Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-1-98 Aktsiaseltsi Mõigu Ehituskoondis ja Harju maavanema kassatsioonkaebuste läbivaatamine protsessiosaliste ringi määramise asjas — RT III, 7, 73

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 30. jaanuaril 1998. a. 3-3-1-1-98 Aktsiaseltsi Mõigu Ehituskoondis ja Harju maavanema kassatsioonkaebuste läbivaatamine protsessiosaliste ringi määramise asjas. Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas 29. jaanuaril 1998. a. avalikul kohtuistungil läbi aktsiaseltsi Mõigu Ehituskoondis ja Harju maavanema kassatsioonkaebused Tallinna Ringkonnakohtu 20. oktoobri 1997. a. otsusele haldusasjas nr. II-3/211/97. Protsessiosalisena võttis istungist osa aktsiaseltsi Mõigu Ehituskoondis esindaja vandeadvokaat Toomas Bekker. Harju maavanema 28. augusti 1996. a. korraldusega nr. 927 registreeriti aktsiaseltsi Mõigu EK registriandmete muudatus ja loeti aktsiaseltsi uueks nimeks aktsiaselts Mõigu KEK. Maavanema 10. septembri 1996. a. korraldusega nr. 985 tühistati see korraldus. Harju maavanema 19. septembri 1996. a. korraldusega nr. 1049 tühistati ka 10. septembri 1996. a. korraldus nr. 985 põhjusel, et viimane ei vastanud Vabariigi Valitsuse seaduse § 87 p.-s 1 sätestatud vorminõuetele. Harju Maavalitsuse ettevõtteregistri 15. augusti 1996. a. teatise kohaselt polnud ärinimi AS Mõigu KEK kantud ettevõtteregistrisse. Sarnase nimega on aga registreeritud aktsiaselts Mõigu EK. AS Mõigu EK kanti 11. detsembril 1996. a. Tallinna Linnakohtu 10. detsembri 1996. a. otsuse alusel äriregistrisse aktsiaseltsi Mõigu Ehituskoondis nime all. AS Mõigu EK esitas 19. septembril 1996. a. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada seadusevastaseks Harju maavanema 28. augusti 1996. a. korraldus nr. 927. Kaebaja leidis, et registriandmete muudatus on vastuolus Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 1995. a. määrusega nr. 343 kinnitatud ettevõtteregistris registreeritud ettevõtete andmete muudatuste registreerimise ajutise korra punktiga 5, mille kohaselt registreerija keeldub muudatuste tegemisest, kui registreerimiseks on esitatud ebaõiged andmed. Registreerimiseks esitati aktsiaseltsi Mõigu EK 19. juuli 1996. a. üldkoosoleku protokoll. Üldkoosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel ning otsuste tegemisel ei järgitud seaduse ja aktsiaseltsi põhikirja nõudeid. Üldkoosoleku kokkukutsunud Rein Pulk ja tema poolt esindatav ühistu Mõigu FAK pole aktsiaseltsi Mõigu EK aktsionärid. See nähtub seltsi aktsiaraamatust ja Harju Maakohtu 2. jaanuari 1996. a. otsusest tsiviilasjas nr. 2-42/96. Ebaõigeid andmeid sisaldaval üldkoosoleku protokollil pole õiguslikke tagajärgi. Tallinna Halduskohtu 12. mai 1997. a. otsusega haldusasjas nr. 3-77/97 tunnistati maavanema kaevatud korraldus täielikult seadusevastaseks ja tehti ettepanek asi uuesti läbi vaadata ning teha uus korraldus. Kohus leidis, et aktsiaseltsi Mõigu EK 19. juuli 1996. a. üldkoosolekul vastuvõetud põhikirjamuudatused on õigustühised. Registreerija peab kontrollima muudetavate andmete vastavust registris sisalduvate andmetega. 11. detsembril 1996. a. kanti aktsiaselts Mõigu EK aktsiaseltsi Mõigu Ehituskoondis nime all äriregistrisse. Maavalitsus ei edastanud 19. juuli 1996. a. üldkoosoleku otsusest tulenevaid põhikirjamuudatusi ettevõtteregistrisse. Sellest tulenevalt pole aktsiaseltsil Mõigu KEK tekkinud juriidilise isikuna õigusvõimet. Halduskohtumenetluses on protsessiosalisteks füüsilised ja juriidilised isikud. Aktsiaselts Mõigu KEK pole juriidiline isik ja halduskohtumenetluse seadustiku mõttes ei saa ta kolmanda isikuna osaleda aktsiaseltsi Mõigu EK kaebuse läbivaatamisel. Sellele otsusele esitati apellatsioonkaebus aktsiaseltsi Mõigu KEK nimel. Apellatsioonkaebuses paluti tühistada apelleeritav kohtuotsus ja lõpetada menetlus. Apellandi arvates on kohus rikkunud protsessiõiguse norme, kui ta kõrvaldas asja arutamiselt aktsiaseltsi Mõigu KEK. HKS § 5 lg. 1 mõttes võib protsessiosaliseks olla igaüks, kelle küsimust antud haldusasjas arutatakse. Põhiseaduse § 24 lg. 2 kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Aktsiaselts Mõigu KEK on antud haldusasjas kolmas isik, kuna kaevatud korralduse vaidlustamine ja asja arutamisel tuvastatud asjaolud võivad mõjuda tema õigustele ja kohustustele. Vaidlustatud korralduse aluseks olnud üldkoosoleku otsused on vaidlustatud tsiviilkorras. HKS § 3 lg. 2 p. 1 ja 3 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse kaebused, mille lahendamine on seotud tsiviilõigusliku vaidlusega. Seepärast tuleb haldusasja menetlus lõpetada. Kohtuotsuse motiveerimisel arvestatud Tallinna Ringkonnakohtu 27. detsembri 1996. a. otsus on tehtud teiste protsessiosaliste suhtes. Maavanema kaevatud korralduse seadusevastaseks tunnistamiseks pole alust enne, kui 19. juuli 1996. a. üldkoosoleku otsused on tsiviilkohtupidamise korras tühistatud. Korraldus anti Vabariigi Valitsuse 31. oktoobri 1995. a. määrusega nr. 343 kinnitatud ajutise korra alusel. Seda korda pole maavanem rikkunud. Tallinna Ringkonnakohtu 20. oktoobri 1997. a. otsusega tühistati apelleeritud kohtuotsus ja asi saadeti uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule teises koosseisus. Kohus leidis, et vaidlustatud korraldus on vahetult suunatud aktsiaseltsi Mõigu KEK vastu, mistõttu tema osalemine protsessis on kohustuslik. Halduskohus leidis ebaõigesti, et kuna aktsiaselts Mõigu KEK pole juriidiline isik, siis puudub tal halduskohtumenetluse seadustiku mõttes õigus osaleda aktsiaseltsi Mõigu EK kaebuse läbivaatamisel kolmanda isikuna. Ringkonnakohtu otsusele esitasid kassatsioonkaebused AS Mõigu Ehituskoondis ja Harju maavanem, kes paluvad tühistada kasseeritud kohtuotsuse ja jätta muutmata Tallinna Halduskohtu otsuse. Aktsiaselts Mõigu Ehituskoondis leiab, et kohtuotsus on põhjendamatu materiaalõiguse (TsÜS § 5 lg. 1 ja § 37 lg. 1) ja kohtumenetluse seaduse (HKS § 5 lg. 1 ja § 12 lg. 1 p. 4 ning TsKPS § 68 lg. 2) rikkumise tõttu. Seaduslik ja põhjendatud on Tallinna Halduskohtu otsus. HKS § 5 lg.