Vabariigi Valitsus — Maa andmine munitsipaalomandisse — RTL, 131, 2023

Korraldus kehtestatakse «Maareformi seaduse» (RT 1991, 34, 426; RT I 2001, 52, 304; 93, 565; 2002, 11, 59; 47, 297 ja 298; 99, 579; 100, 586; 2003, 26, 155; 2004, 30, 208; 38, 258) § 25 lõike 3 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 269 «Maa munitsipaalomandisse andmise korra kinnitamine» (RT I 1996, 78, 1386; 1999, 98, 873; 2000, 15, 102; 2003, 83, 569). 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Pärnu Linnavolikogu taotleb oma 19. detsembri 2002. a otsusele nr 113 tuginedes «Maareformi seaduse» § 28 lõike 2 alusel kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Pärnu linna munitsipaalomandisse Audru vallas Papsaare külas asuvat Kaubasadama tee maaüksust (pindala 3,16 ha, sihtotstarve – transpordimaa, maa maksustamishind 2200 krooni). Lähtudes Audru Vallavolikogu 9. jaanuari 2003. a otsusest nr 31 on vallavolikogu andnud Pärnu Linnavolikogule nõusoleku Vana-Pärnu kaubasadama tee rajamiseks vajaliku maa taotlemiseks Pärnu linna munitsipaalomandisse. Taotletava maaüksuse piir ja sihtotstarve on määratud kooskõlas Pärnu Linnavolikogu 20. septembri 2001. a otsusega nr 60 kehtestatud Vana-Pärnu kaubasadama juurdesõidutee alates Tallinna mnt ja Ehitajate tee ristmikust kuni Merekalda ja Emajõe tn ristmikuni detailplaneeringuga. Lähtudes taotluses toodud põhjendusest vajab linn taotletavat maad, et välja ehitada teelõik, mis ühendaks Lihula maanteed Pärnu kaubasadamaga. Uue tee ehitamine suunaks raskeliikluse Vana-Pärnu elamurajoonist välja. Juurdesõidutee kinnistu läbib kokku 8 erinevat katastriüksust, sealhulgas 16. juuni 1940. a seisuga eraomandis olnud kolme endist kinnistut, hõlmates neid osaliselt. Endine Rediku 72 kinnistu nr 1253 on õigustatud subjektile osaliselt tagastatud ning osaliselt kompenseeritud. Endise Rimmi 73 kinnistu nr 1542 osas tunnistati vastavalt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (edaspidi ÕVVTK) Pärnu maakonnakomisjoni 16. mai 1995. a otsusele nr 90 õigustatud subjektiks Osvald Kurgo. Tulenevalt subjekti taotlusest määrati õigusvastaselt võõrandatud maa eest kogu ulatuses kompensatsioon vastavalt Audru Vallavalitsuse 13. veebruari 1996. a korraldusele nr 61. Kuna õigustatud subjekt jättis maa eest määratud kompensatsiooni vastuvõtmiseks vajalikud toimingud selleks ettenähtud aja jooksul tegemata, lõpetati Rimmi 73 talumaa kompenseerimise menetlus ning tühistati Audru Vallavalitsuse korraldus kompensatsiooni määramise kohta. Kompenseerimismenetluse lõpetamist ei vaidlustatud. Endise Tupa 71 kinnistu nr 1128 osas esitasid taotluse Luule-Beata Jung-Sova, Kalli-Ingrid Jung-Priidik ning Illi-Pia Klasen. ÕVVTK Pärnu maakonnakomisjoni 3. veebruari 1994. a otsuse nr 1 kohaselt tunnistati avalduse esitanud isikud õigustatud subjektideks Tupa nr 71 talumaa osas, mille omanik õigusvastaselt võõrandamise ajal oli Emilie Behrsin. Nimetatud otsuse alusel 1/3 ulatuses õigustatud subjektiks tunnistatud Luule-Beata Jung-Sova loovutas 3. veebruaril 1995. a oma nõudeõiguse tütardele Helga Fitzgeraldile ja Ingrid Virve Fluevogile. Lähtudes ÕVVTK Pärnu maakonnakomisjoni 25. märtsi 1999. a otsusest nr 17 otsustas komisjon oma 3. veebruari 1994. a otsuse nr 1 tühistada, kuna taotluse esitanud isikud