Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-7-98 P. K. ja D. K. süüdistusasjas KrK § 195² järgi — RT III, 1998, 6, 57

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 13. jaanuaril 1998. a. 3-1-1-7-98 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja P. K. ja D. K. süüdistuses KrK § 1952 järgi. Menetlusoaslisena võttis kriminaalasja läbivaatamisest osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt algatati Tallinna Linnakohtu kohtuniku Katre Poljakova 18. augusti 1997. a. määrusega protokollivormis ettevalmistatud materjalide alusel P. K. ja D. K. suhtes kriminaalasi ning nad anti kohtu alla süüdistuses KrK § 15 lg. 2 ja § 139 lg. 2 p.-de 1 ning 3 järgi. Kohtualuseid süüdistati selles, et nad 24. juunil 1997. a. ajavahemikul 00.30 kuni 01.00 tungisid ukseluku lõhkumise teel Tallinnas X pst. N asuva X Jahtklubi territooriumi kail seisvasse M. H. kuuluvasse kaatrisse SONATA ning püüdsid varastada sealt esemeid kokku 8115 krooni ja 90 sendi eest. Vargus jäi katse staadiumisse, sest valvur pidas nad kinni. Ukseluku ning kaatri sisustuse lõhkumisega tekitati kannatanule varaline kahju 11 091 krooni ja 70 senti. Tallinna Linnakohtu 23. septembri 1997. a. otsusega kvalifitseeriti eeltoodud süüdistus ümber ja P. K. ning D. K. mõisteti süüdi KrK § 1952 järgi, karistades neid vabadusekaotusega 3 kuuks. KrK § 47 sätete alusel vabastati kohtualused karistuse kandmisest tingimisi 1-aastase katseajaga. Linnakohus, kuulanud ära kohtualuste ütlused ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, tuli järeldusele, et pole tõendatud kohtualuste kaatrisse sissetungimine varguse eesmärgil. Kohtualuste ütluste kohaselt sisenesid nad kaatrisse suletud ukse lahti lükkamise teel, eesmärgiga selles huvipärast ringi vaadata. Magnetofoni tõmbasid nad paneelist välja sooviga seda käima panna ning puitpaneeli lõhkusid ettevaatamatult kukkudes. Linnakohus asus seisukohale, et kohtule pole esitatud nõuetekohaseid tõendeid, mis kinnitaksid P. K. ja D. K. tahtlust midagi varastada, sest materjalide kohtueelse ettevalmistamise käigus kohtualuste poolt antud seletused varguse asjaolude kohta ei ole käsitletavad tõenditena KrMK § 48 lg. 2 mõttes. Küll aga leidis linnakohus, et on tõendatud omavoliline kaatrisse sissetungimine tõkke kõrvaldamise teel isikute grupi poolt, mis tuleb kvalifitseerida KrK § 1952 järgi. Esitatud apellatsioonprotestis palus Tallinna prokuröri asetäitja Märt Toming Tallinna Linnakohtu otsuse tühistada ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Prokurör põhistas oma protesti asjaoludega, et linnakohus on P. K. ja D. K. esialgse süüdistuse põhjendamatult ümber kvalifitseerinud ning jätnud kuriteo uue kvalifikatsiooni motiveerimata. Väidetavalt hinnati kriminaalasjas kogutud tõendeid valikuliselt, kuna tõendina ei arvestatud kohtualuste poolt protokolli koostamisel antud seletusi. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. oktoobri 1997. a. otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu otsus muutmata ja esitatud apellatsioonprotest rahuldamata. Kriminaalkolleegium asus seisukohale, et protokollivormis kogutud seletused on kohtule aluseks kriminaalasja algatamiseks ja selles sisalduv iseseisvat tõenduslikku tähendust ei oma. Käesolevas kriminaalasjas on tõenditeks vaid kohtuistungil kohtualuste endi poolt antud ütlused, milles nad eitavad kaatrisse sisenemist varguse eesmärgil. Ringkonnakohus nõustus linnakohtu seisukohaga, et kohtualused tungisid kaatrisse lukustuse kõrvaldamisega ning et taoline järeldus on kooskõlas kogutud tõenditega. Esitatud kassatsioonprotestis palub Riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber Tallinna Linnakohtu 23. septembri 1997. a. otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 29. oktoobri 1997. a. otsuse tühistada kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise ning kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Kassatsioonprotestis korratakse apellatsioonprotestis sisalduvaid seisukohti selle kohta, et P. K. ja D. K. kuriteo ümberkvalifitseerimine KrK § 1952 järgi on põhjendamatu ning kogutud tõendeid on hinnatud valikuliselt. Veel leiab kassaator, et linnakohus tuvastas küll asjaolu, et kohtualused sisenesid kaatrisse kinnise ukse avamise teel, kuid jättis motiveerimata, miks käsitleti taolist tegevust tõkke kõrvaldamisena. Taotletakse kohtuotsuste tühistamist ning kriminaalasja saatmist Tallinna Linnakohtule uueks arutamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära prokuröri arvamuse, kes taotles kassatsioonprotesti rahuldamist, leidis: KrMK § 358 lg. 3 kohaselt märgitakse protokollis muuhulgas ka faktilised andmed, mis kinnitavad kuriteo olemasolu ja süüd. Protokollile lisatakse kohtusse kutsutavate isikute nimekiri. Seda seaduse nõuet järgides on protokollis lisaks süüdistatavatele märgitud ka kannatanu ning kahe tunnistaja aadressid, kelle kohtusse kutsumist seega taotletakse. 18. augustil 1997. a. on kohtunik algatanud kriminaalasja KrK § 15 lg. 2 ja § 139 lg. 2 p.-de 1 ja 3 järgi ning andnud P. K. ja D. K. kohtu alla. Sama määrusega on M. H. tunnistatud kannatanuks. Kohus on pidanud vajalikuks kutsuda kohtuistungile kohtualused, kaitsjad, kohtualuste seaduslikud esindajad, kannatanu ning tunnistajad. Samas selgub kohtuistungi protokollist, et kõiki taotletud isikuid kohtuistungil üle ei kuulatud ning kohus on rajanud otsuse vaid kohtualuste ütlustele, mis on teravas vastuolus nende poolt varem antud seletustega. Materjalide kontrollimisel koostatud protokollist aga selgub, et väidetaval vargusel oli rida pealtnägijaid, kelle seletused kattuvad kahtlustatavate poolt vahetult pärast kinnipidamist antud seletustega. Sellistel asjaoludel on linnakohus rikkunud KrMK §-s 19 väljendatud kriminaalasja tehiolude igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise nõuet. Kohtul tulnuks kohtuistungil uurida kõiki võimalikke tõendiallikaid, kui sellest aga ei piisa, kasutada talle KrMK § 363 lg.-s 2 antud õigust tagastada kriminaalasi eeluurimiseks. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p.-st 2, § 64 p.-st 2 ja § 65 lg.-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. oktoobri 1997. a. kohtuotsus ja Tallinna Linnakohtu 23. septembri 1997. a. kohtuotsus P. K. ja D. K. suhtes ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioonprotest rahuldada. Kohtuotsus jõustub 13. jaanuaril 1998. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri RÄTSEP Liikmed Jüri ILVEST Eerik KERGANDBERG