Legislator Case Law & Legislation
80480 EE

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-128-97 B. M. süüdistusasjas KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2, 3 ja § 203 lg. 1 järgi

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-128-97 B. M. süüdistusasjas KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2, 3 ja § 203 lg. 1 järgi; J. G. süüdistusasjas KrK § 203 lg. 1 järgi; S. J. süüdistusasjas KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 3 järgi — RT III, 1998, 4, 31

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 16. detsembril 1997. a. 3-1-1-128-97 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Lea Kalm ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja B. M. süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2, 3 ja § 203 lg. 1 järgi; J. G. süüdistuses KrK § 203 lg. 1 järgi; S. J. süüdistuses KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa S. J. kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjanišnikov ja Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Tallinna Linnakohtu 31. märtsi 1997. a. otsusega mõisteti D. M. süüdi KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 3 järgi ning teda karistati ühe aasta ja kuue kuulise vabadusekaotusega. Veel mõisteti ta süüdi KrK § 203 lg. 1 järgi ja karistati arestiga kolmeks kuuks. KrK § 40 lg. 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest üks aasta ja kuus kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi J. G. KrK § 203 lg. 1 järgi ning karistati rahatrahviga 2200 krooni. S. J. mõisteti süüdi KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 3 järgi ning karistati vabadusekaotusega kaheks aastaks kinnises vanglas. Tallinna Linnakohtu otsusega mõisteti süüdi veel A. Š., E. I., S. V. ja A. K., kuid nende osas ei ole kohtuotsust kassatsiooni korras vaidlustatud. D. M. tunnistati süüdi selles, et ta 6. novembril 1995. a. varastas koos S. J. ja teiste isikutega Tallinnas X tänavalt Soome suursaatkonnale kuuluva sõiduauto BMW 525. Veel tunnistati ta süüdi koos teiste isikutega sõiduauto VAZ 21093 varguses 1996. a. veebruaris Tallinnas Y tänaval. KrK § 203 lg. 1 järgi tunnistati ta süüdi selles, et müüs 400 krooni eest Tallinnas Z tänaval tuvastamata isikule teadvalt kuritegelikul teel saadud taksomeetri. J. G. tunnistati süüdi selles, et omandas teadvalt D. M. ja S. J. poolt varastatud sõiduauto BMW osasid. S. J. tunnistati süüdi koos D. M-iga sõiduauto BMW 525 varguses. Tallinna Linnakohtu 31. märtsi 1997. a. otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused D. M. ja S. J. ning apellatsioonprotesti Tallinna Prokuratuuri abiprokurör Dilaila Nahkur. Oma apellatsioonkaebustes D. M. ja S. J. eitasid varguste toimepanemist ja väitsid, et süüdimõistev kohtuotsus on rajatud tunnistajate valeütlustele. Apellatsioonprotestis vaidlustati J. G. karistamine rahatrahviga 100 päevamäära, s.o. 2200 krooni suuruses summas (arvestusega 22 krooni päev). Kuriteo toimepanemise ajal oli miinimumpalgaks 450 krooni ja päevamäära suuruseks 15 krooni ning 100 päevamäära suurune rahatrahv on 1500 krooni. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. oktoobri 1997. a. otsusega täpsustati Tallinna Linnakohtu otsust ja J. G. karistuseks loeti rahatrahv 100 päevamäära, s.o. 1500 krooni. D. M-ile ja S. J-ile mõistetud karistusest loeti ärakantuks vahi all viibitud aeg ja nad vabastati neile KrK § 203 lg. 1 järgi mõistetud karistusest KrK § 53 alusel kriminaalvastutusele võtmise aegumise tõttu. Muus osas jäeti Tallinna Linnakohtu otsus muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse peale on esitanud kassatsioonkaebuse S. J. ja kassatsioonprotesti riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber. S. J. väidab