olid subjektideks tunnistatud ekslikult. Taotlusele lisatud Pärnu Maavalitsuse poolt 14. aprilli 2003. a kirjas nr 3.1-3/827-2 antud selgituse kohaselt oli maakonnakomisjoni 3. veebruari 1994. a otsuse aluseks Emilie ja Fritz Behrsini poolt 6. aprillil 1940. a vastastikku sõlmitud testament, mille kohaselt läks kummalegi abikaasale kuulunud vara tema surma korral teise üleelanud abikaasale. Testaatorite poolt oli ka määratud, et juhul kui Emilie Behrsin jääb kogu abikaasadele kuulunud vara pärijaks, peaks ta vara edasi pärandama Fritz Behrsini veresugulastele. Tühistamise põhjusteks olid järgmised asjaolud: 1) maa kuulus kinnistusraamatu kande kohaselt Emilie Behrsinile, kes oli taotlejate onu Fritz Behrsini abikaasa, ning taotlejad ei ole «Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse» (RT 1991, 21, 257; RT I 1997, 27, 391; 74, 1230; 1998, 12, 153; 51, 758; 86/87, 1434; 103, 1697; 1999, 23, 354; RT III 1999, 9, 90; RT I 1999, 82, 751; 96, 847; 2000, 47, 288; 51, 324; 2001, 48, 265; 93, 565; RT III 2002, 28, 308; RT I 2002, 53, 336) kohaselt õigustatud subjektid; 2) testamenti ei saanud aluseks võtta, kuna maa võõrandamise ajal, s.o 23. juulil 1940. a oli omanik Emilie Berhsin elus. Emilie Berhsin suri 21. mail 1982. a; 3) lähtudes «Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse» § 8 lõikest 3 käsitatakse õigusvastaselt võõrandatud vara pärijatena ainult testamendis tähendatud isikuid. Juhul kui testamendijärgne pärija on surnud, ei lähe temale kuuluva pärandiosa taotlemise õigus üle tema pärijatele, välja arvatud sama paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 tähendatud isikud, kelleks on: – endise omaniku vanemad, abikaasa ja lapsed võrdsetes osades; – endise omaniku lapselapsed ja teised alanejad sugulased, kui nende vanem on surnud (sõltumata surma ajast), võrdsetes osades, kusjuures neil on õigus nõuda ainult selle vara tagastamist või kompenseerimist, millele oleks olnud õigus nende vanemal. Helga Fitzgerald, Ingrid Virve Fluevog, Kalli-Ingrid Jung-Priidik ja Illi-Pia Klasen kasutasid oma kaebeõigust ja pöördusid ÕVVTK Pärnu maakonnakomisjoni 25. märtsi 1999. a otsuses nr 17 ettenähtud aja jooksul Pärnu Maavalitsuse poole. Pärnu Maavalitsus jättis maakonnakomisjoni otsuse jõusse. Taotlejad ÕVVTK Pärnu maakonnakomisjoni 25. märtsi 1999. a otsust nr 17 halduskohtus ei vaidlustanud. Illi-Pia Klasen, Helga Fitzgerald ja Ingrid Virve Fluevog esitasid Pärnu Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Pärnu maavanema kaudu) vastu, nõudes tunnistada Pärnu maakonnas Audru vallas asuva Tupa 71 talumaa, endine kinnistu nr 1128, omanikuks õigusvastaselt võõrandamise ajal Fritz-Theodor Behrsin. Pärnu Maakohtu 23. veebruari 2004. a otsuse kohaselt jäeti nimetatud hagi rahuldamata. Pärnu Maakohtu 23. veebruari 2004. a otsuse peale esitatud apellatsioonikaebus jäeti Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. juuni 2004. a otsuse kohaselt rahuldamata ning Pärnu Maakohtu otsus Helga Fitzgeraldi, Ingrid Virve Fluevogi ja Illi-Pia Klaseni hagis Eesti Vabariigi vastu kinnistu õigusvastase võõrandamise aegse omaniku tuvastamiseks muutmata. Eelnimetatud isikud esitasid 12. juulil 2004. a kassatsioonkaebuse Riigikohtule, leides, et vaidlustatav otsus on tervikuna põhjendamatu ja