud tema enda süü omaksvõtuga, et ta aktsiaseltsi juhatuse esimehena jättis esitamata maksuarvutuste ja maksude eelarvesse kandmisega seotud dokumendid ja vastavate dokumentide esitamata jätmine kinnitabki tema tahtlust varjata maksuobjekti. Samuti tühistas kriminaalkolleegium linnakohtu otsuse osas, millega A. Ustavi süüdistusest KrK § 207 lg 3 p 1 järgi jäeti välja jahipüssi IZ 49 ebaseadusliku hoidmise fakt. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis, et linnakohus on kohaldanud ebaõigesti kriminaalseadust, järeldades, et jahipüssi IZ 49 ilma loata hoidmine 7. juunil 1994. a ei olnud kuritegu, vaid aegunud haldusõigusrikkumine. Ringkonnakohus märgib oma otsuses, et alates 11. märtsist 1994. a kehtis KrK § 207 uus redaktsioon, mille kohaselt siledaraudse jahipüssi ilma loata hoidmine on kuritegu. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused A. Ustav ja tema kaitsja Tanel Pürn. T. Pürn väidab kaebuses, et ei ole tõendatud maksustamisobjekti varjamine A. Ustavi poolt, sest viimane ei ole varjanud AS Morgenstern asukohta ega teinud maksuameti töötajaile takistusi aktsiaseltsi sisenemiseks. T. Pürn taotleb Tartu Ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtule. A. Ustav väidab kassatsioonkaebuses, et ta ei ole tahtlikult varjanud maksustamisobjekte, käibemaksu tasumata jätmine oli tingitud mitmete ebasoodsate majanduslike asjaolude kokkulangemisest. Kassaator seletab, et käibemaksuks mõeldud raha oli aktsiaseltsil algselt olemas, kuid see tuli kiireloomuliselt kasutada võlgade tasumiseks. AS Morgenstern töötaja Ruth Hint ei täitnud talle pandud ülesandeid, tagamaks maksude maksmise dokumentide esitamist. AS Morgenstern lõpetas 1993. a lõpuks oma tegevuse ja A. Ustav asus elama Leedu Vabariiki ning tal puudus võimalus maksude tasumiseks Eestis. Kassaator leiab, et ta on süüdi üksnes maksudokumentide mitteõigeaegses esitamises, kuid mitte maksuobjekti varjamises. Ta taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja linnakohtu otsuse jõusse jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri arvamuse jätta kassatsioonkaebused rahuldamata, leidis: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus A. Ustavi süüdimõistmises ja karistamises KrK § 1481 lg 7 järgi on seaduslik ja põhjendatud. Eesti Vabariigi käibemaksuseaduse § 10 lg 2 kohaselt peab maksukohuslane maksma käibemaksu ja esitama käibedeklaratsiooni maksuameti kohalikule talitusele maksustamisperioodi järgneva kuu 20. kuupäevaks. Tartu Linnakohtu otsusega on tuvastatud, et AS Morgenstern ei ole esitanud ühtegi deklaratsiooni ega aruannet alates firma registreerimisest maksuametis 7. juunil 1993. a ja ei ole reageerinud maksuameti kutsetele ega teadetele. Seega A. Ustav AS Morgenstern juhatuse esimehena tahtlikult jättis seaduse nõuded täitmata ja varjas AS Morgenstern käivet kui maksustamisobjekti. Maksude tasumata jätmine suures ulatuses oli tahtlik ja jätkuv tegevusetus ja seda on ringkonnakohus ka otsuses motiveerinud. Kriminaalvastutus KrK § 1481 lg 7 alusel järgneb kahel alternatiivsel juhul 1) isik on teo toime pannud tahtlikult või 2) isik oli samasuguse teo eest varem halduskorras karistatud. Seega ei pea isiku kriminaalvastutusele võtmiseks tingimata esinema mõlemad juhud korraga, nagu seda leidis Tartu Linnakohus A. Ustavi õigeksmõistmisel. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et isikut on võimalik kriminaalkorras karistada KrK § 1481 lg 7 alusel ainult siis, kui tema teos on mõni KrK § 1481 lõigetes 1--5 toodud kuriteokoosseis. Üheks võimalikuks kuriteokoosseisuks lõige 2 järgi võib olla ka tulude või muude maksustamisobjektide varjamine pädeva ametiisiku poolt, kui see toimus tahtlikult. KrK § 1481 lg-tes 1--5 ettenähtud kuritegude objektiivne külg võib seisneda nii tegevuses kui ka tegevusetuses. Seega, kui on tõendatud, et KrK § 1481 lg-tes 1--5 ettenähtud kuritegude subjektitunnustele vastav isik jätab esitamata maksuarvutuste ja maksude eelarvesse kandmisega seotud dokumendid, ongi ta toime pannud KrK § 1481 lg-s 7 ettenähtud kuriteo. Samas Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et isiku süüdimõistmisel KrK § 1481 lg 6 ja lg 7 järgi tuleks süüdistuses ja ka kohtuotsuses selguse mõttes viidata lisaks eeltoodud lõigetele ka lõigetele 1--5. Nimetatu tegemata jätmine käesolevas kriminaalasjas ei ole aga kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes, mis oleks takistanud seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 10. novembri 1997. a otsus Aivar Ustavi süüdistusasjas jätta muutmata. 2. Aivar Ustavi ja tema kaitsja Tanel Pürni kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 27. jaanuaril 1998. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Lea KALM Liikmed Eerik KERGANDBERG Peeter VAHER