Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-9-98 R. R. süüdistusasjas KrK § 203 lg. 1 järgi — RT III, 1998, 6, 59

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 13. jaanuaril 1998. a. 3-1-1-9-98 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Herbert Lindmäe ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja R. R. süüdistuses KrK § 203 lg. 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa kohtualuse R. R. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber. R. R.le oli esitatud süüdistus selles, et tema 1997. a. veebruarikuu lõpus või märtsikuu alguses omandas teadvalt oma elukohas Lääne-Virumaal V vallas E külas J. N. poolt R. L-ilt varastatud rahakoti väärtusega 50 krooni. Lääne-Viru Maakohtu 14. augusti 1997. a. otsusega tunnistati R. R. KrK § 203 lg. 1 järgi süüdi ja teda karistati rahatrahviga 3 päevamäära, s.o. 66 krooni ulatuses. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi J. N. KrK § 139 lg. 2 p. 2; § 15 lg. 2 ja § 143 lg. 2 p. 2 ning § 185 lg. 2 järgi. Lääne-Viru Maakohtu otsuse peale esitas Lääne-Viru aseprokurör S. Pass apellatsioonprotesti. Prokuröri väitel ei arvestanud maakohus J. N. süüditunnistamisel asjaolu, et võõra vara salajased vargused ei olnud toime pandud eluruumist ning varastatu väärtus ei ületanud ühegi varguse puhul 10 päevapalka. Seega oli tegu HÕS § 1441 järgi kvalifitseeritavate pisivargustega. Sellest tulenevalt leidis prokurör, et kuna J. N. käitumises puudub KrK § 139 kuriteokoosseis, ei saa ka R. R. süüdi mõista KrK § 203 lg. 1 järgi. Apellatsioonprotestis taotleti Lääne-Viru Maakohtu otsuse tühistamist J. N. süüdimõistmises KrK § 139 lg. 2 p. 2 järgi ning R. R. süüdimõistmises KrK § 203 lg. 1 järgi. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. oktoobri 1997. a. otsusega mõisteti J. N. KrK § 139 lg. 2 p. 2 järgi õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. R. R. suhtes jäeti apellatsioonprotest rahuldamata. Kohtuotsuses nenditi, et R. R. teos on tuvastatud KrK§ 203 lg. 1 kuriteokoosseis. Tema vastutus ei sõltu sellest, kas J. N. käitumises esineb KrK § 139 kuriteokoosseis või ta vastutab haldusõiguserikkumise eest. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale esitas Riigiprokuratuuri prokurör Helen Hiiemäe kassatsioonprotesti. Protestis väidetakse, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust. Kui J. N. tegudes puudub kuriteo objektiivne külg ja seetõttu ka kuriteokoosseis, siis ei omandanud R. R. kuritegelikul teel saadud vara. Kassaator taotleb Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. oktoobri 1997. a. otsuse tühistamist R. R. süüdimõistmise osas ja tema õigeksmõistmist KrK § 203 lg. 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäi prokurör kassatsioonprotestis esitatud taotluste juurde. Kaitsja kassatsioonprotesti ei vaidlustanud. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. oktoobri 1997. a. otsuses nenditakse põhjendatult, et J. N. poolt toimepandud vargustega tekitatud kahju ei ületa ühelgi juhul 10 päevapalka. Seetõttu ei ole tegemist kuriteoga KrK § 139 mõttes, vaid HÕS §-s 1441 sätestatud pisivargustega. Samas asutakse seisukohale, et kuigi J. N. tegevuses puudub kuriteokoosseis, ei takista see R. R. kriminaalvastutusele võtmist KrK § 203 lg. 1 järgi. Ringkonnakohtu otsusest nähtuvalt oli R. R. teadlik, et tema poolt omandatud rahakoti oli varastanud J. N.. Seetõttu leidis ringkonnakohus, et R. R. tegevuses esineb KrK § 203 lg. 1 kuriteokoosseis, sõltumata sellest, kas omandati kuriteo läbi või haldusõiguserikkumise teel saadud vara. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi sellesisulise üksikasjalikumalt motiveerimata seisukohaga. KrK §-s 203 sätestatakse vastutus teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamise eest. Seejuures tuleb kuritegelikul teel saadud vara all mõista igasugust vara, mis on saadud KrK eriosas sätestatud kuriteoga, mitte aga haldusõiguserikkumise teel. Kui omandatakse vara, mis ei ole saadud kuritegelikul teel, s.o. kriminaalkorras karistatava teoga, ei ole alust sellist tegu kvalifitseerida KrK § 203 järgi. Kuna ringkonnakohus mõistis J. N. talle KrK § 139 järgi süüksarvatud tegudes õigeks ja leidis, et tegemist on HÕS § 1441 järgi karistatavate pisivargustega, puudub R. R.le süüksarvatud teos objektiivne külg. Kuriteokoosseis on aga olemas üksnes siis, kui esinevad selle kõik tunnused. Üheainsagi tunnuse, sealhulgas ka objektiivse külje puudumisel on kuriteokoosseis välistatud. Seetõttu tuleb R. R. KrK § 203 lg. 1 järgi õigeks mõista. Juhindudes AKKS § 63 p.-st 3, § 64 p.-st 3 ja § 65 lg.-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 14. oktoobri 1997. a. otsus ja Lääne-Viru Maakohtu 14. augusti 1997. a. otsus R. R. süüdimõistmises KrK § 203 lg. 1 järgi. 2. Mõista R. R. KrK § 203 lg. 1 järgi õigeks. 3. Kassatsioonprotest rahuldada. Kohtuotsus jõustub 13. jaanuaril 1998. a. ja edasikaebamisele ei kuulu. Eesistuja Lea KALM Liikmed Herbert LINDMÄE Peeter VAHER