õigusvastane, kuivõrd selle tegemisel rikuti oluliselt protsessiõiguse normi, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Kassaatorid on seisukohal, et Riigikohtu otsus käesolevas asjas on oluline järgmistel põhjustel: 1) küsimus Balti eraseaduse § 13 kohaldamisest käesolevas, aga ka teistes tulevastes samalaadsetes tsiviilasjades, samuti sellega seonduvast omaaegse abielunaise ja praeguse kostja tõendamiskoormisest; 2) küsimus Eesti Vabariigi esimese iseseisvusaja Riigikohtu tsiviilosakonna poolt Liivimaa maaõiguses, Eestimaa maaõiguses ja Eestimaa linnaõiguses tehtud lahendite üheaegsest kohaldamisest ühes käesoleva aja tsiviilasjas; 3) küsimus kinnistusraamatu sissekande tähendusest abikaasade vastastikustes varalistes suhetes, samuti Riigikohtu halduskolleegiumi 19. veebruari 1999. a määruse (haldusasi nr 3-3-1-4-99) kohaldatavusest käesolevas asjas ja teistes tulevastes samalaadsetes tsiviilasjades. 2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED Vastavalt «Maareformi seaduse» § 25 lõikele 1 antakse tasuta munitsipaalomandisse sama seaduse §-s 28 nimetatud maa, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. «Maareformi seaduse» § 28 lõike 2 kohaselt võib munitsipaalomandisse anda ka sama paragrahvi lõikes 1 nimetamata maad, mis on vajalik kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks. «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 24, 133; 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399) § 6 lõike 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. Lisaks nimetatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. «Teeseaduse» (RT I 1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565; 2002, 41, 249; 47, 297; 61, 375; 63, 387; 2003, 79, 530; 88, 594) § 4 lõike 1 kohaselt on avalikult kasutatavad teed riigimaantee, kohalik maantee ja tänav. Kaubasadama tee kasutusele võtmine loob võimaluse raskeveokite liiklus Vana-Pärnu elurajoonist välja viia, mis omakorda tagab elamisväärse elukeskkonna linna elanikele ja külalistele. Arvestades asjaoluga, et esitatud taotlus käsitleb kehtestatud detailplaneeringu ja Pärnu linna arengukava aastateks 1999–2005 kohaselt Pärnu linna jaoks olulise tee ehitamiseks planeeritud maad, millele on kavas ehitada avalikult kasutatav tee, lugeda taotlus põhjendatuks. 3. OTSUS 1. Tulenevalt eeltoodust anda «Maareformi seaduse» § 28 lõike 2 alusel kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Pärnu linna munitsipaalomandisse Pärnu Linnavolikogu 19. detsembri 2002. a otsuse nr 113 alusel taotletav, Audru vallas Papsaare külas asuv Kaubasadama tee maaüksus (pindala 3,16 ha, sihtotstarve – transpordimaa) vastavalt maa asendiplaanile1. Maaüksus antakse munitsipaalomandisse avalikult kasutatava tee ehitamiseks. 2. Punktis 1 nimetatud maaüksus antakse munitsipaalomandisse tingimusel, et Pärnu linn kasutab maad korralduses märgitud eesmärgil ega võõranda seda. 4. VAIDLUSTAMISVIIDE Käesoleva korralduse peale võib «Halduskohtumenetluse seadustikus» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140; 2004, 46, 329; 56, 403) sätestatud korras esitada kaebuse Tallinna Halduskohtusse 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 1 Asendiplaaniga saab tutvuda Pärnu Maavalitsuses. Peaminister Juhan PARTS Riigisekretär Heiki LOOT