-s 1 sätestatud igaühe õigust pöörduda kaebusega halduskohtusse saab kasutada ainult isik. TsÜS § 37 lg. 1 kohaselt omandab isikute ühendus juriidilise isiku õigusvõime registrisse kandmisega. AS Mõigu KEK polnud halduskohtu istungi ajaks ega ka praegu kantud Ettevõtteregistrisse ega Äriregistrisse. Seega pole aktsiaseltsi Mõigu KEK osalemine protsessis võimalik ega kohustuslik. Juba Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. aprilli 1997. a. otsusega tsiviilasjas nr. II-2/259/97 tuvastati, et AS Mõigu KEK pole isik ja kehtiva tsiviilkohtupidamise seadustiku kohaselt pole tal tsiviilprotsessi teovõimet. See tõend on Tallinna Halduskohtu toimikus. Juriidilise isiku protsessiteovõime õiguslikud alused on tsiviil- ja haldusprotsessis ühtsed. Harju maavanem leiab, et ta on kogu aeg olnud seisukohal, et kaevatud korraldus on seadusevastane ja tuleb tühistada. Seaduslik ja põhjendatud on Tallinna Halduskohtu otsus. Ringkonnakohus pole otsuse tegemisel arvestanud TsÜS § 5 lg.-ga 1 ja § 37 lg.-ga 1, HKS § 5 lg.-ga 1, § 12 lg. 1 p.-ga 4 ja § 36 lg. 1 p.-ga 2 ning TsKPS § 68 lg.-ga 2. Isikud jagunevad TsKS § 5 kohaselt füüsilisteks ja juriidilisteks. Halduskohtu istungi ajaks polnud sellist juriidilist isikut nagu AS Mõigu KEK. TsÜS § 37 lg. 1 kohaselt omandab isikute ühendus juriidilise isiku õigusvõime registrisse kandmisega. AS Mõigu KEK pole kunagi kantud Ettevõtteregistrisse ega Äriregistrisse. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium leidis: AS Mõigu KEK ei saa käesolevas kohtuasjas esineda protsessiosalisena. Harju maavanema vaidlustatud korraldusega ei tekkinud aktsiaseltsi Mõigu KEK. Korraldusega üksnes registreeriti aktsiaseltsi Mõigu EK registriandmete muudatus ja loeti aktsiaseltsi uueks nimeks AS Mõigu KEK. Ettevõtteregistrisse oli kantud AS Mõigu EK ja äriregistrisse on kantud AS Mõigu Ehituskoondis, mitte aga AS Mõigu KEK. HKS §-st 5 ja § 12 lg.-st 1 tuleneb, et protsessiosalisteks halduskohtus saavad olla üksnes füüsilised ja juriidilised isikud, teatud juhtudel ka juriidiliseks isikuks mitteolev isikute ühendus, kohalik omavalitsus, vähemusrahvuste kultuurautonoomia asutus ja organ, kellele on seadusega pandud riiklik või teenistuslik järelevalve §-s 4 nimetatud organi või ametiisiku õigusakti peale, ning §-s 4 nimetatud organ, asutus või ametiisik. AS Mõigu KEK pole käsitatav ühenagi nendest. Seetõttu puudub tal haldusprotsessuaalne õigussubjektsus. Järelikult on ebaõige Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht, et aktsiaseltsi Mõigu KEK osalemine protsessis on kohustuslik. Aktsiaseltsi Mõigu Ehituskoondis ja Harju maavanema kassatsioonkaebused tuleb rahuldada. Ringkonnakohtu kasseeritud otsus tuleb tühistada. Juhindudes HKS § 57 p.-st 4 ja § 68 lg.-st 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: 1. Rahuldada aktsiaseltsi Mõigu Ehituskoondis ja Harju maavanema kassatsioonkaebused. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20. oktoobri 1997. a. otsus haldusasjas nr. II-3/211/97. 3. Tagastada kassatsioonikautsjonid aktsiaseltsile Mõigu Ehituskoondis 423 (nelisada kakskümmend kolm) krooni ja Harju Maavalitsusele 422.50 (nelisada kakskümmend kaks krooni ja 50 senti). Määrus jõustub 9. veebruaril 1998. a. teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Hele-Kai REMMEL