kassatsioonkaebuses, et ei linna- ega ringkonnakohus arvestanud seda, et rikuti tema kaitseõigust sellega, et esitatud süüdistus oli ebakonkreetne ja ta ei saanud aru, kas teda süüdistati kuriteo täideviimises või kuriteo toimepanemisele kaasaaitamises. Selline rikkumine on oluline kriminaalmenetluse normide rikkumine. S. J. väidab, et ta ei ole varastanud taksomeetrit. Taotleb mõlema kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks esimese astme kohtusse. Kassatsioonprotestis leitakse, et ringkonnakohus on ekslikult lugenud KrK § 203 lg. 1 järgi kvalifitseeritavad teod KrK § 53 alusel aegunuks. Vaidlusalused teod pandi toime 1995. a. lõpus ja 22. augustil 1996. a. andis kohtunik oma määrusega D. M. ja J. G. kohtu alla. Selleks ajaks ei olnud möödunud üheaastane aegumistähtaeg ja nende vabastamine karistusest oli põhjendamatu. Protesti esitaja taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega D. M. ja J. G. vabastati KrK § 203 lg. 1 järgi mõistetud karistusest ning kriminaalasja saatmist selles osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud S. J. kaitsja seletuse, kes toetas kassatsioonkaebust, ja prokuröri, kes toetas kassatsioonprotesti ning taotles kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmist, leidis: Kassatsioonprotest on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on ekslikult lugenud KrK § 203 lg. 1 järgi kvalifitseeritavad teod KrK § 53 alusel aegunuks. Kolmanda astme kuritegude -- nagu seda on KrK § 203 lg.-s 1 sätestatu -- puhul oli kohtualuste poolt selle kuriteo toimepanemise ajal kriminaalvastutusele võtmise aegumistähtaeg üks aasta. Kuriteod KrK § 203 lg. 1 järgi panid D. M. ja J. G. toime vastavalt 5. novembril 1995. a. ning 6. novembril 1995. a. Kohtu alla anti nad selles süüdistuses 22. augustil 1996. a. Kuna kriminaalvastutusele võtmise aegumistähtaeg arvestatakse kuni süüdistatava kohtu alla andmise päevani, ei olnud 22. augustiks 1996. a. möödunud üheaastane aegumistähtaeg. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu otsusega nr 3-1-1-32-96 12. märtsist 1996. a. A. K. süüdistusasjas KrK § 113 järgi (RT III 1996, 12, 167). Osaliselt on põhjendatud ka S. J. kassatsioonkaebus. Tallinna Linnakohtu otsusest ei nähtu konkreetselt, milles seisnes S. J. osa sõiduauto BMW varguses. Süüdistuse mahtu ei ole konkretiseeritud ka Tallinna Ringkonnakohtu otsuses. Tallinna Linnakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu üheselt, kas S. J. on süüdi tunnistatud taksomeetri varguses T. R-ile kuuluvast sõiduautost MB või mitte, kuigi talle oli esitatud süüdistus selles kuriteoepisoodis. On rikutud kohtualuse kaitseõigust kriminaalmenetluses, kui ta ei saa kohtuotsusest teada, millise konkreetse teo toimepanemises ta süüdi tunnistati ja millises esitatud süüdistuse episoodis süüdi ei tunnistatud. Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes AKKS § 63 p.-st 2, § 64 p.-dest 2 ja 3, § 65 lg.-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. oktoobri 1997. a. otsus B. M. ja J. G. KrK § 203 lg. 1 järgi karistuse kandmisest vabastamise osas ja S. J. süüdistuses taksomeetri varguse osas 5. novembril 1995. a. sõiduautost MB ning talle KrK § 139 lg. 2 p.-de 1, 2 ja 3 järgi mõistetud karistuse osas ja lõpliku karistuse osas. 2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 3. Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 4. Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada, S. J. kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustub 16. detsembril 1997. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Lea KALM Liikmed Eerik KERGANDBERG Peeter VAHER

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →