Legislator Case Law & Legislation
80476 EE

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-116-97 E. T. süüdistusasjas KrK § 165 lg. 1 järgi — RT III, 1998, 4, 27

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-116-97 E. T. süüdistusasjas KrK § 165 lg. 1 järgi — RT III, 1998, 4, 27

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. novembril 1997. a. 3-1-1-116-97 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Herbert Lindmäe ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja E. T. süüdistuses KrK § 165 lg. 1 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa E. T. kaitsja vandeadvokaat Priit Tartu ja Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana Vassilevskaja. Pärnu Maakohtu 27. mai 1997. a. otsusega tunnistati E. T. süüdi KrK § 165 lg. 1 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks ja kuueks kuuks KrK § 47 kohaldamisega tingimisi ühe aasta ja kuue kuulise katseajaga. KrK § 27 alusel võeti tal lisakaristusena kaheks aastaks õigus töötada Riigi Tolliametis ja EV Piirivalveametis. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi KrK § 164 lg. 1 järgi D. L., kelle suhtes kohtuotsust vaidlustatud ei ole. E. T. mõisteti süüdi selles, et ta töötades alates 1. augustist 1994. a. Edela Tolliinspektuuri Pärnu Tollipunkti nooreminspektorina, kellega on Riigi Tolliamet 28. juulil 1994. a. sõlminud töölepingu nr. 943, andis juurdlusega täpselt tuvastamata ajal ajavahemikus 20.--22. aprillil 1996. a. Ikla piiripunktis altkäemaksu summas 1000 krooni Pärnu Piirivalvepiirkonna Ikla kordoni kaadriallohvitser D. L-ile selle eest, et viimane sisestas ebaseaduslikult 1. aprillil 1996. a. kell 01.12 Ikla piiripunktis piirivalve arvutisse AS-le NOREPS kuuluva veoauto VOLVO F12/46-146x2 reg. nr. 130 MAO haagisega reg. nr. 642 AX ja kell 01.13 AS-le B&D kuuluva veoauto VOLVO F12 reg. nr. 265 AFK haagisega reg. nr. 088 AC fiktiivse Eesti Vabariigist koormaga väljasõidu. E. T. ja tema kaitsja ühise apellatsioonkaebuse alusel tühistas Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium oma 15. septembri 1997. a. otsusega ülalkäsitletud kohtulahendi E. T. süüdimõistmises KrK § 165 lg. 1 järgi ja tegi uue otsuse, millega mõistis E. T. KrK § 165 lg. 1 järgi õigeks. Apellatsioonikohus jõudis järeldusele, et Pärnu Maakohus rajas süüdimõistva kohtuotsuse kaaskohtualuse D. L. ütlustele, mida muud tõendid ei kinnita. Tuvastamata on jäänud E. T. väidetud kuriteo motiiv, tema seos fiktiivselt sisestatud autonumbritega või et ta oleks palunud D. L-il sisestada andmeid mingi huvitatud isiku palvel. Kohtukolleegium ei pidanud D. L. poolt antud üldsõnalisi ütlusi, mis ei leidnud eeluurimise ega kohtuliku uurimise käigus kinnitust ühegi teise tõendiga, piisavaks aluseks, millele rajada süüdimõistev kohtuotsus E. T. suhtes. Püsinud kahtlused tõlgendas apellatsioonikohus kohtualuse kasuks. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. septembri 1997. a. otsuses E. T. suhtes väljendatud järeldustega ei nõustu riigiprokuröri asetäitja Jaan Naaber, kes peab oma kassatsioonprotestis E. T. õigeksmõistmist põhjendamatuks põhjusel, et D. L. ütlustele on alusetult omistatud rõõna, mitte usaldusväärse süüdimõistmise aluse tunnused. Kassaator leiab, et mõlema kohtualuse süüdimõistmiseks oli võrdne tõenduslik alus. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära õigeksmõistetu kaitsja vandeadvokaat E. T. seletuse, kes pidas apellatsioonikohtu järeldusi asjakohasteks, ning Riigiprokuratuuri prokurör T. Vassilevskaja seletuse, kes toetas kassatsioonprotesti, leidis: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. septembri 1997. a. otsuse järeldused tulenevad kriminaalasjas kogutud tõendite analüüsist, milles on lähtutud KrMK §-s 50 sätestatud alustest. Apellatsioonikohus on õigesti järeldanud, et D. L. poolt antud E. T-d altkäemaksu andmises süüstavad ütlused, mis ei ole eeluurimise ega kohtuliku uurimise käigus leidnud kinnitust ühegi teise tõendiga, ei saa olla piisavaks süüdimõistmise aluseks ning kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada kohtualuse kasuks. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei saa nõustuda kassaatoripoolse tõendite kogumi analüüsiga, milles ekslikult võrdsustatakse hulgalt ja kvaliteedilt D. L-i ja E. T-d süüstavad tõendid. D. L. õigusvastane tegevus ja selle motiivid on lisaks süüdlase omaksvõtule tõendatud dokumentidega, mis seostavad ta nimeliselt veoste fiktiivsete väljasõitude vormistamisega, kannete fiktiivsust kinnitavad asjas üle kuulatud tunnistajad. Kogutud tõendid on sisulises kooskõlas D. L-ile inkrimineerituga ja kinnitavad seda. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p.-st 1 ja § 65 lg.-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: 1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 15. septembri 1997. a. otsus E. T. õigeksmõistmises KrK § 165 lg. 1 järgi jätta muutmata. 2. Prokuröri kassatsioonprotest jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 18. novembril 1997. a. ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Herbert LINDMÄE Liikmed Jüri RÄTSEP Peeter VAHER

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →